Friday, March 28, 2008
Thursday, March 27, 2008
Soomaa linnud
Läinud nädalavahetusel (22. ja 23. märts) toimus Eesti Ornitoloogiaühingu vedamisel traditsioonidega ülemaaline linnuvaatlus, kus kõiki inimesi loodusesse linde vaatama ahvatleti.
Maaülikooli loodusturismi tudengite väike seltskond lõi linnuvaatluses kaasa Soomaa rahvuspargis trassil Karuskose - Riisa - Jõesuu - Tõramaa - Tipu - Oksa - Kuusekäära - Karuskose
Tegemist oli tõeliste algajatega, aga eks rõõm seda suurem :) Pilte meie ponnistustest vaata siin. Mitmed väiksemad ja väheütlevamad liigid jäid asjatundmatuse tõttu määramata, kahjuks jäi ka nägemata valge toonekurg, kes just samal päeval kohalike elanike sõnul Tipu külla Läti tallu oli kohale jõudnud.
Meie nimestik:
Rasvatihane -palju
Hallvares -palju
Sinikaelpart -4 (Karuskose)
Sookurg -7 (Riisa ja Tipu)
Pasnäär - 1 (Riisa)
Kiivitaja -palju
Musträhn -1 (Riisa)
Harakas -palju
Sabatihane -3 (Karuskose)
Suur-kirjurähn -1 (Karuskose)
Hiireviu -6 (Riisa, Jõesuu, Tipu, Tõramaa)
Kuldnokk -4 (Jõesuu)
Koduvarblane -15 (Jõesuu)
Musträstas -palju
Väike-konnakotkas -1 (Riisa)
Künnivares -1
Metskurvits -1 (Karuskose)
Jääkoskel 5 (Karuskose ja Tipu)
Sootihane -1 (Karuskose)
Sõtkas -4 (Tipu ja Karuskose)
Tõmmuvaeras (Tipu)
Kaljukotkas -1 (Oksa)
Värbkakk -1 (Tipu)
Kanakull -1 (Riisa)
Tuvi -1
Hakk -1
Teder -4 (Viinahaua)
Porr -1 (Karuskose)
Sel pühapäeval (30.märtsil) korraldab Eesti Ornitoloogiaühing koostöös
Läänemaa Linnuklubiga linnadevahelise linnuvõistluse.
Linnuelamusi!
Maaülikooli loodusturismi tudengite väike seltskond lõi linnuvaatluses kaasa Soomaa rahvuspargis trassil Karuskose - Riisa - Jõesuu - Tõramaa - Tipu - Oksa - Kuusekäära - Karuskose
Tegemist oli tõeliste algajatega, aga eks rõõm seda suurem :) Pilte meie ponnistustest vaata siin. Mitmed väiksemad ja väheütlevamad liigid jäid asjatundmatuse tõttu määramata, kahjuks jäi ka nägemata valge toonekurg, kes just samal päeval kohalike elanike sõnul Tipu külla Läti tallu oli kohale jõudnud.
Meie nimestik:
Rasvatihane -palju
Hallvares -palju
Sinikaelpart -4 (Karuskose)
Sookurg -7 (Riisa ja Tipu)
Pasnäär - 1 (Riisa)
Kiivitaja -palju
Musträhn -1 (Riisa)
Harakas -palju
Sabatihane -3 (Karuskose)
Suur-kirjurähn -1 (Karuskose)
Hiireviu -6 (Riisa, Jõesuu, Tipu, Tõramaa)
Kuldnokk -4 (Jõesuu)
Koduvarblane -15 (Jõesuu)
Musträstas -palju
Väike-konnakotkas -1 (Riisa)
Künnivares -1
Metskurvits -1 (Karuskose)
Jääkoskel 5 (Karuskose ja Tipu)
Sootihane -1 (Karuskose)
Sõtkas -4 (Tipu ja Karuskose)
Tõmmuvaeras (Tipu)
Kaljukotkas -1 (Oksa)
Värbkakk -1 (Tipu)
Kanakull -1 (Riisa)
Tuvi -1
Hakk -1
Teder -4 (Viinahaua)
Porr -1 (Karuskose)
Sel pühapäeval (30.märtsil) korraldab Eesti Ornitoloogiaühing koostöös
Läänemaa Linnuklubiga linnadevahelise linnuvõistluse.
Linnuelamusi!
29 märts Loodusõhtu: Hund, Hunt !!!
Loodusõhtu Soomaa Rahvuspargi Külastuskeskuses
29.märtsil (laupäeval) kell 18.00
"Hunt, hunt ....!!!"
Hundijuttu ajab Marko Mübarsepp
Vaatame üle keskuses avatud hundinäituse
Sissepääs ja kohvilaud kõigile TASUTA!
Info: 43 57 164, 52 61 924
29.märtsil (laupäeval) kell 18.00
"Hunt, hunt ....!!!"
Hundijuttu ajab Marko Mübarsepp
Vaatame üle keskuses avatud hundinäituse
Sissepääs ja kohvilaud kõigile TASUTA!
Info: 43 57 164, 52 61 924
Tõukekelgu- ja kanuumatkad 29 ja 30 märtsil
Eeloleval nädalavahetusel on sul võimalus proovida tõukekelgu- ja kanuumatka.
Kelgutame Riisa külast Karuskosele mööda külavaheteid (5 km) peame Karuskosel väikese pikniku ja kanuutame mööda Raudna jõge tagasi Riisale (8 km).
Matk kestab kokku ca 3 tundi.
Kogunemine Hooliku talus kell 10.00 ja kell 14.00
Hind 300.-
Registreerumine:
Pane end kirja saates e-mail info@soomaa.com või helistades 5061896 (Aivar) 53345704 (Jaen).
Või täites vorm siin.
Tuesday, March 18, 2008
Lumevaene talv säästis hunte kuulist
Tavapärasest soojema talve tõttu õnnestus jahimeestel hunte lasta poole võrra plaanitust vähem, mistõttu võib kiskjate suurenenud arvukus majapidamistele kahju tuua.
Läinud aasta detsembrist veebruari lõpuni kestnud jahihooajal lasid jahimehed lubatud 70 asemel 37 hunti, ütles metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse ulukiseireosakonna juhataja Peep Männil. Aasta varem olid need arvud vastavalt 50 ja 41.
Männili sõnul oligi limiidi täitmata jätmise põhjuseks soe talv – pole ulukite jälgede ajamiseks vajalikku lund. «Suurkiskjatele on võimalik jahti pidada üksnes lumekattega aladel,» ütles ka Pärnumaa Jahimeeste Liidu juhatuse esimees Jaan Liivson.
Tänavu oligi suurim jahilimiit Pärnumaal, kus hunte arvatakse olevat umbes 30. Lubatud 15st lasid jahimehed üksnes kaheksa looma. Liivsoni kinnitusel pole varem limiidi täitmisega probleeme olnud.
Jahimehe sõnul oleks võinud korraldada ka varitsusjahti, ent see ei anna kuigivõrd tulemusi, kuna loomade arvukust ja asukohta pole võimalik täpselt määrata. Ta selgitas, et hunt kui öise eluviisiga loom võib öösel jahimehest mõnekümne meetri kauguselt mööduda ning ikka märkamatuks jääda.
Liivsoni sõnul pole jahil valgustusseadmed lubatud. Muid hävitusvahendeid, näiteks mürke, jahimehed ei kasuta. Ta lisas, et Pärnumaal raskendasid küttimist piirangutega alad, nagu Soomaa rahvuspark, kus tehakse hundipopulatsiooni teaduslikke uuringuid. Looduskaitsealade tõttu on suur territoorium jahipidamiseks suletud. «Seal, kus neid on kõige rohkem, ei tohi me jahti pidada,» ütles Liivson.
Huntide arvu suurenemine võib muuta nende toidulaua kesiseks ja loomad tulevad mujalt lisa otsima. Peamiseks probleemiks võib saada koduloomade murdmine – kiskjad, kes metsas saaki kätte ei saa, hakkavad kimbutama koduloomi. Liivsoni teeb eriti murelikuks sügis – see on aeg, mil hundid kutsikaid välja õpetavad.
Sooja talve tõttu on ka teiste loomade arv suurem. «Teistele metsloomadele huntide suurem arv mingit mõju ei avalda, sest ka sõraliste arvukus on väga heal tasemel,» arvas Männil.
Männil peab Eesti oludes normaalseks, kui kevaditi on metsades sadakond hunti ning enne jahihooaega alla 200. Praegu jääb huntide arv Eesti metsades alla 150 isendi, kuid täpsemad andmed kogutakse aprilli lõpus.
Kiskjate jaht
Hunt: limiit 70 looma, lasti 37
Ilves: limiit 100 looma, lasti 67
Karu: limiit 40 looma, lasti 27
Karujaht lumest ei olene, ilves koduloomi üldiselt ei murra.
Madis Filippov, Postimees
Läinud aasta detsembrist veebruari lõpuni kestnud jahihooajal lasid jahimehed lubatud 70 asemel 37 hunti, ütles metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse ulukiseireosakonna juhataja Peep Männil. Aasta varem olid need arvud vastavalt 50 ja 41.
Männili sõnul oligi limiidi täitmata jätmise põhjuseks soe talv – pole ulukite jälgede ajamiseks vajalikku lund. «Suurkiskjatele on võimalik jahti pidada üksnes lumekattega aladel,» ütles ka Pärnumaa Jahimeeste Liidu juhatuse esimees Jaan Liivson.
Tänavu oligi suurim jahilimiit Pärnumaal, kus hunte arvatakse olevat umbes 30. Lubatud 15st lasid jahimehed üksnes kaheksa looma. Liivsoni kinnitusel pole varem limiidi täitmisega probleeme olnud.
Jahimehe sõnul oleks võinud korraldada ka varitsusjahti, ent see ei anna kuigivõrd tulemusi, kuna loomade arvukust ja asukohta pole võimalik täpselt määrata. Ta selgitas, et hunt kui öise eluviisiga loom võib öösel jahimehest mõnekümne meetri kauguselt mööduda ning ikka märkamatuks jääda.
Liivsoni sõnul pole jahil valgustusseadmed lubatud. Muid hävitusvahendeid, näiteks mürke, jahimehed ei kasuta. Ta lisas, et Pärnumaal raskendasid küttimist piirangutega alad, nagu Soomaa rahvuspark, kus tehakse hundipopulatsiooni teaduslikke uuringuid. Looduskaitsealade tõttu on suur territoorium jahipidamiseks suletud. «Seal, kus neid on kõige rohkem, ei tohi me jahti pidada,» ütles Liivson.
Huntide arvu suurenemine võib muuta nende toidulaua kesiseks ja loomad tulevad mujalt lisa otsima. Peamiseks probleemiks võib saada koduloomade murdmine – kiskjad, kes metsas saaki kätte ei saa, hakkavad kimbutama koduloomi. Liivsoni teeb eriti murelikuks sügis – see on aeg, mil hundid kutsikaid välja õpetavad.
Sooja talve tõttu on ka teiste loomade arv suurem. «Teistele metsloomadele huntide suurem arv mingit mõju ei avalda, sest ka sõraliste arvukus on väga heal tasemel,» arvas Männil.
Männil peab Eesti oludes normaalseks, kui kevaditi on metsades sadakond hunti ning enne jahihooaega alla 200. Praegu jääb huntide arv Eesti metsades alla 150 isendi, kuid täpsemad andmed kogutakse aprilli lõpus.
Kiskjate jaht
Hunt: limiit 70 looma, lasti 37
Ilves: limiit 100 looma, lasti 67
Karu: limiit 40 looma, lasti 27
Karujaht lumest ei olene, ilves koduloomi üldiselt ei murra.
Madis Filippov, Postimees
Thursday, March 13, 2008
Ilves lülitati mobiilivõrku
Soomaa Rahvuspargist lõunas asuval uurimisalal elav ilves on Eestis esimene maismaaimetaja, kes varustati GPS-GSM tüüpi telemeetrilise jälgimisseadmega.
Ilvese telemeetrilised uuringud on vajalikud nende arvukuse täpsemaks hindamiseks ning ilvese asurkonna kaitse paremaks korraldamiseks. Samuti võimaldab see uurida, milline on kiskjate mõju saakloomade arvukusele.
Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse ja Tartu Ülikooli ühise suurkiskjate uurimisrühm kinni kastlõksuga 2. märtsil.
Uurimisrühmal on plaanis lähiaastatel selles piirkonnas sarnaste kaelustega varustada kokku kuni kümme ilvest, kaasates teadlasi ka väljaspool Eestit.
Iga nelja tunni tagant fikseerib looma kaeluse küljes olev seade satelliitide kaudu ilvese geograafilised asukohapunktid ning saadab need EMT võrgu kaudu lühisõnumina arvutisse.
Satelliitide kaudu jälgitakse veel näiteks kullide, toonekurgede, kotkaste ja hüljestele elu.
Postimees.ee
Ilvese telemeetrilised uuringud on vajalikud nende arvukuse täpsemaks hindamiseks ning ilvese asurkonna kaitse paremaks korraldamiseks. Samuti võimaldab see uurida, milline on kiskjate mõju saakloomade arvukusele.
Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse ja Tartu Ülikooli ühise suurkiskjate uurimisrühm kinni kastlõksuga 2. märtsil.
Uurimisrühmal on plaanis lähiaastatel selles piirkonnas sarnaste kaelustega varustada kokku kuni kümme ilvest, kaasates teadlasi ka väljaspool Eestit.
Iga nelja tunni tagant fikseerib looma kaeluse küljes olev seade satelliitide kaudu ilvese geograafilised asukohapunktid ning saadab need EMT võrgu kaudu lühisõnumina arvutisse.
Satelliitide kaudu jälgitakse veel näiteks kullide, toonekurgede, kotkaste ja hüljestele elu.
Postimees.ee
www.flickr.com |
Wednesday, March 12, 2008
15 märts 2008 kanuumatk!
Eeloleval nädalavahetusel: 15 märts korraldame kanuumatka giidiga, kus sõidame Kuusekäära-Riisa marsruudil
(Raudna jõel, 12km). Ning Matka keskel Karuskosel lähme jalutame Kuresoo rabas.
Kogunemine on kell 11 Kuusekääral.
Kes süüa tahab, tuleks võtta omad võileivad kaasa!
Osavõtutasu:
250EEK inimene, kahekaupa kanuus.
200EEK inimene, kolmekaupa kanuus.
Tahad kaasa?
Pane end kirja täites vormi siin või saates maili info@soomaa.com või helistades 5061896 (Aivar) 53345704 (Jaen).
Selga pange ilmastikule vastav riietus, jalga saapad. Kaasa võtke varuriided.
Monday, March 10, 2008
Täna on viimane aeg saata ennustusi!
FOTO- JA ENNUSTUSVÕISTLUS SOOMAA AUHINDADELE!
Viies aastaaeg? Mis see veel on? Viimasel ajal tundub pigem, et meil siin vaid kaks aastaaega - suvi ja sügis on. Hoolimata olematust talvest oodatakse Soomaal siiski sealsele kandile iseloomulikku nähtust, kevadisi üleujutusi, mida kohalikud viiendaks aastaajaks nimetavad.
ENNUSTUSVÕISTLUS Millal on Soomaal käesoleval aastal viienda hooaja tipphetk? Kui kõrgeks tõuseb vesi?
Ennustusvõistluse aluseks saavad Halliste jõel asuva Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi (EMHI) Riisa hüdromeetriajaama vaatlusandmed.
Vastata tuleb kahele küsimusele.
1) Millisel kuupäeval mõõdetakse Halliste jõel käesoleva hooaja (25.02-23.04) kõige kõrgem veetase? 2) Kui kõrgeks tõuseb vesi?
Spikker >>>
Ennustused tuleb lisada siiasamasse kommentaaridesse. Ennustuse kinnistuseks palume saata e-mail >>>
koos oma kontaktandmetega.
Ennustusi saab saata kuni 10. märtsini!
Ennustusvõistluse tulemused teeme teatavaks jüripäeval, 23. aprillil.
FOTOVÕISTLUS Lisaks ennustusele ootame fotosid, mis tehtud käesoleval aastal Soomaal ja eriti just viiendal aastaajal!
Fotode kirjeldusse palume lisada pildistamise kuupäev ja koht, kus pilt tehtud.
Igalt autorilt võib olla kuni viis fotot.
Fotosid saab lisada kuni jüripäevani, 23. aprillini!
Piltide lisamiseks peab olema registreerunud kasutaja
Registreeruda saab siin >>>
Pildid vaadatekse üle ilm.ee poolt. Pilt ilmub galeriisse peale "tsensuuri" läbimist. Pilti lisades kinnitad, et oled nende autor ja et Sul on kõik õigused selle avaldamiseks. Ilm.ee ei võta vastutust lisatud piltide autoriõiguse eest. Lisada saab JPG pilte, mille faili suurus ei ületa 250 Kb. Piltide maksimaalne laius 800px ja kõrgus 600px.
AUHINNAD
Foto- ja ennustusvõistluse auhindadeks on KANUUMATKAD SOOMAAL !
Subscribe to:
Posts (Atom)