Mööduva aasta meeleolusid...
Saturday, December 20, 2008
Friday, December 12, 2008
15 aastat hiljem - Soomaa saamise lugu
Soomaa rahvuspark sai 15 aastaseks. Küsisin mõned lihtsad küsimused neljalt inimeselt, kelle rolli rahvuspargi saamise loo juures on raske ülehinnata. Rein Kuresoo juhtis Eestimaa Looduse Fondi, kes Eesti valitsusele vastava ettepaneku tegi, Eerik Leibak oli Reinu mõttekaaslane Fondis, kes Soomaaga seoses tegi ära enamuse praktilisest- välitöödest dokumentatsiooni ja seadusteni. Soomaa rahvuspargi esimese direktori postile asus tööle Tõnu Kütt ja Tõnu parema käena Kaja Allilender. Kaja ladus aluse sellele, mis Soomaast tänaseks saanud on, juhtis suurt projekti, kus ehitati külastuskeskus, matkarajad, tehti filmid ja trükised.
Rein Kuresoo, millal ise esimest korda Soomaal käisid? Ja millised on mälestused sellest ajast?
Ülikoolis bioloogiat õppides toimusid Tipu koolimajas praktikumid, sellest ajast sai tuttavamaks Öördi raba ja mõned jõed. Kuresoo servi pidi kolasin oma nime pärast - Kuresoode suguseltse on Eestis mitmeid, see nimi anti siinkandis kunagi mitmele erinevale perele. Ka esimese suurvee vaatasin üliõpilasena ära.
Kes tuli välja mõttega luua Soomaa rahvuspark?
WWF rahastas meie Eesti looduskaitseplaani nimelist projekti, mille eesmärk oli inventeerida Eestis kaitset vajavaid väärtuslikke alasid.
Ütlesin oma kaaslastele Fondis, et mis me ainult inventeerime, võtame mõned prioriteetsed alad ette ja teeme midagi konkreetset ära. Rahvusparkide ja suurte ning esinduslike kaitsealade loomise idee tuli üle öö, ütlesin Einar Tammurile ja Eerik Leibakule, et pakkuge kiiresti välja. Einar tuli juba järgmisel päeval kaardile tõmmatud Alam-Pedja piiridega, Eerik mõtles veidi kauem ja tuli välja kolme alaga - Soomaa, Puhatu-Poruni, Karula. Puhatu jäi keskkonnaministeeriumi vastuseisu tõttu mõneks ajaks kõrvale.
Millised olid need väärtused, millest lähtuti?
Soomaad väärtustasime kui suurt terviklikku loodusala ja kui ka rahvuskultuuriliselt huvitavat, omapärast piirkonda.
Kui kaua protsess aega võttis , ideest rahvuspargi asutamiseni?
Päris kiiresti tegutsesime, saime WWFi projekti 1992 alguses, umbes aasta tegeles Eerik kõigil kolmel alal välitöödega, kooskõlastas piire omavalitsustega, kohtus kohalikega jms.
Aega läks ka sel põhjusel, et polnud olemas vastavat seadust, mille järgi rahvusparke luua. Isegi olemasolevate kaitsealade suhtes valitses pessimism, et maade tagastamise käigus lagunevad need laiali ning pärandkooslused kasvavad umbe. Lahemaa jaoks tehti isegi eraldi seadus. Nii läks Eerik appi siis ka seadusi tegema, kaitse-eeskirjade eelnõusid ja muid vajalikke dokumente tuli tal pidevalt ajakohastada vastavalt muudatustele eelnõudes. Praeguse looduskaitseseaduse eellane, kaitsealuste loodusobjektide seadus, ootas omakorda asjaõigusseaduse taga. Valitsuses lükkas rahvusparkide ideed võimsalt Kaido Kama ja Andres Tarand aitas igati kaasa.
Kuidas hindad rahvuspargi toimimist 15 aasta jooksul?
Hästi. Hea et olemas. Lähemalt Soomaa tänaseid probleeme ei tea, ei satu sinna nii tihti ja piisavalt pikalt.
Mida ennustad järgmiseks 15 aastaks?
Vesi käib ikka üles alla. Ma ei arva et looduskaitse ära lõpeb, ma ei usu looduskaitse lõppu. Üks osa tänaseid probleeme on pigem selles, et rohelisus ja praktiline looduskaitse pole päris samad asjad. Tuleks eemale tõmmata looduskaitsest need tegelased, kes tahavad seal vaid iskiklikku profiiti lõigata.
Kaja Allilender, millal ise esimest korda Soomaal käisid? Ja millised on mälestused sellest ajast?
Kaheksakümnedate lõpus kirjutasin oma ülikooli lõputöö soode taimkattest ja kõige rohkem tegin välitöid Valgerabas. Ööbisin Oksa kõrtsi lähedal heinaküünis, kus sokud hommikuti haukusid.
Kes tuli välja mõttega luua Soomaa rahvuspark?
Ma pakuksin rahvuspargi idee autoriks akadeemik Hans Trassi, kes Tipu koolimajas aastakümneid bioloogiatudengite praktikume juhendas. Eestimaa Looduse Fond realiseeris selle idee.
Millised olid need väärtused, millest lähtuti?
Park loodi eelkõige olemasolevate kaitsealade baasil, seega väärtused, millest lähtuti olid rabad ja ka Halliste puisniit. Soomaa viies aastaaeg oli ka tol ajal muidugi teada, aga ülejutused ei olnud rahvuspargi loomise põhjuseks.
Kui kaua protsess aega võttis , ideest rahvuspargi asutamiseni?
Suhteliselt kiiresti. See oli kaitsealade tegemiseks kuldaeg, kus vastuseisu eriti polnud ühegi huvigrupi poolt. Asutamise ajal elasin Saksamaal, kutsuti tööle ilmselt just seepärast et olin teinud Soomaa rabadest oma diplomitöö.
Kuidas hindad rahvuspargi toimimist 15 aasta jooksul?
Arvan, et Soomaa on saanud kaitsealade kaardile. Hämmastav, et niivõrd oluliselt on inimeste teadvuses toimima hakanud viies aastaaeg. Natuke kahju on mul, et ehkki rahvuspark on 15 aastat tegutsenud, on pargi tegemised jäänud meedias tahaplaanile, pigem domineerivad mõned kohalikud ettevõtjad.
Mida ennustad järgmiseks 15 aastaks?
Reaalselt kardan, et kuna Soomaa inimesed jäävad vanaks kaob külatraditsioon täielikult. Püsielanikke enam praktiliselt ei ole, on vaid suvekodud.
Looduskaitse poole pealt arvan, et soomaal on jätkuvalt Eesti parimad luhaalad ja põlislooduse elustik.
Tõnu Kütt, millal ise esimest korda Soomaal käisid? Ja millised on mälestused sellest ajast?
Päris koolilapsena hakkasin käima koos vanematega jõhvikal nii Kuresoos kui Valgerabas. Mäletan, et Mulgi heinamaa kohal läksime Kuresoole, läbi mäda siirdesoo. Hiljem käisin tihedalt ka Hallistel kalal.
Kes tuli välja mõttega luua Soomaa rahvuspark?
Vat seda ma ei oskagi täpselt öelda, küsima pead Eerikult. Mina tulin tööle 1994, kadunud Veiko Kunbergi kutsel.
Millised olid need väärtused, millest lähtuti?
Puutumatus, põline loodus ja eelkõige need suured rabamassiivid. Ja muidugi ikka ka üleujutused ja muu eripära. Eks Soomaal oli selleks ajaks juba palju ka metsakuivendusega ära rikutud ja viiekümnendatel hulga metsa raiutud.
Kui kaua protsess aega võttis , ideest rahvuspargi asutamiseni?
Kui park 1993 loodi, siis mina asjaga veel seotud ei olnud. Asusin tööle 1. juunil 1994 kui loodi administratsioon ja olin direktoriks täpselt viis ja pool aastat 1999 aasta novembrini.
Kuidas hindad rahvuspargi toimimist 15 aasta jooksul?
Mulle tundub et Soomaa on muutunud atraktiivsemaks, inimesed on saanud rohkem teada Soomaast. Külastajaid on päris palju, kunagi oli see kant tavakodanikule täiesti tundmatu, lai üldsus ei teadnud tuhkaagi, käisid vaid kalamehed ja marjulised-seenelised.
Mida ennustad järgmiseks 15 aastaks?
Mina usun, et asi läheb positiivses suunas. Käimasolevatest looduskaitse reformidest ma muidugi midagi ei tea. Ei tea, kes tulevikus majandab, aga kui Eesti riik kestab, kestavad ka rahvuspargid. Kestab ja toimib kindlasti ka 15 aasta pärast Soomaa.
Eerik Leibak, millal ise esimest korda Soomaal käisid? Ja millised on mälestused sellest ajast?
Kuna Soomaa asub Lõuna-Eestis, siis varases nooruses ma sinna ei sattunud. Ülikooli ajal, seitsmekümnendate lõpus, olin Tipus nädal aega mükoloogia praktikumis ja paaril korral sattusin sinna pooljuhuslikult veel. Miskit eredat sellest ajast aga meeles pole. Minu senini olulisimad Soomaa elamused on aastatest 1986-88, kui loendasime suursoode linde. Ühest küljest avaldas siis muljet Kuresoo oma mastaapsusega, teisest küljest jäid meelde Karusekose luhad. Selliseid kenasti hooldatud, ilma nõukoguliku maaparanduseta ja elektriliinideta "eestiaegseid" kultuurmaastikke mujal enam polnud. Siiani on need minu põhilised Soomaa elamused, millele uuemad käimised on ainult lisanud kihte.
Kes tuli välja mõttega luua Soomaa rahvuspark?
Kui sõnasõnalt küsimusele vastata, siis ma ei tea. ELFis me kavandasime Vahe-Eesti looduskaitseala moodustamist, mille taga ma olin ise ka, ei häbene seda. Kes aga ütles välja, et teeme mitte looduskaitseala, vaid rahvuspargi, seda ei mäleta. Töö käigus see ettepanek tehti ja see oli mõistlik mõte!
Millised olid need väärtused, millest lähtuti?
Soomaa on loodusmaastike kompleks, suurte laamade sõlmpunkt. Suuri kaitsealasid saabki teha vaid selliste loogiliste kohtade peale. Et Soomaal liituvad nendega ka poollooduslikud kooslused ja muud pärandkultuuriväärtused, annabki alale sedavõrd kõrge väärtuse.
Kui kaua protsess aega võttis, ideest rahvuspargi asutamiseni?
Praeguses mõistes see väga aega ei võtnud, idee realiseerus vähem kui kahe aastaga. Praegu ei suuda keskkonnaministeerium kuidagi uusi kaitse-eeskirju kinnitada, mõnega on aega läinud isegi kümme aastat. Kusjuures tol ajal polnud meil kaitse-eeskirjade tegemiseks näiteks mingeid digitaalseid kaardikihte. Maaomandit selgitasime eestiaegsetelt kaartidelt, muud infot kolhoosikaartide abil, mehhaanilist tööd oli palju.
Kuidas hindad rahvuspargi toimimist 15 aasta jooksul?
Park kui kaitstav maa-ala on toiminud ju hästi, kaitsekord on üldjoontes olnud tagatud. Puutumatud alad on sama puutumatud ka täna ja varem inimmõjuliste paikade areng on kulgenud soodsas suunas.
Mida ennustad järgmiseks 15 aastaks?
Samamoodi, samas vaimus tuleb asja ka edasi hoida. Radikaalsed ideed, mis uhkelt kõlavad, looduskaitsele tavaliselt kasuks ei tule. Tuleb lihtsalt tagada kaitse-eesmärkide ja kaitsekorra stabiilsus.
Rein Kuresoo, millal ise esimest korda Soomaal käisid? Ja millised on mälestused sellest ajast?
Ülikoolis bioloogiat õppides toimusid Tipu koolimajas praktikumid, sellest ajast sai tuttavamaks Öördi raba ja mõned jõed. Kuresoo servi pidi kolasin oma nime pärast - Kuresoode suguseltse on Eestis mitmeid, see nimi anti siinkandis kunagi mitmele erinevale perele. Ka esimese suurvee vaatasin üliõpilasena ära.
Kes tuli välja mõttega luua Soomaa rahvuspark?
WWF rahastas meie Eesti looduskaitseplaani nimelist projekti, mille eesmärk oli inventeerida Eestis kaitset vajavaid väärtuslikke alasid.
Ütlesin oma kaaslastele Fondis, et mis me ainult inventeerime, võtame mõned prioriteetsed alad ette ja teeme midagi konkreetset ära. Rahvusparkide ja suurte ning esinduslike kaitsealade loomise idee tuli üle öö, ütlesin Einar Tammurile ja Eerik Leibakule, et pakkuge kiiresti välja. Einar tuli juba järgmisel päeval kaardile tõmmatud Alam-Pedja piiridega, Eerik mõtles veidi kauem ja tuli välja kolme alaga - Soomaa, Puhatu-Poruni, Karula. Puhatu jäi keskkonnaministeeriumi vastuseisu tõttu mõneks ajaks kõrvale.
Millised olid need väärtused, millest lähtuti?
Soomaad väärtustasime kui suurt terviklikku loodusala ja kui ka rahvuskultuuriliselt huvitavat, omapärast piirkonda.
Kui kaua protsess aega võttis , ideest rahvuspargi asutamiseni?
Päris kiiresti tegutsesime, saime WWFi projekti 1992 alguses, umbes aasta tegeles Eerik kõigil kolmel alal välitöödega, kooskõlastas piire omavalitsustega, kohtus kohalikega jms.
Aega läks ka sel põhjusel, et polnud olemas vastavat seadust, mille järgi rahvusparke luua. Isegi olemasolevate kaitsealade suhtes valitses pessimism, et maade tagastamise käigus lagunevad need laiali ning pärandkooslused kasvavad umbe. Lahemaa jaoks tehti isegi eraldi seadus. Nii läks Eerik appi siis ka seadusi tegema, kaitse-eeskirjade eelnõusid ja muid vajalikke dokumente tuli tal pidevalt ajakohastada vastavalt muudatustele eelnõudes. Praeguse looduskaitseseaduse eellane, kaitsealuste loodusobjektide seadus, ootas omakorda asjaõigusseaduse taga. Valitsuses lükkas rahvusparkide ideed võimsalt Kaido Kama ja Andres Tarand aitas igati kaasa.
Kuidas hindad rahvuspargi toimimist 15 aasta jooksul?
Hästi. Hea et olemas. Lähemalt Soomaa tänaseid probleeme ei tea, ei satu sinna nii tihti ja piisavalt pikalt.
Mida ennustad järgmiseks 15 aastaks?
Vesi käib ikka üles alla. Ma ei arva et looduskaitse ära lõpeb, ma ei usu looduskaitse lõppu. Üks osa tänaseid probleeme on pigem selles, et rohelisus ja praktiline looduskaitse pole päris samad asjad. Tuleks eemale tõmmata looduskaitsest need tegelased, kes tahavad seal vaid iskiklikku profiiti lõigata.
Kaja Allilender, millal ise esimest korda Soomaal käisid? Ja millised on mälestused sellest ajast?
Kaheksakümnedate lõpus kirjutasin oma ülikooli lõputöö soode taimkattest ja kõige rohkem tegin välitöid Valgerabas. Ööbisin Oksa kõrtsi lähedal heinaküünis, kus sokud hommikuti haukusid.
Kes tuli välja mõttega luua Soomaa rahvuspark?
Ma pakuksin rahvuspargi idee autoriks akadeemik Hans Trassi, kes Tipu koolimajas aastakümneid bioloogiatudengite praktikume juhendas. Eestimaa Looduse Fond realiseeris selle idee.
Millised olid need väärtused, millest lähtuti?
Park loodi eelkõige olemasolevate kaitsealade baasil, seega väärtused, millest lähtuti olid rabad ja ka Halliste puisniit. Soomaa viies aastaaeg oli ka tol ajal muidugi teada, aga ülejutused ei olnud rahvuspargi loomise põhjuseks.
Kui kaua protsess aega võttis , ideest rahvuspargi asutamiseni?
Suhteliselt kiiresti. See oli kaitsealade tegemiseks kuldaeg, kus vastuseisu eriti polnud ühegi huvigrupi poolt. Asutamise ajal elasin Saksamaal, kutsuti tööle ilmselt just seepärast et olin teinud Soomaa rabadest oma diplomitöö.
Kuidas hindad rahvuspargi toimimist 15 aasta jooksul?
Arvan, et Soomaa on saanud kaitsealade kaardile. Hämmastav, et niivõrd oluliselt on inimeste teadvuses toimima hakanud viies aastaaeg. Natuke kahju on mul, et ehkki rahvuspark on 15 aastat tegutsenud, on pargi tegemised jäänud meedias tahaplaanile, pigem domineerivad mõned kohalikud ettevõtjad.
Mida ennustad järgmiseks 15 aastaks?
Reaalselt kardan, et kuna Soomaa inimesed jäävad vanaks kaob külatraditsioon täielikult. Püsielanikke enam praktiliselt ei ole, on vaid suvekodud.
Looduskaitse poole pealt arvan, et soomaal on jätkuvalt Eesti parimad luhaalad ja põlislooduse elustik.
Tõnu Kütt, millal ise esimest korda Soomaal käisid? Ja millised on mälestused sellest ajast?
Päris koolilapsena hakkasin käima koos vanematega jõhvikal nii Kuresoos kui Valgerabas. Mäletan, et Mulgi heinamaa kohal läksime Kuresoole, läbi mäda siirdesoo. Hiljem käisin tihedalt ka Hallistel kalal.
Kes tuli välja mõttega luua Soomaa rahvuspark?
Vat seda ma ei oskagi täpselt öelda, küsima pead Eerikult. Mina tulin tööle 1994, kadunud Veiko Kunbergi kutsel.
Millised olid need väärtused, millest lähtuti?
Puutumatus, põline loodus ja eelkõige need suured rabamassiivid. Ja muidugi ikka ka üleujutused ja muu eripära. Eks Soomaal oli selleks ajaks juba palju ka metsakuivendusega ära rikutud ja viiekümnendatel hulga metsa raiutud.
Kui kaua protsess aega võttis , ideest rahvuspargi asutamiseni?
Kui park 1993 loodi, siis mina asjaga veel seotud ei olnud. Asusin tööle 1. juunil 1994 kui loodi administratsioon ja olin direktoriks täpselt viis ja pool aastat 1999 aasta novembrini.
Kuidas hindad rahvuspargi toimimist 15 aasta jooksul?
Mulle tundub et Soomaa on muutunud atraktiivsemaks, inimesed on saanud rohkem teada Soomaast. Külastajaid on päris palju, kunagi oli see kant tavakodanikule täiesti tundmatu, lai üldsus ei teadnud tuhkaagi, käisid vaid kalamehed ja marjulised-seenelised.
Mida ennustad järgmiseks 15 aastaks?
Mina usun, et asi läheb positiivses suunas. Käimasolevatest looduskaitse reformidest ma muidugi midagi ei tea. Ei tea, kes tulevikus majandab, aga kui Eesti riik kestab, kestavad ka rahvuspargid. Kestab ja toimib kindlasti ka 15 aasta pärast Soomaa.
Eerik Leibak, millal ise esimest korda Soomaal käisid? Ja millised on mälestused sellest ajast?
Kuna Soomaa asub Lõuna-Eestis, siis varases nooruses ma sinna ei sattunud. Ülikooli ajal, seitsmekümnendate lõpus, olin Tipus nädal aega mükoloogia praktikumis ja paaril korral sattusin sinna pooljuhuslikult veel. Miskit eredat sellest ajast aga meeles pole. Minu senini olulisimad Soomaa elamused on aastatest 1986-88, kui loendasime suursoode linde. Ühest küljest avaldas siis muljet Kuresoo oma mastaapsusega, teisest küljest jäid meelde Karusekose luhad. Selliseid kenasti hooldatud, ilma nõukoguliku maaparanduseta ja elektriliinideta "eestiaegseid" kultuurmaastikke mujal enam polnud. Siiani on need minu põhilised Soomaa elamused, millele uuemad käimised on ainult lisanud kihte.
Kes tuli välja mõttega luua Soomaa rahvuspark?
Kui sõnasõnalt küsimusele vastata, siis ma ei tea. ELFis me kavandasime Vahe-Eesti looduskaitseala moodustamist, mille taga ma olin ise ka, ei häbene seda. Kes aga ütles välja, et teeme mitte looduskaitseala, vaid rahvuspargi, seda ei mäleta. Töö käigus see ettepanek tehti ja see oli mõistlik mõte!
Millised olid need väärtused, millest lähtuti?
Soomaa on loodusmaastike kompleks, suurte laamade sõlmpunkt. Suuri kaitsealasid saabki teha vaid selliste loogiliste kohtade peale. Et Soomaal liituvad nendega ka poollooduslikud kooslused ja muud pärandkultuuriväärtused, annabki alale sedavõrd kõrge väärtuse.
Kui kaua protsess aega võttis, ideest rahvuspargi asutamiseni?
Praeguses mõistes see väga aega ei võtnud, idee realiseerus vähem kui kahe aastaga. Praegu ei suuda keskkonnaministeerium kuidagi uusi kaitse-eeskirju kinnitada, mõnega on aega läinud isegi kümme aastat. Kusjuures tol ajal polnud meil kaitse-eeskirjade tegemiseks näiteks mingeid digitaalseid kaardikihte. Maaomandit selgitasime eestiaegsetelt kaartidelt, muud infot kolhoosikaartide abil, mehhaanilist tööd oli palju.
Kuidas hindad rahvuspargi toimimist 15 aasta jooksul?
Park kui kaitstav maa-ala on toiminud ju hästi, kaitsekord on üldjoontes olnud tagatud. Puutumatud alad on sama puutumatud ka täna ja varem inimmõjuliste paikade areng on kulgenud soodsas suunas.
Mida ennustad järgmiseks 15 aastaks?
Samamoodi, samas vaimus tuleb asja ka edasi hoida. Radikaalsed ideed, mis uhkelt kõlavad, looduskaitsele tavaliselt kasuks ei tule. Tuleb lihtsalt tagada kaitse-eesmärkide ja kaitsekorra stabiilsus.
Monday, December 08, 2008
15 aastat Soomaa rahvusparki
Täna möödub 15 aastat Soomaa rahvuspargi moodustamisest
Soomaa Rahvuspark kogupindalaga 390 km2, moodustati 8. detsembril
1993. a. Eesti Vabariigi Valitsuse määrusega nr. 19, viie eraldiseisva
raba- ja luhaökosüsteemide kaitseks rajatud kaitseala baasilt. Soomaa
rahvuspark on loodud suurte soode, lamminiitude ja metsade kaitseks
Vahe-Eesti edelaosas. Maastikuliselt liigestuselt paikneb Soomaa
Madal-Eesti piiril: Sakala kõrgustiku läänenõlval ja Pärnu madalikul
Navesti, Halliste ja Raudna jõe vesikonnas.
Soomaa nimi pärineb professor Teodor Lippmaalt kelle 1935 trükist
ilmunud kogumikteoses "Eesti geobotaanika põhijooni" on Vahe-Eesti
piirkond jagatud kaheks osaks- lõunapoolseks Soomaaks ja põhjapoolseks
Kõrvemaaks. Kitsamalt käsitletakse Soomaana Navesti ja Halliste
alamjooksu vahelist Ida- ja Lääne-Eesti rabatüüpide siirdevööndis
asuvat suurte soode ala. Rahvuspargi üheks eriliseks looduslikuks
iseärasuseks on ulatuslikud ja pikaajalised üleujutused, mis on
ainulaadsed kogu Põhja-Eruroopas.
Soomaa oma pea puutumatute rabamassiividega on ühe Euroopa vanima
maastikutüübi näidisala, mille kujunemine sai tinglikult alguse 10222
aastat tagasi, kui Balti jääpaisjärv murdis endale tee ookeani
vabastades Lääne- Eesti ja ka Soomaa ala vee alt.
Riikliku Looduskaitsekeskuse Pärnu-Viljandi regioon õnnitleb ja tänab
kõiki Soomaa rahvuspargi elanikke ja koostööpartnereid, kes on läbi
ajaloo aidanud hoida ja säilitada seda iseäralikku ja olulist
piirkonda sellisena, nagu me teda täna tunneme.
Rohkem infot soomaa.ee kodulehelt.
Soomaa Rahvuspark kogupindalaga 390 km2, moodustati 8. detsembril
1993. a. Eesti Vabariigi Valitsuse määrusega nr. 19, viie eraldiseisva
raba- ja luhaökosüsteemide kaitseks rajatud kaitseala baasilt. Soomaa
rahvuspark on loodud suurte soode, lamminiitude ja metsade kaitseks
Vahe-Eesti edelaosas. Maastikuliselt liigestuselt paikneb Soomaa
Madal-Eesti piiril: Sakala kõrgustiku läänenõlval ja Pärnu madalikul
Navesti, Halliste ja Raudna jõe vesikonnas.
Soomaa nimi pärineb professor Teodor Lippmaalt kelle 1935 trükist
ilmunud kogumikteoses "Eesti geobotaanika põhijooni" on Vahe-Eesti
piirkond jagatud kaheks osaks- lõunapoolseks Soomaaks ja põhjapoolseks
Kõrvemaaks. Kitsamalt käsitletakse Soomaana Navesti ja Halliste
alamjooksu vahelist Ida- ja Lääne-Eesti rabatüüpide siirdevööndis
asuvat suurte soode ala. Rahvuspargi üheks eriliseks looduslikuks
iseärasuseks on ulatuslikud ja pikaajalised üleujutused, mis on
ainulaadsed kogu Põhja-Eruroopas.
Soomaa oma pea puutumatute rabamassiividega on ühe Euroopa vanima
maastikutüübi näidisala, mille kujunemine sai tinglikult alguse 10222
aastat tagasi, kui Balti jääpaisjärv murdis endale tee ookeani
vabastades Lääne- Eesti ja ka Soomaa ala vee alt.
Riikliku Looduskaitsekeskuse Pärnu-Viljandi regioon õnnitleb ja tänab
kõiki Soomaa rahvuspargi elanikke ja koostööpartnereid, kes on läbi
ajaloo aidanud hoida ja säilitada seda iseäralikku ja olulist
piirkonda sellisena, nagu me teda täna tunneme.
Rohkem infot soomaa.ee kodulehelt.
Saturday, December 06, 2008
Thursday, December 04, 2008
Soomaa loodus tähistab rahvuspargi sünnipäeva ujutusega
Soomaa rahvuspargi asutamisest täitub 8.detsembril 15 aastat.
Tore, et loodus sünnipäeva viienda aastaajaga tähistab :)
Nädalavahetusel korraldame ujutusalal kanuusõite.
Tore, et loodus sünnipäeva viienda aastaajaga tähistab :)
Nädalavahetusel korraldame ujutusalal kanuusõite.
Wednesday, December 03, 2008
Kanuumatkale viiendal aastaajal!
Sellel laupäeval 06.12 ja pühapäeval 07.12 toimuvad kanuumatkad üleujutatud Soomaa jõgedel.
Kohtumispaik laupäeval kell 12.00 ja pühapäeval kell 11.00 Riisal, Hoolmiku talus.
Hind: 300EEK inimene.
Selga tuleks panna vihmakindlad riided ning jalga kinnised jalanõud, mis peavad vett.
Registreeru siin või kirjuta: info@soomaa.com
Võib ka helistada:
Jaen: 53345704
Aivar: 5061896
Tuesday, December 02, 2008
Soomaal selle aasta suurim üleujutus
Peamine põhjus, miks Soomaal üleujutused on regulaarseks loodusnähtuseks, on siinse jõgedevõrgu iseloom - ülemjooksud on laiali mööda Sakala kõrgustikku, alamjooks aga koos Pärnu madalikul. Languga pinnal vesi voolab kiirelt, tasasel maal aga ei taha õieti ültse voolata. Ja tõuseb kallastest välja, laiali metsa alla ja heinamaadele.
Hetkel on oodata selle aasta muljetavaldamat uputust. Peagi siinsamas pildireportaazh.
Hetkel on oodata selle aasta muljetavaldamat uputust. Peagi siinsamas pildireportaazh.
Wednesday, November 05, 2008
Kanuumatkad üleujutatud Lemmjõel
Sügisesed vihmad on tõstnud Soomaa jõgede keskjooksud kallaste vahelt välja heinamaadele. Käisime eile Lemmjõel , vaata kanuumatka pilte ja videot kanuuga heinamaal sõidust.
Eeloleval nädalavahetusel oled oodatud kanuumatkale, tule kahekesi või suurema sõpruskonnaga!
Pane selga igaksjuhuk vihmakindlad riided ja paki kodus ka varuriide kaasa. Kanuumatka hind on 300.- inimesele. Lisainfot saad mailides info@soomaa.com helistades 5061896 (Aivar) 53345704 (Jaen). Võid ka täita tellimisvormi siin .
Vaata pilte viiendast aastaajast.
Tuesday, November 04, 2008
Wednesday, October 08, 2008
Soomaal varastatud viis tõukekelku
Riisa külast Soomaa rahvuspargis varastati läinud nädalavahetusel ( 04.-05 oktoober 2008) viis Soome päritolu tõukekelku ESLA. Kelgud on sinist värvi, juhiraud mustade plastikust käepidemetega. Tõukekelkudel on ees musta värvi korvid. Terasest kelgujalastel on all plastikust suusad. Vaata pilti!
Andke palun teada kui teate midagi sarnastest kelkudest, helistage telefonil 5061896 (Aivar)
Jõgede jäätudes ootame kelgumatkale!
www.soomaa.com
Wednesday, October 01, 2008
5.oktoobril räätsamatk
Sellel pühapäeval 5.oktoobril toimub räätsamatk Kuresoos.
Kohtumispaik kell 11.00 Jõesuus poe juures.
Edasi sõidetakse Aesoosse (ca 10 minutit) ning siis minnakse kanuudega üle jõe.
Matka pikkus on kuskil 3 tundi. Kaasas on kogenud giid Algis.
Hind: 300EEK inimene.
hind ei sisalda toitlustust.
Selga tuleks panna vihmakindlad riided ning jalga kinnised jalanõud, mis peavad vett.
Registreeru siin või kirjuta: info@soomaa.com
Võib ka helistada:
Jaen: 53345704
Monday, September 22, 2008
Wednesday, September 17, 2008
Kas sul on juba jõhvikad korjatud ?
Jõhvikad on valmis! Parimad jõhvikakohad saate avastada eeloleval pühapäeval, 21-ndal septembril koos Soomaa kohaliku giidi Indrek Heinaga.
Jõhvikasoos liikumise hõlbustamiseks saate meie poolt räätsad , jalanõudest sobivad kõige paremini kummikud või matkasaapad.
Jõhvikamatkaliste kogunemine on kell 11.00 Kuusekääral. Matka hind 300 krooni inimene.
10 asja mida saab jõhvikatest.
Registreeru siin või kirjuta: info@soomaa.com
Võib ka helistada:
Aivar: 5061896
Jaen: 53345704
10 asja mida saab jõhvikatest
1. Söö niisama, saad kohe oma vitamiinipommi
2. Söö koos jäätisega.
3. Pane tallele sügavkülma...
4. või purki külma vee sisse
5. Küpseta jõhvikakook. Kui ei oska, palu ema.
6. Keeda kiselli. (vt punkt 4)
7. Tee jõhvikamahla
8. Pane pudelisse ja vala pudel viina täis. Liköör on valmis jõuludeks.
9. Tee manavahtu jõhvikatega (vt punkt 4)
10. Puista suhkruga üle ja söö, jõhvikas suhkrus maitseb väga hea!
Jõhvikamatkad Soomaal
2. Söö koos jäätisega.
3. Pane tallele sügavkülma...
4. või purki külma vee sisse
5. Küpseta jõhvikakook. Kui ei oska, palu ema.
6. Keeda kiselli. (vt punkt 4)
7. Tee jõhvikamahla
8. Pane pudelisse ja vala pudel viina täis. Liköör on valmis jõuludeks.
9. Tee manavahtu jõhvikatega (vt punkt 4)
10. Puista suhkruga üle ja söö, jõhvikas suhkrus maitseb väga hea!
Jõhvikamatkad Soomaal
Thursday, September 11, 2008
Pühapäeval seenematkale!
Seenesaak on sellel aastal viimaste aastate parim! Tulge eelaoleval pühapäeval, 14 septembril Soomaale seenematkale. Koguneme kell 11 Karuskosel. Seenegiidiks on loodusemees Indrek Hein.
Umbes 3 tundi käime Indreku juhtimisel seenemetsas. Omad korvid kaasa! Metsast tagasi jõudes määrame tundmatuks jäänud seened ja sööme kaminatule paistel maitsvat seenerooga.
Jalga pange kummikud! Selga vihmakindel jope.
Seenematka hind 300 krooni inimene.
Registreeru siin või kirjuta: info@soomaa.com
Võib ka helistada:
Aivar: 5061896
Jaen: 53345704
Wednesday, September 10, 2008
Soomaa rahvuspark teel Pan pargi liikmeks
01.-06. septembril toimus LKK ja Soomaa koostöökogu esindajate õppereis Soome, tutvumaks Metsähallituse hallatavate PAN Parkīde ja nende tunnustamisprotsessiga. Õppereisil osalesid Soomaa koostöökogu liikmed Tõnis Korts ja Aivar Ruukel. Riiklikku Looduskaitsekeskust esindasid Agu Leivits, Murel Merivee ja Rait Parts
Põhjuse õppersisi korraldamiseks andis käesoleva aasta aprillikuus Riikliku Looduskaitsekeskuse ja põlislooduse kaitseks loodud PAN Parks Foundationi vahel sõlmitud leping Soomaa kaasamiseks sellesse ühendusse.
PAN Parks Foundation loodi 10 aastat tagasi Maailma Looduse Fondi ja Hollandi turismiettevõtte Molecaten eestvedamisel põlislooduse kaitseks.Ühenduse eesmärgiks on tähtsustada põlislooduse kaitse olulisust euroopa kontekstis. Põlislooduse kaitse võrgustikku kuuluv ala peab olema vähemalt 20 000 ha suurune millest 10 000 ha moodustab inimtegevusest puutumatu terviklik metsiku looduse tuumala. Hetkel on Euroopas 11 kaitseala, mis on saanud vastava sertifikaadi. Pargid asuvad Rumeenias, Poolas, Itaalias, Bulgaarias, Gruusias, Venemaal, Rootsis ja Soomes. Soomaa rahvuspargile taotletav PAN pargi sertifikaat on kvaliteedimärk, millega suureneb rahvuspargi kui Eesti põlislooduse näidisala tuntus nii tavakülastajate kui kaitsekorraldajate hulgas.
Õppereisi käigus külastati kaht kaitseala: polaarjoonel, vahetult Vene Föderatsiooni piiri ääres paiknevat Oulanka rahvusparki ja Lõuna-Soomes paiknevat Saaristomere rahvusparki.
Oulanka rahvuspark on Põlislooduse kaitse võrgustiku täieõiguslik liige aastast
2004. Saaristomere rahvuspargis on liitumisprotsess pooleli ja lõplik sertifitseerimine seisab ees 2009 aasta kevadel. Sellest lähtuvalt oli õppereisi eesmärgiks tutvuda juba töötava PAN pargi töökorraldusega ja õppida pooleliolevast tunnustamisprotsessist.
1956. aastal rajatud Oulanka rahvuspark on võtnud oma pikaajaliseks eesmärgiks olla rahvusparkide kaitsekorralduse mudelala – olulist rolli kaitsekorralduslike tööde planeerimisel mängivad siin erinevad teadusasutused, kelle tarvis on rahvuspargi külastuskeskuse juurde juba 70. aastate teisel poolel rajatud hästivarustatud teadus ja uurimiskeskus. Oulanka rahvuspargil on lisaks PAN Park-i sertifikaadile Europarc-i Piiriüleste kaitsealade sertifikaat ja huvi tuntakse Ramsari piiriüleste märgalade sertifikaadi vastu.
Saaristomere rahvuspargi eripära seisneb tema paiknemises merealal. Tegemist on ainukese mereliste ökosüsteemide kaitseks moodustatud kaitsealaga, mis on Pan Parki metsiku looduse kaitse võrgustikuga liitunud.
Toimunud õppereisi käigus kahe rahvuspargi töötajatega peetud kohtumiste tulemusena jõuti vastastikule arusaamale, et Soomaa oma terviklikkuses, seniste kaitsekorralduslike tegevuste ja külastuskorralduse planeerimisel on võrdväärne ja oodatud partner Pan parkide perre. Olulise ühise eesmärgina tõusis vestlustes üles
rahvusvahelise koostöö tugevdamise vajadus uurimistegevuse vallas. Nii Soomes, kui Eestis rakendatavad teaduslikud uurimismeetodid ja paindlik uute tehnoloogiate kasutamine on oluline panus looduskaitsesse kogu Euroopa mastaabis.
Täiendava ülevaate toimunud õppereisist saab 22. septembril toimuval
Soomaa koostöökogu koosolekul Soomaa rahvuspargi külastuskeskuses
Kõrtsi- Tõramaal.
Õppereisi toetas SA KIK projekti „Soomaa rahvuspargi PAN Parki metsiku looduse kaitse võrgustiku hindamisprotsess - I etapp" raames
Täpsem info:
Agu Leivits
direktori asetäitja
LKK Pärnu-viljandi regioon
Tel: 5101175
e-post: Agu.Leivits@lk.ee
Põhjuse õppersisi korraldamiseks andis käesoleva aasta aprillikuus Riikliku Looduskaitsekeskuse ja põlislooduse kaitseks loodud PAN Parks Foundationi vahel sõlmitud leping Soomaa kaasamiseks sellesse ühendusse.
PAN Parks Foundation loodi 10 aastat tagasi Maailma Looduse Fondi ja Hollandi turismiettevõtte Molecaten eestvedamisel põlislooduse kaitseks.Ühenduse eesmärgiks on tähtsustada põlislooduse kaitse olulisust euroopa kontekstis. Põlislooduse kaitse võrgustikku kuuluv ala peab olema vähemalt 20 000 ha suurune millest 10 000 ha moodustab inimtegevusest puutumatu terviklik metsiku looduse tuumala. Hetkel on Euroopas 11 kaitseala, mis on saanud vastava sertifikaadi. Pargid asuvad Rumeenias, Poolas, Itaalias, Bulgaarias, Gruusias, Venemaal, Rootsis ja Soomes. Soomaa rahvuspargile taotletav PAN pargi sertifikaat on kvaliteedimärk, millega suureneb rahvuspargi kui Eesti põlislooduse näidisala tuntus nii tavakülastajate kui kaitsekorraldajate hulgas.
Õppereisi käigus külastati kaht kaitseala: polaarjoonel, vahetult Vene Föderatsiooni piiri ääres paiknevat Oulanka rahvusparki ja Lõuna-Soomes paiknevat Saaristomere rahvusparki.
Oulanka rahvuspark on Põlislooduse kaitse võrgustiku täieõiguslik liige aastast
2004. Saaristomere rahvuspargis on liitumisprotsess pooleli ja lõplik sertifitseerimine seisab ees 2009 aasta kevadel. Sellest lähtuvalt oli õppereisi eesmärgiks tutvuda juba töötava PAN pargi töökorraldusega ja õppida pooleliolevast tunnustamisprotsessist.
1956. aastal rajatud Oulanka rahvuspark on võtnud oma pikaajaliseks eesmärgiks olla rahvusparkide kaitsekorralduse mudelala – olulist rolli kaitsekorralduslike tööde planeerimisel mängivad siin erinevad teadusasutused, kelle tarvis on rahvuspargi külastuskeskuse juurde juba 70. aastate teisel poolel rajatud hästivarustatud teadus ja uurimiskeskus. Oulanka rahvuspargil on lisaks PAN Park-i sertifikaadile Europarc-i Piiriüleste kaitsealade sertifikaat ja huvi tuntakse Ramsari piiriüleste märgalade sertifikaadi vastu.
Saaristomere rahvuspargi eripära seisneb tema paiknemises merealal. Tegemist on ainukese mereliste ökosüsteemide kaitseks moodustatud kaitsealaga, mis on Pan Parki metsiku looduse kaitse võrgustikuga liitunud.
Toimunud õppereisi käigus kahe rahvuspargi töötajatega peetud kohtumiste tulemusena jõuti vastastikule arusaamale, et Soomaa oma terviklikkuses, seniste kaitsekorralduslike tegevuste ja külastuskorralduse planeerimisel on võrdväärne ja oodatud partner Pan parkide perre. Olulise ühise eesmärgina tõusis vestlustes üles
rahvusvahelise koostöö tugevdamise vajadus uurimistegevuse vallas. Nii Soomes, kui Eestis rakendatavad teaduslikud uurimismeetodid ja paindlik uute tehnoloogiate kasutamine on oluline panus looduskaitsesse kogu Euroopa mastaabis.
Täiendava ülevaate toimunud õppereisist saab 22. septembril toimuval
Soomaa koostöökogu koosolekul Soomaa rahvuspargi külastuskeskuses
Kõrtsi- Tõramaal.
Õppereisi toetas SA KIK projekti „Soomaa rahvuspargi PAN Parki metsiku looduse kaitse võrgustiku hindamisprotsess - I etapp" raames
Täpsem info:
Agu Leivits
direktori asetäitja
LKK Pärnu-viljandi regioon
Tel: 5101175
e-post: Agu.Leivits@lk.ee
Tuesday, September 09, 2008
Seenematkad Soomaal
Käes on seeneaeg ja sel aastal on seeni palju :),
kutsume seenehuvilisi Soomaale.
Koguneme kokkulepitud ajal ja kohas (võivad erinevatel matkapäevadel olla erinevad), et sukelduda kohaliku giidi juhtimisel metsa umbes 3 tunniseks seeneretkeks.
Loe edasi...
Tellige seenematk täites vormi siin
Tuesday, August 19, 2008
Haabjalaager
Karuskosel käib haabjalaager.
Eilseid pilte : http://www.flickr.com/photos/soomaa/sets/72157606824993201/
Homme plaanime laotada, huvilised on teretulnud uudistama.
Eilseid pilte : http://www.flickr.com/photos/soomaa/sets/72157606824993201/
Homme plaanime laotada, huvilised on teretulnud uudistama.
Saturday, August 16, 2008
Thursday, August 14, 2008
Kanuumatkad kuuvalgel
Täiskuu valgustab augusti ööd.
Kanuuga vaikselt liueldes on võimalus kohata kopraid, põtru ja teisi põliselanikke.
Matka juhib loodusemees Indrek Hein.
Kogunemine 16.08 ja 17.08 kell 22.00 Karuskosel.
Matka kestvus ca 5h.
Osavõtutasu:
200EEK inimene (kolmekesi kanuus).
250EEK inimene (kahekesi kanuus).
Tahad kaasa?
Pane end kirja saates e-mail info@soomaa.com või helista:
Aivar: 5061896
Jaen: 53345704
Või täida tellimusvorm siit.
Monday, August 11, 2008
Thursday, August 07, 2008
Silla alt mahub veel läbi
Kutsume Teid 10 august kanuumatkale: Oksa-Riisa, 22km.
Kogunemine kell 10.30 Oksa vaatetorni juures.
Matka kestvus 5-6 tundi.
Giidiks on Indrek Hein.
Kes süüa soovivad, tuleks omad võileivad kaasa võtta.
Osavõtutasu:200EEK inimene (kolmekesi kanuus).250EEK inimene (kahekesi kanuus).
Tahad kaasa?
Pane end kirja saates e-mail info@soomaa.com või helista:Aivar: 5061896Jaen: 53345704 Või täida tellimusvorm siit.
Wednesday, August 06, 2008
Ingatsi matkarada üleujutatud
Suvise üleujutuse tõttu on Ingatsi matkarada osaliselt tulvavee alla jäänud ja pääs Kuresoo rabarinnale on võimalik kas : A) kalamehesäärikutes B) soojas vees kahlates
Tule kanuumatkale üleujutatud Soomaal
Tuesday, August 05, 2008
soomaa-suvine-suurvesi
Viimase kahe ööpäevaga on vesi Karuskosel tõusnud pea meetri võrra ja vaikselt kallastest välja valgunud. Kena!
Wednesday, July 30, 2008
Monday, July 28, 2008
Õige Valik
Õige Valik Soomaal, ülehomme eetris. Noored sobitasid Karuskosel kanuutades tutvust ja hiljem veetsid öö Victoria hotellis Pärnus.
Wednesday, July 09, 2008
11 juuli kopramatk.
Kobras on loom, kellest paljud räägivad, vähesed on aga teda näinud. Tulge ja vaadake, kuidas ta elab Soomaal!
Koprasafari on õhtune kerge kanuumatk, mis viib teid meie giidi juhtimisel kopra elupaika rahvuspargi põhjapiiril kulgeval Raudna jõel.
Tahad kaasa?
Pane end kirja saates e-mail info@soomaa.com või helista:
Jaen: 53345704
Aivar: 5061896
Selga panna ilmastikule vastav riietus.
Kaasa tuleks võtta ka vahetusriided.
Hindade ja kellaaegade kohta saab infot siit: http://www.soomaa.com/koprasafari
Kena suve soovides,
Aivar (5061896) ja Jaen (53345704)
www.soomaa.com
info@soomaa.com
Monday, July 07, 2008
Soomaa Rahvuspargis hukkus autoga kokkupõrkes hunt
7. juuli hommikul leidis Soomaa rahvuspargi külastaja Kõpu-Jõesuu maanteel Teesoo bussipeatuse lähistelt teekraavist hukkunud hundi. LKK Pärnu- Viljandi regiooni töötajad ja Metsakaitse- ja metsauuenduskeksuse spetsialistid viisid hukkunud looma Soomaa Rahvuspargi külastuskeskusesse. Lähemal vaatlusel selgus, et 41 kilo kaaluv ja ca. 3 aasta vanune isahunt oli saanud sõidukilt löögi paremale küljele. Lahkamisel ilmnesid tugevad sisevigastused ja murdunud roided. Looma üldisest ülevaatusest johtus, et tegemist oli heas vormis noorloomaga. Õnnetuse orienteeruv toimumisaeg jääb hinnanguliselt ajavahemikku 4- 6 juuli.
Riikliku Looduskaitsekeskuse Pärnu-Viljandi regioon palub autojuhte ja kaitsealade külastajaid olla tähelepanelik teel toimuva osas. Eriti tähelepanelik palume olla liikudes metsaga vahetult piirnevatel ja halva nähtavusega teelõikudel. Udustel öö- ja hommikutundidel teel liikuvad loomad võivad jääda märkamatuks enne, kui on hilja. Kokkupõrge metsloomaga võib saada saatuslikuks mõlemale osapoolele.
Sattudes liiklusõnnetusse metsloomaga palume olla tähelepanelik ja vältida lähikontakti hukkunud või vigastatud loomaga. Vigastatud metslooma ettearvamatu käitumine võib osutuda ohtlikuks.
LKK Pärnu-Viljandi regioon palub teatada Viljandi ja Pärnumaa kaitsealadel toimunud õnnetusjuhtumitest loomadega Keskkonnainspektsiooni telefonil: 1313 ja/ või regiooni külastuskeskust Soomaa rahvuspargis tööpäevadel 08.00- 18.00 telefonil: +3725261924
Väljaspool kaitseala toimuvatest õnnetusjuhtumitest ulukitega teavitada Keskkonnainspektsiooni telefonil: 1313
Riikliku Looduskaitsekeskuse Pärnu-Viljandi regioon palub autojuhte ja kaitsealade külastajaid olla tähelepanelik teel toimuva osas. Eriti tähelepanelik palume olla liikudes metsaga vahetult piirnevatel ja halva nähtavusega teelõikudel. Udustel öö- ja hommikutundidel teel liikuvad loomad võivad jääda märkamatuks enne, kui on hilja. Kokkupõrge metsloomaga võib saada saatuslikuks mõlemale osapoolele.
Sattudes liiklusõnnetusse metsloomaga palume olla tähelepanelik ja vältida lähikontakti hukkunud või vigastatud loomaga. Vigastatud metslooma ettearvamatu käitumine võib osutuda ohtlikuks.
LKK Pärnu-Viljandi regioon palub teatada Viljandi ja Pärnumaa kaitsealadel toimunud õnnetusjuhtumitest loomadega Keskkonnainspektsiooni telefonil: 1313 ja/ või regiooni külastuskeskust Soomaa rahvuspargis tööpäevadel 08.00- 18.00 telefonil: +3725261924
Väljaspool kaitseala toimuvatest õnnetusjuhtumitest ulukitega teavitada Keskkonnainspektsiooni telefonil: 1313
Wednesday, July 02, 2008
Asutati Eesti Haabjaselts
Jaan Keerdo, Priit-Kalev Parts, Aivar Ruukel - asutasid MTÜ Eesti Haabjaselts.
Seltsi eesmärgiks on haabjakultuuri säilitamine ja edendamine.
Haabjaseltsi põhitegevusteks on haabja ehituse ja kasutuse tutvustamine, ühepuupaatidega seonduvale elulaadile ja käsitööoskustele kaasaaitamine.
Monday, June 23, 2008
Soomaa Vikatimees 2008
Toimumise koht: Oksa, Suure-Jaani vald
Toimumise aeg: 4. ja 5. juuli 2008
PÄEVAKAVA:
4. juuli
kell 18.00 -19.45 Kohale saabumine
kell 20.00 Seminar – heinategu minevikus
· heinaniitmise traditsioonidest vanal ajal (lektor)
kell 20.45 Jututuba
· katkeid tuntud kirjanike raamatutest – teemaks heinategu
· muinasjutud heinateost
kell 21.30 Vikatiga niitmise õppimine – praktika, kogemuste vahetamine
5. juuli
kell 9.00 Avasõnad
kell 9.05 Vikatiga niitmise võistlus
· Võistlusele palume registreeruda (kaupo@soomaa.net või tel. 5152723)
· Võistlejatel palume kaasa võtta oma vikat ja luisk.
· Võistluse algul loosib iga osaleja ühe niidetava siilu. Võistlemise ajaks on arvestatud 30-45 minutit. Hindamine toimub töövõtete, tehtud töö kvaliteedi ja niidetud pinna alusel. Boonuspunkte annavad kaitsealuste taimede niitmatajätmine ning stiilne riietus.
Niitmine toimub puisniidul.
kell 10.00 Mängud ja tegevused peredele
· heinaliste vanaaegsete tarbeesemete tutvustamine
· heinaheide
· aarete otsimine
· heinalistele lillepärgade punumine
· rehapulkade voolimine, lastele mänguasjade jm tegemine.
· vikatinäitus
· fotonäitus Soomaast ja heinatöödest
kell 13.00 Soomaa Vikatimees 2008 autasustamine
Orienteeruv ürituse lõpp on kell 13.30
TEADMISEKS:
· toidupoolise palume kõigil ise kaasa võtta, kohapeal ööbijatele on hommikusöök tasuta
· ööbimine toimub kas heinaküünis või oma telgis, magamisvarustus palume kaasa võtta
· pesemisvõimalus on jõe ääres
· meie poolt on joogivesi, sääsetõrje, lõbus seltskond ning tore üritus.
Üritusele on oodatud kõik huvilised!
www.soomaa.net/
www.soomaa.com/?Uuid=149&lang=est
Thursday, June 05, 2008
Wednesday, June 04, 2008
Sellel pühapäeval giidiga kanuumatk
8 juuni giidiga kanuu ja rabamatk Kuusekäära-Riisa, 12km. Kogunemine kell 11.00 Kuusekäära talus.
Matka kestvus 4-5 tundi.
Kaarti näeb siit.
Kes süüa soovivad, tuleks omad võileivad kaasa võtta.
Osavõtutasu: 250EEK inimene.
Lastele kuni 12a on soodustus 50%.
Tahad kaasa?
Pane end kirja saates e-mail info@soomaa.com või helista:
Aivar: 5061896
Jaen: 53345704
Või telli siin!
Selga panna ilmastikule vastav riietus. Kaasa tuleks võtta ka vahetusriided.
Matka kestvus 4-5 tundi.
Kaarti näeb siit.
Kes süüa soovivad, tuleks omad võileivad kaasa võtta.
Osavõtutasu: 250EEK inimene.
Lastele kuni 12a on soodustus 50%.
Tahad kaasa?
Pane end kirja saates e-mail info@soomaa.com või helista:
Aivar: 5061896
Jaen: 53345704
Või telli siin!
Selga panna ilmastikule vastav riietus. Kaasa tuleks võtta ka vahetusriided.
Friday, May 30, 2008
1 juuni giidiga kanuu ja rabamatk.
Sellel pühapäeval giidiga kanuumatk Riisa-Saarisoo, 9km.
Matka lõpus rabamatk. Kogunemine kell 11.00 Riisal, Hoolmiku
talus. Matka kestvus 4-5 tundi.
Kaarti näeb siit.
Kes süüa soovivad, tuleks omad võileivad kaasa võtta.
Osavõtutasu: 250EEK inimene.
Lastele kuni 12a on soodustus 50%.
Tahad kaasa?
Pane end kirja saates e-mail info@soomaa.com või helista:
Aivar: 5061896
Jaen: 53345704
Või Telli siin!
Selga panna ilmastikule vastav riietus.
Kaasa tuleks võtta ka vahetusriided.
Tuesday, May 27, 2008
Kuusekääral ökoturismi kärajad
Soomaal tuleb homme ökoturismi arutelu
www.sakala.ajaleht.ee/270508/esileht/uudised/5033898.php
Friday, May 16, 2008
Kanuuretk ja talgud Soomaal
Teeme Karusekosel talgutööd 18.mail 2008. Moodustame talgulistest keti üle Raudna jõe rippsilla, et tõsta puuriit jõe ühelt kaldalt teisele. Pärast tööd talgusupp ning kanuusõit Karusekoselt Riisale pikkusega 7-8 km. Juhendab Aivar Ruukel.
Väljasõit Tartust Keskkonnahariduse Keskuse eest, Kompanii 10 kell 9, tagasi Tartus kell 19.
Sõidu hind täiskasvanuile, sealhulgas üliõpilastele ja pensionäridele 200.-, õpilastele 125.- ning lapsed, kes veel koolis ei käi, tasuta.
Info http://www.looduseomnibuss.ee/Registreerimine 6 481 740, 56476297 või info@looduseomnibuss.ee
Väljasõit Tartust Keskkonnahariduse Keskuse eest, Kompanii 10 kell 9, tagasi Tartus kell 19.
Sõidu hind täiskasvanuile, sealhulgas üliõpilastele ja pensionäridele 200.-, õpilastele 125.- ning lapsed, kes veel koolis ei käi, tasuta.
Info http://www.looduseomnibuss.ee/Registreerimine 6 481 740, 56476297 või info@looduseomnibuss.ee
Wednesday, May 14, 2008
Soomaa ruhe troonib Elvas eksponaadina
Üleeile tõsteti Soomaal auto järelhaagisele ühest puust välja tahutud lootsik – ruhe – ja eilsest troonib veesõiduk Elva puhkepiirkonna matkakeskuses eksponaadina. Keskus ise avatakse 29. mail.
Eestis saab mehed, kes ruhe ehk ühepuulootsiku valmis teeksid, ühe käe sõrmedel üles lugeda. Kaks meistrit elab Soomaal, need on Aivar Ruukel ja Arno Riis.
Soomaa ettevõtjast matkakorraldaja Aivar Ruukel, kelle näpunäidete järgi ruhe valmis, rääkis, et mõõdu – kolm meetrit – andis Elva ette ja seepärast sobis teha just ruhe. “Ligemale meetrise läbimõõduga haavapuu oli meil varasemast olemas,” lausus Ruukel.
Koos Riisiga tahuti lootsikut kümme päeva. Ruukeli ütlust mööda on tähtis õige välimus: ruhele tuleb anda sigari kuju.
Eksponaadina trooniva lootsiku tahusid Ruukel ja Riis suuruses, millega võiks veesõitugi teha. Juurde meisterdati ühelabamõlad.
Kui raske võiks selline paat olla? “Kaalunud me küll ei ole, aga kui Elvas lootsikut ekspositsioonisaali viisime, tuli nelja mehega tõsta,” kirjeldas Ruukel.
Saturday, May 10, 2008
Tuesday, May 06, 2008
Soomaa haabjad võistlevad üleilmselt
Soomaa haabjalaagrid ja haabjamatkad jõgedel konkureerivad üleilmsel geoturismi võistlusel, mida korraldab National Geographic Society.
Geoturismi seletab korraldaja lahti kui turismi, mis seisab sihtkoha geograafilise iseloomu, looduskeskkonna, kultuuripärandi ja kohalike elanike heaolu eest. Haabjalaagrite korraldaja Aivar Ruukel rääkis, et konkursiga liitudes kirjeldas ta haabjaid kui Soomaa vete ajalooliselt kujunenud põhiliiklusvahendeid.
Tulemused selgitab rahvusvaheline þürii 82 riigist esitatud rohkem kui 300 turismiprojekti hulgast. Parimate valikul saavad hääletada Interneti-kommentaatoridki aadressil www.changemakers.net/en-us/node/7540.
Soomaal Karuskose talus ootab aga järgmine kuue meetri pikkune haavatüvi enne jaani haabjalaagrilisi, kes sellest haabja ehk ühepuulootsiku vormivad.
Geoturismi seletab korraldaja lahti kui turismi, mis seisab sihtkoha geograafilise iseloomu, looduskeskkonna, kultuuripärandi ja kohalike elanike heaolu eest. Haabjalaagrite korraldaja Aivar Ruukel rääkis, et konkursiga liitudes kirjeldas ta haabjaid kui Soomaa vete ajalooliselt kujunenud põhiliiklusvahendeid.
Tulemused selgitab rahvusvaheline þürii 82 riigist esitatud rohkem kui 300 turismiprojekti hulgast. Parimate valikul saavad hääletada Interneti-kommentaatoridki aadressil www.changemakers.net/en-us/node/7540.
Soomaal Karuskose talus ootab aga järgmine kuue meetri pikkune haavatüvi enne jaani haabjalaagrilisi, kes sellest haabja ehk ühepuulootsiku vormivad.
Sunday, May 04, 2008
Soomaa haabjas osaleb National Geographic´u geoturismi konkursil
Soomaa haabjaehituslaagrid ja haabjamatkad jõgedel konkureerivad üleilmsel geoturismi võistlusel.
Geoturismi defineerib konkursi korraldaja - National Geographic Society, kui turismi, mis "seisab sihtkoha geograafilise iseloomu, looduskeskkonna, kultuuripärandi ja kohalike elanike heaolu eest".
Geoturismi konkursile on esitatud kokku üle kolmsada kaheksateist turismiprojekti kaheksakümne kahest riigist.
Parimad selgitatakse välja rahvusvahelise zhürii poolt ja seejärel internetikommentaariumis hääletades.
Konkursile saab kaasa elada ja anda oma toetuse veebiaadressil:
http://www.changemakers.net/en-us/node/7540
Haabjast lähemalt : http://www.soomaa.com/haabjas
Pressiteate koostas
Aivar Ruukel
5061896
info@soomaa.com
www.soomaa.com
Thursday, May 01, 2008
Support Soomaa.com Dugout-Canoe Project at the Geotourism Challenge
Dear friends,
We need your support!
We are very excited to be entrants in the National Geographic Ashoka's Changemakers Geotourism Challenge: Celebrating Places, Changing Lives. This is a global competition to surface and recognize innovators in geotourism, defined as tourism that sustains or enhances the geographical character of the place being visited - its environment, culture, aesthetics, heritage, and the well-being of its residents.
Soomaa.com is a featured entrant in this initiative. We are promoting and preserving the building skills and use of traditional dugout canoes (log-boats) of Soomaa National Park, Estonia by organizing workshops, camps and river trips both for locals and tourists. By being part of this competition, we have a great opportunity to get the word out about our work to leaders in the geotourism field, investors, the media, potential partners, and other supporters.
The competition winners will be decided by online voting, so the more people we can inspire, the better!
Please help us rally support for our work:
- Visit our project entry http://www.changemakers.net/en-us/node/7540.
- Leave us feedback about our entry. Here's how:
- If you do not have a Changemakers account, please click here to register on the site. It only takes a couple of minutes.
- Login at the Changemakers website.
- Go to the competition page.
- Visit my entry, read about what I do and leave me feedback! http://www.changemakers.net/en-us/node/7540
- Update your profile and be part of a growing online community of support
- Spread the word to your colleagues and friends through your emails, blogs, or websites. I've included some information about us below that you are welcome to share with others.
This contest can give our work a great boost. Thank you very much for your help!
Aivar Ruukel
www.soomaa.com
Wednesday, April 30, 2008
4 mai giidiga kanuumatk.
4. mail ootame teid kanuumatkale kevadiselt kaunile Soomaale.
Kanuumatk saab alguse Soomaa metsikumalt jõelt Lemmjõelt ja kulgeb Raudna jõge mööda Riisa külani.
Poolel maal käime kevadist raba imetlemas Ingatsi matkarajal.
Matk kestab 4-5 tundi, giidiks on Indrek Hein.
Kogunemine kell 11.00 Mulgi heinamaal
Hind 250.- inimene, lastele alla 12 a. 125.-
Tahad kaasa?
Pane end kirja saates e-mail info@soomaa.com või helistades 5061896 (Aivar) 53345704 (Jaen).
Või Telli siin!
Selga pange ilmastikule vastav riietus, jalga saapad. Ning kaasa tuleks võtta ka vahetusriided.
Sunday, April 27, 2008
Friday, April 25, 2008
Sunday, April 13, 2008
Friday, April 11, 2008
Wednesday, April 02, 2008
Tuesday, April 01, 2008
Friday, March 28, 2008
Thursday, March 27, 2008
Soomaa linnud
Läinud nädalavahetusel (22. ja 23. märts) toimus Eesti Ornitoloogiaühingu vedamisel traditsioonidega ülemaaline linnuvaatlus, kus kõiki inimesi loodusesse linde vaatama ahvatleti.
Maaülikooli loodusturismi tudengite väike seltskond lõi linnuvaatluses kaasa Soomaa rahvuspargis trassil Karuskose - Riisa - Jõesuu - Tõramaa - Tipu - Oksa - Kuusekäära - Karuskose
Tegemist oli tõeliste algajatega, aga eks rõõm seda suurem :) Pilte meie ponnistustest vaata siin. Mitmed väiksemad ja väheütlevamad liigid jäid asjatundmatuse tõttu määramata, kahjuks jäi ka nägemata valge toonekurg, kes just samal päeval kohalike elanike sõnul Tipu külla Läti tallu oli kohale jõudnud.
Meie nimestik:
Rasvatihane -palju
Hallvares -palju
Sinikaelpart -4 (Karuskose)
Sookurg -7 (Riisa ja Tipu)
Pasnäär - 1 (Riisa)
Kiivitaja -palju
Musträhn -1 (Riisa)
Harakas -palju
Sabatihane -3 (Karuskose)
Suur-kirjurähn -1 (Karuskose)
Hiireviu -6 (Riisa, Jõesuu, Tipu, Tõramaa)
Kuldnokk -4 (Jõesuu)
Koduvarblane -15 (Jõesuu)
Musträstas -palju
Väike-konnakotkas -1 (Riisa)
Künnivares -1
Metskurvits -1 (Karuskose)
Jääkoskel 5 (Karuskose ja Tipu)
Sootihane -1 (Karuskose)
Sõtkas -4 (Tipu ja Karuskose)
Tõmmuvaeras (Tipu)
Kaljukotkas -1 (Oksa)
Värbkakk -1 (Tipu)
Kanakull -1 (Riisa)
Tuvi -1
Hakk -1
Teder -4 (Viinahaua)
Porr -1 (Karuskose)
Sel pühapäeval (30.märtsil) korraldab Eesti Ornitoloogiaühing koostöös
Läänemaa Linnuklubiga linnadevahelise linnuvõistluse.
Linnuelamusi!
Maaülikooli loodusturismi tudengite väike seltskond lõi linnuvaatluses kaasa Soomaa rahvuspargis trassil Karuskose - Riisa - Jõesuu - Tõramaa - Tipu - Oksa - Kuusekäära - Karuskose
Tegemist oli tõeliste algajatega, aga eks rõõm seda suurem :) Pilte meie ponnistustest vaata siin. Mitmed väiksemad ja väheütlevamad liigid jäid asjatundmatuse tõttu määramata, kahjuks jäi ka nägemata valge toonekurg, kes just samal päeval kohalike elanike sõnul Tipu külla Läti tallu oli kohale jõudnud.
Meie nimestik:
Rasvatihane -palju
Hallvares -palju
Sinikaelpart -4 (Karuskose)
Sookurg -7 (Riisa ja Tipu)
Pasnäär - 1 (Riisa)
Kiivitaja -palju
Musträhn -1 (Riisa)
Harakas -palju
Sabatihane -3 (Karuskose)
Suur-kirjurähn -1 (Karuskose)
Hiireviu -6 (Riisa, Jõesuu, Tipu, Tõramaa)
Kuldnokk -4 (Jõesuu)
Koduvarblane -15 (Jõesuu)
Musträstas -palju
Väike-konnakotkas -1 (Riisa)
Künnivares -1
Metskurvits -1 (Karuskose)
Jääkoskel 5 (Karuskose ja Tipu)
Sootihane -1 (Karuskose)
Sõtkas -4 (Tipu ja Karuskose)
Tõmmuvaeras (Tipu)
Kaljukotkas -1 (Oksa)
Värbkakk -1 (Tipu)
Kanakull -1 (Riisa)
Tuvi -1
Hakk -1
Teder -4 (Viinahaua)
Porr -1 (Karuskose)
Sel pühapäeval (30.märtsil) korraldab Eesti Ornitoloogiaühing koostöös
Läänemaa Linnuklubiga linnadevahelise linnuvõistluse.
Linnuelamusi!
29 märts Loodusõhtu: Hund, Hunt !!!
Loodusõhtu Soomaa Rahvuspargi Külastuskeskuses
29.märtsil (laupäeval) kell 18.00
"Hunt, hunt ....!!!"
Hundijuttu ajab Marko Mübarsepp
Vaatame üle keskuses avatud hundinäituse
Sissepääs ja kohvilaud kõigile TASUTA!
Info: 43 57 164, 52 61 924
29.märtsil (laupäeval) kell 18.00
"Hunt, hunt ....!!!"
Hundijuttu ajab Marko Mübarsepp
Vaatame üle keskuses avatud hundinäituse
Sissepääs ja kohvilaud kõigile TASUTA!
Info: 43 57 164, 52 61 924
Tõukekelgu- ja kanuumatkad 29 ja 30 märtsil
Eeloleval nädalavahetusel on sul võimalus proovida tõukekelgu- ja kanuumatka.
Kelgutame Riisa külast Karuskosele mööda külavaheteid (5 km) peame Karuskosel väikese pikniku ja kanuutame mööda Raudna jõge tagasi Riisale (8 km).
Matk kestab kokku ca 3 tundi.
Kogunemine Hooliku talus kell 10.00 ja kell 14.00
Hind 300.-
Registreerumine:
Pane end kirja saates e-mail info@soomaa.com või helistades 5061896 (Aivar) 53345704 (Jaen).
Või täites vorm siin.
Tuesday, March 18, 2008
Lumevaene talv säästis hunte kuulist
Tavapärasest soojema talve tõttu õnnestus jahimeestel hunte lasta poole võrra plaanitust vähem, mistõttu võib kiskjate suurenenud arvukus majapidamistele kahju tuua.
Läinud aasta detsembrist veebruari lõpuni kestnud jahihooajal lasid jahimehed lubatud 70 asemel 37 hunti, ütles metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse ulukiseireosakonna juhataja Peep Männil. Aasta varem olid need arvud vastavalt 50 ja 41.
Männili sõnul oligi limiidi täitmata jätmise põhjuseks soe talv – pole ulukite jälgede ajamiseks vajalikku lund. «Suurkiskjatele on võimalik jahti pidada üksnes lumekattega aladel,» ütles ka Pärnumaa Jahimeeste Liidu juhatuse esimees Jaan Liivson.
Tänavu oligi suurim jahilimiit Pärnumaal, kus hunte arvatakse olevat umbes 30. Lubatud 15st lasid jahimehed üksnes kaheksa looma. Liivsoni kinnitusel pole varem limiidi täitmisega probleeme olnud.
Jahimehe sõnul oleks võinud korraldada ka varitsusjahti, ent see ei anna kuigivõrd tulemusi, kuna loomade arvukust ja asukohta pole võimalik täpselt määrata. Ta selgitas, et hunt kui öise eluviisiga loom võib öösel jahimehest mõnekümne meetri kauguselt mööduda ning ikka märkamatuks jääda.
Liivsoni sõnul pole jahil valgustusseadmed lubatud. Muid hävitusvahendeid, näiteks mürke, jahimehed ei kasuta. Ta lisas, et Pärnumaal raskendasid küttimist piirangutega alad, nagu Soomaa rahvuspark, kus tehakse hundipopulatsiooni teaduslikke uuringuid. Looduskaitsealade tõttu on suur territoorium jahipidamiseks suletud. «Seal, kus neid on kõige rohkem, ei tohi me jahti pidada,» ütles Liivson.
Huntide arvu suurenemine võib muuta nende toidulaua kesiseks ja loomad tulevad mujalt lisa otsima. Peamiseks probleemiks võib saada koduloomade murdmine – kiskjad, kes metsas saaki kätte ei saa, hakkavad kimbutama koduloomi. Liivsoni teeb eriti murelikuks sügis – see on aeg, mil hundid kutsikaid välja õpetavad.
Sooja talve tõttu on ka teiste loomade arv suurem. «Teistele metsloomadele huntide suurem arv mingit mõju ei avalda, sest ka sõraliste arvukus on väga heal tasemel,» arvas Männil.
Männil peab Eesti oludes normaalseks, kui kevaditi on metsades sadakond hunti ning enne jahihooaega alla 200. Praegu jääb huntide arv Eesti metsades alla 150 isendi, kuid täpsemad andmed kogutakse aprilli lõpus.
Kiskjate jaht
Hunt: limiit 70 looma, lasti 37
Ilves: limiit 100 looma, lasti 67
Karu: limiit 40 looma, lasti 27
Karujaht lumest ei olene, ilves koduloomi üldiselt ei murra.
Madis Filippov, Postimees
Läinud aasta detsembrist veebruari lõpuni kestnud jahihooajal lasid jahimehed lubatud 70 asemel 37 hunti, ütles metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse ulukiseireosakonna juhataja Peep Männil. Aasta varem olid need arvud vastavalt 50 ja 41.
Männili sõnul oligi limiidi täitmata jätmise põhjuseks soe talv – pole ulukite jälgede ajamiseks vajalikku lund. «Suurkiskjatele on võimalik jahti pidada üksnes lumekattega aladel,» ütles ka Pärnumaa Jahimeeste Liidu juhatuse esimees Jaan Liivson.
Tänavu oligi suurim jahilimiit Pärnumaal, kus hunte arvatakse olevat umbes 30. Lubatud 15st lasid jahimehed üksnes kaheksa looma. Liivsoni kinnitusel pole varem limiidi täitmisega probleeme olnud.
Jahimehe sõnul oleks võinud korraldada ka varitsusjahti, ent see ei anna kuigivõrd tulemusi, kuna loomade arvukust ja asukohta pole võimalik täpselt määrata. Ta selgitas, et hunt kui öise eluviisiga loom võib öösel jahimehest mõnekümne meetri kauguselt mööduda ning ikka märkamatuks jääda.
Liivsoni sõnul pole jahil valgustusseadmed lubatud. Muid hävitusvahendeid, näiteks mürke, jahimehed ei kasuta. Ta lisas, et Pärnumaal raskendasid küttimist piirangutega alad, nagu Soomaa rahvuspark, kus tehakse hundipopulatsiooni teaduslikke uuringuid. Looduskaitsealade tõttu on suur territoorium jahipidamiseks suletud. «Seal, kus neid on kõige rohkem, ei tohi me jahti pidada,» ütles Liivson.
Huntide arvu suurenemine võib muuta nende toidulaua kesiseks ja loomad tulevad mujalt lisa otsima. Peamiseks probleemiks võib saada koduloomade murdmine – kiskjad, kes metsas saaki kätte ei saa, hakkavad kimbutama koduloomi. Liivsoni teeb eriti murelikuks sügis – see on aeg, mil hundid kutsikaid välja õpetavad.
Sooja talve tõttu on ka teiste loomade arv suurem. «Teistele metsloomadele huntide suurem arv mingit mõju ei avalda, sest ka sõraliste arvukus on väga heal tasemel,» arvas Männil.
Männil peab Eesti oludes normaalseks, kui kevaditi on metsades sadakond hunti ning enne jahihooaega alla 200. Praegu jääb huntide arv Eesti metsades alla 150 isendi, kuid täpsemad andmed kogutakse aprilli lõpus.
Kiskjate jaht
Hunt: limiit 70 looma, lasti 37
Ilves: limiit 100 looma, lasti 67
Karu: limiit 40 looma, lasti 27
Karujaht lumest ei olene, ilves koduloomi üldiselt ei murra.
Madis Filippov, Postimees
Thursday, March 13, 2008
Ilves lülitati mobiilivõrku
Soomaa Rahvuspargist lõunas asuval uurimisalal elav ilves on Eestis esimene maismaaimetaja, kes varustati GPS-GSM tüüpi telemeetrilise jälgimisseadmega.
Ilvese telemeetrilised uuringud on vajalikud nende arvukuse täpsemaks hindamiseks ning ilvese asurkonna kaitse paremaks korraldamiseks. Samuti võimaldab see uurida, milline on kiskjate mõju saakloomade arvukusele.
Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse ja Tartu Ülikooli ühise suurkiskjate uurimisrühm kinni kastlõksuga 2. märtsil.
Uurimisrühmal on plaanis lähiaastatel selles piirkonnas sarnaste kaelustega varustada kokku kuni kümme ilvest, kaasates teadlasi ka väljaspool Eestit.
Iga nelja tunni tagant fikseerib looma kaeluse küljes olev seade satelliitide kaudu ilvese geograafilised asukohapunktid ning saadab need EMT võrgu kaudu lühisõnumina arvutisse.
Satelliitide kaudu jälgitakse veel näiteks kullide, toonekurgede, kotkaste ja hüljestele elu.
Postimees.ee
Ilvese telemeetrilised uuringud on vajalikud nende arvukuse täpsemaks hindamiseks ning ilvese asurkonna kaitse paremaks korraldamiseks. Samuti võimaldab see uurida, milline on kiskjate mõju saakloomade arvukusele.
Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse ja Tartu Ülikooli ühise suurkiskjate uurimisrühm kinni kastlõksuga 2. märtsil.
Uurimisrühmal on plaanis lähiaastatel selles piirkonnas sarnaste kaelustega varustada kokku kuni kümme ilvest, kaasates teadlasi ka väljaspool Eestit.
Iga nelja tunni tagant fikseerib looma kaeluse küljes olev seade satelliitide kaudu ilvese geograafilised asukohapunktid ning saadab need EMT võrgu kaudu lühisõnumina arvutisse.
Satelliitide kaudu jälgitakse veel näiteks kullide, toonekurgede, kotkaste ja hüljestele elu.
Postimees.ee
| www.flickr.com |
Wednesday, March 12, 2008
15 märts 2008 kanuumatk!
Eeloleval nädalavahetusel: 15 märts korraldame kanuumatka giidiga, kus sõidame Kuusekäära-Riisa marsruudil
(Raudna jõel, 12km). Ning Matka keskel Karuskosel lähme jalutame Kuresoo rabas.
Kogunemine on kell 11 Kuusekääral.
Kes süüa tahab, tuleks võtta omad võileivad kaasa!
Osavõtutasu:
250EEK inimene, kahekaupa kanuus.
200EEK inimene, kolmekaupa kanuus.
Tahad kaasa?
Pane end kirja täites vormi siin või saates maili info@soomaa.com või helistades 5061896 (Aivar) 53345704 (Jaen).
Selga pange ilmastikule vastav riietus, jalga saapad. Kaasa võtke varuriided.
Monday, March 10, 2008
Täna on viimane aeg saata ennustusi!
FOTO- JA ENNUSTUSVÕISTLUS SOOMAA AUHINDADELE!
Viies aastaaeg? Mis see veel on? Viimasel ajal tundub pigem, et meil siin vaid kaks aastaaega - suvi ja sügis on. Hoolimata olematust talvest oodatakse Soomaal siiski sealsele kandile iseloomulikku nähtust, kevadisi üleujutusi, mida kohalikud viiendaks aastaajaks nimetavad.
ENNUSTUSVÕISTLUS Millal on Soomaal käesoleval aastal viienda hooaja tipphetk? Kui kõrgeks tõuseb vesi?
Ennustusvõistluse aluseks saavad Halliste jõel asuva Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi (EMHI) Riisa hüdromeetriajaama vaatlusandmed.
Vastata tuleb kahele küsimusele.
1) Millisel kuupäeval mõõdetakse Halliste jõel käesoleva hooaja (25.02-23.04) kõige kõrgem veetase? 2) Kui kõrgeks tõuseb vesi?
Spikker >>>
Ennustused tuleb lisada siiasamasse kommentaaridesse. Ennustuse kinnistuseks palume saata e-mail >>>
koos oma kontaktandmetega.
Ennustusi saab saata kuni 10. märtsini!
Ennustusvõistluse tulemused teeme teatavaks jüripäeval, 23. aprillil.
FOTOVÕISTLUS Lisaks ennustusele ootame fotosid, mis tehtud käesoleval aastal Soomaal ja eriti just viiendal aastaajal!
Fotode kirjeldusse palume lisada pildistamise kuupäev ja koht, kus pilt tehtud.
Igalt autorilt võib olla kuni viis fotot.
Fotosid saab lisada kuni jüripäevani, 23. aprillini!
Piltide lisamiseks peab olema registreerunud kasutaja
Registreeruda saab siin >>>
Pildid vaadatekse üle ilm.ee poolt. Pilt ilmub galeriisse peale "tsensuuri" läbimist. Pilti lisades kinnitad, et oled nende autor ja et Sul on kõik õigused selle avaldamiseks. Ilm.ee ei võta vastutust lisatud piltide autoriõiguse eest. Lisada saab JPG pilte, mille faili suurus ei ületa 250 Kb. Piltide maksimaalne laius 800px ja kõrgus 600px.
AUHINNAD
Foto- ja ennustusvõistluse auhindadeks on KANUUMATKAD SOOMAAL !
Monday, February 25, 2008
Algab foto- ja ennustusvõistlus Viies aastaaeg!
FOTO- JA ENNUSTUSVÕISTLUS SOOMAA AUHINDADELE!
Viies aastaaeg? Mis see veel on? Viimasel ajal tundub pigem, et meil siin vaid kaks aastaaega - suvi ja sügis on. Hoolimata olematust talvest oodatakse Soomaal siiski sealsele kandile iseloomulikku nähtust, kevadisi üleujutusi, mida kohalikud viiendaks aastaajaks nimetavad.
ENNUSTUSVÕISTLUS Millal on Soomaal käesoleval aastal viienda hooaja tipphetk? Kui kõrgeks tõuseb vesi?
Ennustusvõistluse aluseks saavad Halliste jõel asuva Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi (EMHI) Riisa hüdromeetriajaama vaatlusandmed.
Vastata tuleb kahele küsimusele.
1) Millisel kuupäeval mõõdetakse Halliste jõel käesoleva hooaja (25.02-23.04) kõige kõrgem veetase? 2) Kui kõrgeks tõuseb vesi?
Spikker >>>
Ennustused tuleb lisada siiasamasse kommentaaridesse. Ennustuse kinnistuseks palume saata e-mail >>>
koos oma kontaktandmetega.
Ennustusi saab saata kuni 10. märtsini!
Ennustusvõistluse tulemused teeme teatavaks jüripäeval, 23. aprillil.
FOTOVÕISTLUS Lisaks ennustusele ootame fotosid, mis tehtud käesoleval aastal Soomaal ja eriti just viiendal aastaajal!
Fotode kirjeldusse palume lisada pildistamise kuupäev ja koht, kus pilt tehtud.
Igalt autorilt võib olla kuni viis fotot.
Fotosid saab lisada kuni jüripäevani, 23. aprillini!
Piltide lisamiseks peab olema registreerunud kasutaja
Registreeruda saab siin >>>
Pildid vaadatekse üle ilm.ee poolt. Pilt ilmub galeriisse peale "tsensuuri" läbimist. Pilti lisades kinnitad, et oled nende autor ja et Sul on kõik õigused selle avaldamiseks. Ilm.ee ei võta vastutust lisatud piltide autoriõiguse eest. Lisada saab JPG pilte, mille faili suurus ei ületa 250 Kb. Piltide maksimaalne laius 800px ja kõrgus 600px.
AUHINNAD
Foto- ja ennustusvõistluse auhindadeks on KANUUMATKAD SOOMAAL !
Monday, February 18, 2008
Kagust loodesse: Tohvri – Madiste
Ilmateade lubab homseks lumetormi. Tänaseks vihma ja lörtsi, aga homseks lumetormi. Sellist juttu räägib hea sõber Ingmar autos, kui see meid laupäeva hommikul retke lähtepositsioonile Tohvri poole sõidutab. Just sel päeval, homme, on meil plaanis jalgsi üle Soomaa suurima Kuresoo raba minna.
Loe edasi siit...
Loe edasi siit...
Thursday, February 07, 2008
Wednesday, February 06, 2008
Subscribe to:
Posts (Atom)
Posts
