Sunday, April 26, 2009

EDEN Soomaal Kuresoos


EDEN Soomaal Kuresoos, originally uploaded by Ruukel.

Thursday, April 16, 2009

Juhtkiri: Pori üle katuse

Kui Vene ajal polnud suuremal osal eestimaalastel mõistest «viies aastaaeg» aimugi, siis nüüd teab peaaegu igaüks, et nii nimetatakse neid päevi, mil Viljandi- ja Pärnumaa piiril asuvas Soomaa rahvuspargis jõed ümbruskonna luhad, metsad ja teed üle ujutavad. Meedia vahendusel on sellest kujunenud vaatamisväärsus, mida sõidetakse uudistama nii lähedalt kui kaugelt.

Rahvuspargi külastuskorralduse spetsialisti Rait Partsi sõnul oli eelmiselgi nädalavahetusel külastuskeskuse ümbruses sagimas näha kümneid inimesi, kes ihkasid suurvett oma silmaga näha. Ent nii nagu 2005. aastal Pärnu linnatänavatele tunginud merevesi, meelitab ka Soomaa neid, kes looduse stiihiast tegelikult ei huvitugi, vaid tahavad endale soetatud neljarattalisi sõpru proovile panna.

Nõnda nad kihutavad mööda pudedaid teekatteid, nii et pori mitme meetri kõrgusele lendab, või siis tikuvad eriti õrna pinnasega kohtadesse, kust nende tegevuse laastavad jäljed isegi mõnekümne aasta pärast lõplikult kadunud ei ole. Neid huvitavad üksnes lõbu ja adrenaliin, mida nad sellest hetkest saavad.

Mida aasta edasi, seda sagedamini on rahvuspargi territooriumil majapidamist omavad inimesed pidanud nägema, kuidas suurvee toimel niigi nõrgaks muutunud kruusateede lagunemisele hoogu juurde antakse. Tagajärjeks on sügavad roopad ja kohati mitme meetri ulatuses minema uhutud teeosad, mille endise olukorra taastamiseks kulub tublisti aega ja raha.

Ehkki kergekäelistesse üldistustesse laskumine on libe tee, võib öelda, et laias laastus on rüüstajate näol tegu sama kontingendiga, kes keelu ajal kalastab, salaküttimist harrastab, ATV-dega terviseradu pahupidi pöörab ning prügi teepervedele ja metsatukkadesse sokutab. Need on inimesed, kelle südametunnistus näikse paremal juhul tundvat vaid seda, mis oma särgi alla jääb — kõik muu on kõrvaline ja tähtsusetu ega vääri lugupidamist.

Just kevaditi torkavad sääraste tegelaste «vägiteod» kõige rohkem silma. Ja seda kahjuks liiga sageli.


Allikas: sakala

Mees viiendast aastaajast

Soomaa stiihiaturismi ikoonil ­Aivar Ruukelil ja tema kolleegil Eedi Haasil on praegu käed-jalad tööd täis. Haabjad (ühepuulootsikud) ja kanuud lükatakse kuuri alt välja heinamaale ja metsa alla, kus saab nüüd mõnda aega rõõmsalt sõuda, ilma et põhi vastu maad käiks.Teisipäeval oli Halliste jõe veetase 3 m 10 cm kõrgem kui suvine keskmine.

Soomaa üleujutus on selle nädalalõpu suurim turismimagnet ning on vaatamist ja kaasategemist väärt. Aega, mil toast kempsu pääseb vaid kummipaadiga ja maanteede kohal voolavad kohati ka dþiipidele läbimatud jõed, nimetab kohalik rahvas Eesti viiendaks aastaajaks. Viienda aastaaja nautimiseks korraldatakse pühapäeval, 12. aprillil üleujutusalal kanuumatk.


Allikas: ekspress.ee

Wednesday, April 15, 2009

Soomaa Sõprade Seltsi ajaleht Jõvikas - number 38

Ilmus Soomaa Sõprade Seltsi ajalehe "Jõhvikas" värske number.

Fotokonkurss Soomaa Viies Aastaaeg


Fotokonkurss Soomaa Viies Aastaaeg, originally uploaded by Ruukel.

Soomaa üleujutus on sedakorda taandumas. Korraldame koostöös fotoportaaliga Nagi konkursi "Soomaa viies aastaeg".
Vaata nagi.ee/contest/29/

Fotokonkursile ootame teie jäädvustusi muljetest ja elamustest Soomaa viiendal aastaajal.
Auhinnaks parimale pildile suvine kanuumatk 10-le ja õhtu parvsaunas "Pühamüristus".

Lae oma suurvee pildid üles siin: nagi.ee/contest/29/

Jaen Soer 53345704
Aivar Ruukel 5061896

www.soomaa.com
soomaa-com.blogspot.com/

Thursday, April 09, 2009

Ujutus Soomaal teel Meiekoselt Karuskosele

Ujutus Soomaal teel Meiekoselt Karuskosele

Tõramaa-Kildu maantee esimene kilomeeter on autolõks

Sonni talu Tipu külas


Sonni talu Tipu külas, originally uploaded by Ruukel.

Wednesday, April 08, 2009

Teeme ära! Minu Eesti mõttekoda Soomaal


Teeme ära! Minu Eesti, originally uploaded by Ruukel.

01. mail toimuva Teeme ära! Minu Eesti mõttekotta Soomaal on registreerimine avatud.

Tuesday, April 07, 2009

В Соомаа наступило пятое время года — сезон половодий

Kümnendi viies ujutus

Meenutasime sõber Algisega erinevate aastate üleujutusi ja arvestasime välja, et käesolev on Soomaa viimase kümne aasta suuruselt viies. Siin väike tagasivaade neljale suuremale:

1) Viimase kümnendi võimsaim uputus oli 1999 aprilli alguses, Andres Tõnisson kirjutab, et suurvesi peegeldab Soomaa nägu. Kümne aasta tagune ujutus tõi massimeedia vahendusel esmakordselt "viienda aastaaja" kui Soomaa rahvuspargile omase loodusnähtuse avalikkuse teadvusesse.

2) 2002. aastal saabusid kevadiselt soojad ilmad oodatust varem - keset küünlakuud. Kas kliimamuutused? Vastalpäeval oli Soomaal ujutuse kõrghetk, Urmas Hännile kirjutas sellest, kuidas vastlakuklid sõitsid Karuskosele kanuuga.

3) 2004. aasta kevadel oli märkimisväärne suurvesi taas traditsioonilisel ajal, jõgede jääminekuga samaaegselt. Peeter Ernits käis ujutusalal kanuumatkal ja raporteeris, et Soomaa viies aastaeg ajab kanuudesse.

4) 2005. aasta jaanuari torm laastas Eestimaad ja põhjustas Pärnus paljudele tuska ja kahju toonud uputuse. Soomaale saabus jaanuarikuine viies aastaeg tormijärgse soojalaine harjal poolteist nädalat hiljem. Mari Lauer käis uudistamas, vaata videot. Kas aga pärnakatel on midagi soomaalaste uputuskogemustest õppida? Kahtlane...

Heaks indikaatoriks suurvee ulatuse või "suuruse" hindamisel on Soomaa rahvusparki läbiv Tori-Kõpu maantee. Korralike ujutuste ajal voolab Raudna jõgi sellest üle. Täna selline vaatepilt avanebki.

Viienda aastaaja kanuumatk


Jaanus Karuskose hoovis, originally uploaded by Ruukel.

Seoses viienda aastaajaga korraldame pühapäeval 12.aprill kanuumatka üleujutusalal.
Kogunemine kell 11.00 Riisal, Hoolmiku talus. Viienda aastaaja matka giid on Indrek Hein.
Marsruudiks: Tõramaa keskus - Riisa, Hoolmiku talu.

Hind: 300EEK/in.

Kaasa pakkida veekindlad varuriided.

Registreerumiseks kirjuta info@soomaa.com või helista:
Aivar: 5061896 või Jaen: 53345704

Loe foorumist: Kanuumatkad Soomaal
Vaata värskeid üleujutuse pilte.

Viljandi ja Pärnumaa piir Latioja kohal

7. aprilli hommikul enam Karuskosele autoga ligi ei pääse.

Tori-Kõpu maantee Põldsaare oja kohal

7. aprilli hommikuks on veetase Raudna ja Halliste alamjooksul Riisa külas tõusnud veel 10 cm ja ujtuab kergelt juba Soomaa peamist maanteed mis viib Tori-Jõesuust Soomaa keskusesse Tõramaal

Soomaa viies aastaaeg 2009

ERR.ee: Soomaal on jälle suurvesi

Soomaal on taas käes nn viies aastaaeg - suurvesi, mis on paljud kohalikud teed muutnud tavalise autoga läbimatuks.

Tänavune Soomaa suurvesi pole veel kaugetki kõige kõrgem - suvise madalseisuga võrreldes on see umbes kolm meetrit kõrgemal, mis on meetri jagu vähem kui rekordaastatel. Kui mullu oli Soomaa vee all pea igal aastaajal, siis tänavu tuli uputus koos jääsulamisega, vahendas ERR Uudised «Aktuaalset kaamerat».

Ehkki kohalike seas on neidki, kes unistavad Soomaa teede asfalteerimisest, leiab Kuusekäära talu peremees Indrek Hein, et häda pole tees, vaid inimmõistuses. Viha teevad maasturijuhid, kes oma võimsa sõiduriista omadusi niigi veest rikutud teedel üleujutuse ajal proovimas käivad.

Lääne teedekeskuse direktori Enn Raadiku sõnul ei ole lähiaastatel suuri investeeringuid Soomaa teedesse oodata, aga ilma hooleta need ka ei jää. Valmima peaks ka paarikilomeetrine tolmuvaba kattega lõik Jõesuust Riisa poole.


Allikas: ilmajaam.ee

Soomaal on jälle suurvesi

Soomaal on taas käes nn viies aastaaeg - suurvesi, mis on paljud kohalikud teed muutnud tavalise autoga läbimatuks.

Kohalikud on suurveega harjunud, kuid muret teevad teid lõhkuvad maasturijuhid. Suuremaid investeeringuid Soomaa teedesse lähiaastail ette näha pole, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Rahvusringhäälingu Opel tuleb mitu kilomeetrit enne sihtmärki, milleks on Kuusekäära talu Soomaal, tee äärde jätta. Enne kui suurema kliirensiga kaubikuga teed jätkata, tuleb teelt lükata jääpank.

Ja tänavune Soomaa suurvesi pole veel kaugetki kõige kõrgem. Suvise madalseisuga võrreldes on see umbes kolm meetrit kõrgemal, mis on meetri jagu vähem kui rekordaastatel. Kui mullu oli Soomaa vee all pea igal aastaajal, siis tänavu tuli uputus koos jääsulamisega.

Ehkki Karuskose turismitalu omanik Aivar Ruukel pääseb praegu oma valdustesse kõige paremini kanuuga, ei leia ta nurisemiseks põhjust.

"Sellepärast ta ju viies aastaaeg ongi, et siin ei ole uputus otseselt katastroofi maiguga, nagu võib olla kuskil mujal," ütles Aivar Ruukel. "Siin on ta looduse rütm."

Ehkki kohalike seas on neidki, kes unistavad Soomaa teede asfalteerimisest, leiab Kuusekäära talu peremees Indrek Hein, et häda pole tees, vaid inimmõistuses. Viha teevad maasturijuhid, kes oma võimsa sõiduriista omadusi niigi veest rikutud teedel üleujutuse ajal proovimas käivad.

"Ta tormab nagu marupeni sinna vette oma autoga, arvestamata seda, kui palju ta viib sellega ära kruusa ja kive tee pealt, mis on uuesti vaja jälle tagasi tuua," rääkis Kuusekäära talu peremees Indrek Hein. "Ja neid autosid tõesti on selle paari päevaga siin mitusada läbi lipsanud. Las ta olla kruusatee ja tal on laiust ja kõike, ainult et teda on vaja kivikillustikuga vähe tugevdada. Ja need lohud peavadki jääma niimoodi, et kui see hull autojuht tuleb, et ta ära upuks sinna, et siis ta enam teist korda ei tuleks."

Lääne teedekeskuse direktori Enn Raadiku sõnul ei ole lähiaastatel suuri investeeringuid Soomaa teedesse oodata, aga ilma hooleta need ka ei jää. Valmima peaks ka paarikilomeetrine tolmuvaba kattega lõik Jõesuust Riisa poole.

Küsimuseks jääb, mil määral Soomaa teid on üldse mõistlik kaasajastada . Soomaalt viib läbi Viljandi ja Pärnu vaheline lühim ühendustee ja kui liikluskoormus seal oluliselt kasvaks, kannataksid loodus ja Soomaa eripära.


Allikas: uudised.err.ee

Tipu kandi emailves sai mobiilse jälgimisseadme

Ulukispetsialistid panid Tipu uurimisalal mobiilivõrku kasutava jälgimisseadme külge esimesele emasele ilvesele.

«Tänavu talvel on Tipu uurimisalal kaelustatud juba neli ilvest, möödunud aastal sai jälgimisseadme kaks looma,» ütles metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse ulukiseire osakonna juhataja Peep Männil.

Ta täpsustas, et varem saatja saanud ilvesed olid kõik isased. Peale metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse on ettevõtmisega seotud Tartu ülikool ja Eesti maaülikooli ulukite uurimisrühm.

Kaeluse panemiseks püütakse ilvesed kastlõksudega kinni ning uinutatakse. «Et emased ilvesed satuvad lõksudesse isastega võrreldes harvem, peab uurimisrühm täiskasvanud emase ilvese tabamist heaks saavutuseks,» märkis Männil.

Looma kaelusele kinnitatud jälgimisseade fikseerib iga nelja tunni tagant satelliitide abil ilvese geograafilised asukohapunktid ning saadab need EMT võrgu kaudu lühisõnumina arvutisse. Tegu ei ole kaameraga, mis võimaldaks looma elu reaalajas jälgida, vaid see seade täidab teaduse eesmärke.

Telemeetrilised uuringud on vajalikud ilveste arvukuse täpsemaks hindamiseks ning asurkonna kaitse paremaks korraldamiseks. Samuti võimaldab see uurida, milline on kiskja mõju saakloomadele.

Lisaks ilvestele on tänavu Tipu uurimispiirkonnas seadme saanud kolm metskitse ja kaks kährikut. Loomade püük märgistamise eesmärgil kestab veel paar nädalat, hiljem jätkub nende pidev jälgimine.

Tipu uurimisalasse kuuluvad Soomaa rahvuspark ning riigimetsa majandamise keskuse kasutatav Tipu ja Kilingi-Nõmme jahipiirkond, kus ulukiuurijad jälgivad kompleksselt ulukiasurkondades toimuvat. Teadlased loodavad, et uurimisalast saab lähitulevikus rahvusvahelise tähtsusega uurimisprojekt.

Ilvese kaelustamine sai teoks metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse, Tartu ülikooli ja Eesti maaülikooli ulukite uurimisrühma koostöös.

Ulukite telemeetrilise jälgimisega seotud uuringuid toetab keskkonnainvesteeringute keskus. Uurimisrühma aitab ka keskkonnaamet.


Allikas: sakala

Monday, April 06, 2009

Soomaal kevadine üleujutus

Kanuumatkad metsas


Kanuumatkad metsas, originally uploaded by Ruukel.

Läbipääs raskendatud


Läbipääs raskendatud, originally uploaded by Ruukel.

Soomaal algas viies aastaaeg

Soomaal on alanud igakevadine viies aastaaeg, mil kanuuga mööda jõge sõites saab teha kõrvalpõike metsa alla või heinamaale.

„Jõgedelt on jää peaaegu läinud ja sulavesi on metsaalused ja heinamaad üle ujutanud,“ ütles Soomaa taluperemees Aivar Ruukel Raadio Pärnule. Tema sõnutsi ei ole sellekevadine veemöll rekordiliselt suur, kuid tegemist on siiski korraliku üleujutusega.

Igakevadine viies aastaaeg hakkas Soomaal tuure koguma möödunud nädala keskel. Et lumi pole metsa all veel täielikult sulanud, tõuseb vesi Ruukeli hinnangul veelgi. Kohalikel on esimesed kanuusõidud juba tehtud ja kuna heinamaad on vee all, saab sealgi väikse tiiru teha.

Soomaa elanikud on kevadvetega harjunud ja oma elu korraldamisel arvestanud, et vesi võib õue tungida. Ruukel ütles, et kui mujal on nii suured üleujutused katastroofi maiguga, siis Soomaal on see rutiinne looduserütm. Ka loomad ja linnud saavad suurvee eest pageda rabaservale pelgupaika, kus nad on väljaspool ohtu.

Ruukeli sõnutsi on kõige suurem mure hoopis see, et teed on üle ujutatud ja vesi kannab kruusa minema.

Praegu on Soomaale viiv põhitrass kevadvetest puutumata, kuid mööda väiksemaid teid enam autoga sõita ei saa.


Autor: Raido Keskküla
Allikas:
Pärnu postimees


Talukohta ei ole unustatud

Soomaa rahvuspargi külastuskorralduse spetsialisti Rait Partsi ütlemist mööda ei ole Toonoja matkaraja ja Mardi talu eest hoolitsemist unustatud, kuigi looduskaitsereformi ja rahanappuse tõttu on see takerdunud.

Partsi kinnitusel on matkarajale viiv rippsild praegu tõesti suletud, sest selle omanik, Ülejõe talu peremees on mures oma vara pärast.

«Omanik väidab, et matkajad on tema maja juures paha teinud ja sinna pääsesid nad just tänu sillale, mis vaatamata halvale tehnilisele seisukorrale on kõigile avatud olnud,» kõneles ta.

Spetsialisti sõnul püütakse Ülejõe peremehega läbi rääkida ja saavutada kas või selline kokkulepe, et too annaks silla värava võtme külastuskeskusse. «Siis oleks omanikul vähemalt mingi kontroll seal käijate üle.»

Praegu soovitas Rait Parts Toonojale minna mööda pikemat, viieteistkümne kilomeetri pikkust matkarada, mis kulgeb piki Halliste ja Navesti jõe serva. See on paar aastat tagasi korrastatud vana vankritee, mis algab Riisalt ning viib matkajad üle Toonoja Mesimurakale.

Mardi talust rääkides tõdes spetsialist, et kuni eelmise aasta lõpuni kandis selle eest hoolt riiklik looduskaitsekeskus, kuid pärast looduskaitsereformi on see töö rohkem kohalikele inimestele ja entusiastidele jäänud.

Parts kinnitas, et vähehaaval püütakse seda paika siiski korrastada. Põlenud saunale on pandud uus katus ning vahetatud on ülemised palgid. Elumajast lammutati 2007. aastal välja vanad küttekolded ning mädanenud põrandalauad. Korrastatud on ka matkaraja märjemaid ülekäigukohti.

«Oleme taluõuel korraldanud talguid,» lisas spetsialist. Viimati puhastati hoonete ümbrust võsast tänavu talvel. Siis oli ettevõtmisse haaratud Eestimaa Looduse Fond.

Järgmise tööna on Partsi sõnul plaanis esimesel võimalusel panna elumajale uued põrandad ja aknad ning paigaldada laetalad, et hoone laiali ei vajuks.

«Tahame selle koha ikka korda teha, kuid saame seda teha vähehaaval,» lausus ta.


Allikas: sakala

Viimase talveilma turjal Toonojale

Õige pea tõusevad Soomaa jõed üle kallaste ning turistid ruttavad omapärasest loodusnähtusest osa saama. Eelmisel nädalal hoidis aga talv sellest maanurgast veel küünte ja hammastega kinni.

Laupäeval polnud Soomaal suurveest märkigi. Jõed olid suuremalt jaolt jääkaane all ning lumine vaikus valitses ka Aesoos, seal, kus Halliste jõgi suubub üsna järsu nurga all Navestisse. Kuulsa Soomaa üleujutuse üks põhjus ongi ju seal tekkiv veepais, sest Navesti ei suuda Halliste jõe kaudu Sakala kõrgustikult alla voolavat vett alati vastu võtta.

Hingevärinal üle jõe

Meie väikese seltskonna eesmärk oli seekord matkata Toonojale, rabasaarele, millest on küll palju kõneldud ja kirjutatud, aga kuhu minul polnud õnnestunud oma jalga tõsta.

Kui retke algul tundsime puudust kevadpäikesest, siis oma teekonnal jõudsime mitu korda tõdeda: talvised ilmaolud aitasid käigu õnnestumisele kõvasti kaasa.

Esimene üllatus tabas meid siis, kui olime autod Kaansoo—Jõesuu teele jätnud ja Aesoos asuva rippsilla juurde astunud. Selgus, et kitsas rippsild, mis paljudele matkajatele eredaid elamusi on pakkunud, oli küll oma kohal, kuid sellele minekut tõkestavad liblikatega kaunistatud värav ja silt «Eravaldus».

Seisime veidi aega nõutult, kuid siis astusid esimesed julged jõejääle. Nõnda vudisime ühekaupa teisele kaldale, hinges kerge hirmuvärin — sellest paigast pisut eemal oli Navestil näha ka vesiseid laike.

Mõnekilomeetrise matkaraja lõpp-punkti jõudmine võttis meil aega umbes poolteist tundi. Algul viis tee tükk maad mööda Navesti jõe kallast ning siis pööras täisnurga all lõunasse ja suundus Kuresooga ümbritsetud rabasaarele.

Majapidamine, millest kohe pärast silda möödusime, jäigi viimaseks asustatud kohaks sel teekonnal. Pärast seda tervitasid meid raja ääres ainult mahajäetud eluasemed. Teatavasti asus kunagi rabasaarel Toonoja külas lausa seitse talu. Esimesed neist rajati Leetva küla karjamaadele XIX sajandi algul. Küla hakkas tühjaks jääma eelmise sajandi keskel ning viimane elanik lahkus sealsest Mardi talust 1987. aastal.

Just seesama Mardi talu oli meie retke sihtpunkt, sest eelinfo kohaselt pidid seal olema lõkkekoht ja ulualune.

Oma teekonnal möödusime üsna raja ääres asuvast kokkukukkunud hoonest, kus lauahunniku sees püsis vapralt püsti vaid korstnajalg.

Järgmisena imetlesime omaaegset Aule talu vaatamisväärsust kivikeldrit. Peremees Aadu oli selle tarbeks ehitusmaterjali kohale kandnud mujalt, sest Toonoja rabasaarel kivisid ei leidunud. 1882. aastal ehitatud maakiviseinad on praegugi veel jonnakalt püsti, kuid katust pole neil enam ammu.

Toonoja mängis peitust

Toonoja rabasaarel kõndida polnud sugugi raske: metsas kulges kitsas tee, mis oli küll kaetud poolde säärde ulatuva lumega, kuid oli täiesti läbitav. Ilmselt oli see kunagiste külaelanike vankritee.

Hea, et ma matkajate rivi sabas sörkisin, muidu oleksin Toonojast võib-olla seda märkamata üle kihutanud — rabasaare ja kunagise külaga sama nime kannab ka Kuresoost vett toov oja. Õigemini need teised kaks ongi oma nime saanud just oja järgi.

Nime päritolu kohta on mitu oletust. Näiteks on pakutud, et see tuleneb sõnast «toonela», või siis sõnast «tooma» — oja toob vett rabast.

Toonoja viimane elanik Jaan Kimmel on ühes intervjuus öelnud aga seda, et kunagi olevat seal kandis kasvanud palju «tommingaid» ning oja hõigati «tommingate ojaks». Hiljem oli see lühenenud Toonojaks.

Laupäeval andis Toonoja olemasolust tunnistust üksnes kitsas purre.

Ülemjooksul oli siiski mõnes kohas näha, et oja sisaldab ka pruunikat rabavett. Seal oli vesi hakanud ennast jää alt vabaks võitlema.

Tuleb tunnistada, et üks meie seltskonna liige suutis oma jalad Toonojas märjaks kasta. Mardi talu juurde jõudnud, uurisime, kas ta saaks oma varbaid soojendada suitsusaunas. See seisis aga pärast mõne aja tagust põlengut endiselt kasutamiskõlbmatuna. Ka Mardi talu elumaja jättis kurva mulje.

Tänu järjekindlusele saime tule lõkkeasemel lõpuks üles — kuivi puid polnud ju käepärast — ning vanast adrast ja okastraadist meisterdatud grill­alusel oli võimalik ka teemoona soojendada.

Vanas taluõues kaikusid korraks taas inimeste hääled.


Autor: Liisi Seil
Allikas: sakala

Soomaalased asuvad turiste meelitama

Soomaa ettevõtjad asutasid mittetulundusühingu, mille eesmärk on senisest rohkem turundustegevust välismaale suunata.

Loodavasse ühendusse koonduvad peale ettevõtjate turismindusega seotud inimesed Viljandi- ja Pärnumaalt.

Junsi puhkekeskuse juhataja Aimar Kuill sõnas, et ühing hakkab Soomaad reklaamima ning muu hulgas eri allikatest, näiteks Ettevõtluse Arendamise sihtasutuse turundusmeetmest raha taotlema.

«Tahame tuua välismaa ajakirjanikke meie turismiettevõtteid vaatama, et nad neist oma väljaannetesse kirjutaksid,» rääkis Aimar Kuill.

Turismiettevõtja Aivar Ruukel lausus, et sidemeid plaanitakse luua nendega, kes koostavad Euroopas reisiraamatuid.

«Peatselt ühineb Soomaa rahvuspark rahvusvahelise ühendusega PAN Park ja saab ühtlasi ökoturismi sertifikaadi. See annab Euroopa turul uusi võimalusi.

Soomaa on Eestis ainus, kes oma põlisloodusega PAN-parkide võrgustikku sobib,» selgitas Ruukel.

Turismiettevõtja hinnangul tunnevad Soomaa vastu eelkõige huvi inimesed nendelt maadelt, kus ürgloodust pole.

«Kavatseme panuse teha Saksamaale, Hollandile ja Inglismaale,» täpsustas ta. «Näiteks Inglismaal on väga hästi arenenud vaatlusturism, mille käigus jälgitakse linde, loomi ja taimi.»

Ruukeli sõnutsi on Eesti vastu suur huvi ka Jaapanis ja tulevikus võivad sihtgrupina kõne alla tulla Hiina turistid.

«Oleme eri ettevõtted, aga ajame ühist Soomaa asja ja klient võtabki meid ühtse sihtkohana,» nentis Ruukel. Seetõttu on plaanis koostada valmisreise, millesse kuulub eri turismiettevõtete pakutavat.

Koos on kavas välja töötada Soomaa ühtne turunduskontseptsioon. Sellesse kaasatakse peale ettevõtjate ja giidide riigimetsa majandamise keskus ja keskkonnaamet. «Näiteks võiks teha Soomaa tuure,» pakkus Ruukel.


Autor: Egon Valdaru
Allikas:
sakala

Friday, April 03, 2009

Viies aastaaeg Karuskosel


90403karuskose 024, originally uploaded by Ruukel.

Jääminek Jõesuus


Jääminek Jõesuus, originally uploaded by Ruukel.

Linavästrik - jäälõhkuja


Linavästrik - jäälõhkuja, originally uploaded by Ruukel.

Mitmekesine Eesti- Loodusõhtu Soomaa rahvuspargi külastuskeskuses

Reedel 10 aprillil algusega kell 18.00 toimub Soomaa rahvuspargi külastuskeskuses Kõrtsi-Tõramaal järjekordne loodusõhtu. Seekordsel loodusõhtul esineb loodusfotograaf Sven Zaãek, kes räägib oma kaameraga tehtud rännakutest Eestis.

Sven Zaãek on tuntuim Eesti noorema generatsiooni fotograaf, kelle looming on paljudele tuttav läbi loodusfoto ajakirja LOFO.

Loodusõhtu käigus avatakse külastuskeskuses ka fotonäitus ja loodusjutu vahepalana esinevad noored muusikud.

Soomaa rahvuspargi külastuskeskuses toimuvaid loodusõhtuid toetab Keskonnainvesteeringute keskus ja loodusõhtud on kõigile huvilistele tasuta.

Täpsem info e-posti aadressilt: keskus@soomaa.ee või telefonil 4357164


Allikas: soomaa.ee

Thursday, April 02, 2009

Kildu tee 2.aprill 2009


Kildu tee 2.aprill 2009, originally uploaded by Ruukel.

Juurdepääs Soomaale ida poolt muutub lähipäeval küsitavaks. Lemmjõe tase tõuseb ja on ületanud KIldu-Tõramaa maantee.