Tori muuseumitoas avatud näitus “Minevikust tulevikku” annab ülevaate mehest, kes jättis endast maha hindamatu väärtusega kultuuriloolise päranduse ja kelle juured on seotud Pärnumaa ning Toriga.
See Eesti kultuuriloo üks põnevamaid ja mitmekülgsemaid tegelasi on August Pulst, kelle sünnist möödus 14. jaanuaril 120 aastat.
Juubeliaasta lõpuni muuseumitoas külastajatele avatud näitust täiendab vabariigi aastapäevani, 24. veebruarini Tori rahvamajas avatud August Pulsti maalide näitus “Mütoloogiline Tori”, kus on väljas paikkonna pärimusi kajastavad 18 õlimaali.
Valgustatud lugemislaua juures võib huviline sirvida legendikogumikku, milles juttu Tori põrgu pärisperemehest, luupainajast, tõnnivakkadest Muraka ja Mannare külas.
Mõlemad väljapanekud on kujundanud Tori rahvamaja juhataja Argo Juske.
Päästis, mis andis
Tori muuseumi juhataja Lea Puust rääkis, et juubeliaasta peategelane August Pulst sündis Tammiste vallas, aga kui ta oli nelja-aastane, kolis pere Tori Päästale Mäelta tallu ja poiss alustas kooliteed Tori Levi vallakoolis.
“Siin on kastid alles täis tema kirjavahetust, ma ei ole jõudnud neid läbi töötada,” viitas muuseumi juhataja kahele suurele puukohvrile, mis seisavad August Pulsti isa Jüri büsti all.
Taiese talupojast isast valmistas poeg, kes oli vanavarakogumise ja pärimusmuusika ülestähendamise kõrval tuntud maalija ja skulptorina.
Stendid seintel kõnelevad Pulsti elust ja tegevusest, keset tuba klaasi alla on aga asetatud tema koolitunnistusi, üleskirjutustega vihikuid, säilinud pastellid ja teadaolevalt esimene maal, 1910. aastal valminud vana talumaja kujutav “Minu kodu Toris”.
On ka käsikirjalised vihikud tema kirjutatud näitemängudega, nagu “Presidendi kojutulek”, “Pillitohter”, “Näitleja sünnipäev”. Tõele au andes on Pulsti käekiri kalligraafiline, tähed nagu valatud. Niisugust annab tänapäeval järele teha.
Esimesed vanavara korjamise kogemused sai Pulst Riia kunstiakadeemia üliõpilasena, kogudes Tori kandis ligi 60 perelt ajaloolisi esemeid. Tagantjärele jääb tõdeda, et ühe maapoisi väsimatu huvi ajalooliste esemete korjamise ja säilitamise vastu andis Eesti Rahva Muuseumi esemekogule tubli lisa.
Tubli ja väärtusliku lisa oma kogudele sai aga Tori muuseum nii, et juhatajale tuli paar aastat tagasi telefonikõne selle kohta, et Pulsti kodus Meriväljal käib kolimine.
“Läksin mehega kohale, päästsin, mis päästa andis, Tori asju ennekõike. Nüüd, näituse eel, lugesin ülevaate saamiseks neid asju, nii et silmad valutasid,” rääkis Puust kui väljapaneku sisuline koostaja.
Klaasi alla on muude materjalide hulka välja sätitud Tori muuseumi ühingu põhikiri. See kinnitab, et põhjust on tähistada 75 aasta möödumist muuseumi asutamisest, mis oli esimene kihelkonnamuuseum Eestis.
Pulst töötas Tori muuseumi ühingu esimehe ja juhatajana kümme aastat, 1934-1944.
Rahvamajas toimub 19. mail üritus “Alustame algusest”, kus saab ülevaate muuseumi asutamisest, elustuvad pildikesed omaaegsetest vanavara kogumisretkedest ja esinevad ringreisil olevad külamuusikud.
August Pulsti õpistu
“Näitus toob hästi välja August Pulsti eluloo ja peamised tegevussuunad: vanavara ja pärimusmuusika kogumise ja populariseerimise ning kunsti,” tunnustas Tori väikeses muuseumitoas nähtut August Pulsti õpistu juhataja Sofia Joons.
Pärimusmuusika õpet pakkuv õpistu tegutseb Viljandis pärimusmuusika aidas ja on juhataja sõnul vaadanud Augusti Pulsti tööd pärimusmuusika valdkonnas tervikuna ning näinud selles kolme suurt põhilist kvaliteeti.
Need on järgmised: esiteks massiivne ja täpne kogumistöö ülekirjutuste, salvestuste ning kogumispäevikutena.
Teiseks: järjekindel ja väsimatu töö pillimeeste ringreisidega 1930. aastatel. Pulst ei hakanud kogutud pärimusmuusikat seadma, vaid tõi esile häid muusikuid ja võimalikult autentset pärimusmuusikat moonutamatul kujul.
Kolmandaks: tema isiksus, loov ja uuendusrikas mõtlemine pluss hea suhtleja ja demagoog. Pulst tundis oma aega hästi ja sai hästi hakkama uute institutsioonide ja ettevõtmiste rajamisega. Ei andnud järele: kui saadud raha ei jätkunud tema alustatud projektide jaoks, siis võttis oma raha lisaks.
“Tal olid visioonid, julgust ega puudunud huumorisoon,” lõpetab Joons loetlemise.
Võrreldav kultuuriloolane
Joonsi arvates on August Pulstil tema kultuuriloolist panust arvestades analoogid nii eesti kui teiste riikide kultuuris. Näiteks Otto Andersson Soomes, Olof Andresson ja Anders Zorn Rootsist.
“Minu arvates on tema omapära see, et ta oli nii vanavara koguja, pärimuskultuuri populariseerija kui institutsioonide, näiteks Eesti teatri- ja muusikamuuseumi ja Tori kihelkonnamuuseumi rajaja ühes isikus,” täpsustas Joons.
Lisades tõsiasja, et tema arvates on August Pulst laiema avalikkuse jaoks tundmatu.
“August Pulsti isiksuse, elutöö ja ettevõtmiste tundmine rikastab eesti kultuurilugu,” rõhutas Joons. “Meie Eesti pärimusmuusika keskuses ja August Pulsti õpistus leiame, et ta on meie aja pärimusmuusikute, pärimusmuusika korraldajate ja -õpetajate hea eeskuju ja mõttekaaslane.”
Joons lisas, et üks hetki, mida ta möödanikust ise kogeda tahaks, on istumine publiku hulgas Estonia kontserdisaalis, kui toimub rahvamuusikute August Pulsti korraldatud ja väljamüüdud(!) kontsert, ja kuulata muusikat, vaadata publikut ning pärast seda vahetada paar sõna legendaarse mehe endaga, et saada teada, mida ta ise toimunust arvab.
Kingitud maalikogu
Pulst läks muusikaajalukku mehena, kellel õnnestus vastuseisust hoolimata viia rahvamuusikud Estonia kontserdisaali esinema.
Kontserdi korraldamisega tegelevas 18 kultuuritegelasest koosnevas toimkonnas toetas teda vaid üks liige. Ülejäänud nõudsid tõmbenumbrina kas või Soomest balleti lavale toomist, aga mitte “torupillimehi”.
Muuseumitegevust toetav kontsert siiski toimus. Selle piletid müüdi kahe päevaga välja ja lisakontsertki läks täismajale.
Sõjajärgsel ajal hoidus Pulst avalikust elust eemale, kirjutas mälestusi, kodu-uurimusi, maalis. “Eesti nõukogude entsüklopeedia” teda ei maini. Aga õli- ja pastellmaalid jõudsid näitustele mitmel pool koduriigis ja Läti pealinnas.
August Pulst läks toonela teele 1977. aasta 22. novembril. Tõelise veinigurmaanina tuntud mehe head sõbrad olid peielauaski kadunukese veine degusteerinud.
Pool aastat pärast Pulsti surma, 20. aprillil 1978 pandi tema maalide valimik üles Tori näidissovhoosi kontorisse.
Tollane majandi direktor Jaan Vija lubas valdavalt 1970. aastatel valminud 28 mütoloogilise temaatikaga maali vastuvõtul kõigile kuuldavalt, et see hinnaline maalikogu jääb Tori näidissovhoosi varamusse ja leiab väärilise koha edaspidi rajatavas muuseumis.
Autor ise oli kirja pannud, et ta maalis sellepärast, et konkretiseerida lugusid Tori mütoloogiast, kuulajale kujukalt, ilmekalt ja värvikalt silme ette manada.
Kellel aega lugeda üleskirjutusi ja süveneda rahvamaja seina täitvasse valikväljapanekusse, saab Pulsti sõnadele kinnitust: need tööd räägivad vaatajaga muhedalt.
Mais jõuab valiknäitus Viljandisse pärimusmuusika aita. Selline kokkulepe on Tori muuseumil tehtud.
Märtsist alustavad pärimusmuusikud ringreisi mööda Eestit. Kontserdid toimuvad peamiselt rahvamajades ja info nende kohta saab õpistu kodulehelt www.folk.ee/opistu.
Samal aadressil on loodud leht ülevaatega August Pulsti juubeliaasta sündmustest ja tema elulugu. Üritused toimuvad mitmel pool: Tallinnas, Tartus Eesti Rahva Muuseumis ja lõpevad 30. oktoobril ei kusagil mujal kui Estonia kontserdisaalis suure külapillimeeste esinemisega.
Tori muuseumitoas linaga kaetud laual ootab sissekirjutusi külalisteraamat.
August Pulstil oli kolm last: kaks poega ja tütar. Esiisa 120. sünniaastapäevale pühendatud näituse avamisel jätsid raamatusse oma sõnumi Pulsti viis sugulast.
Posts
