Kolleegid lähevad Piitrisse messile, küsisid kaasa Soomaa kohta esitlust. Panime miskit sellist kokku.
Tuesday, February 17, 2009
Friday, February 13, 2009
Aivar on 2008 turismiedendaja nominent
Täna alanud turismimessil TOUREST jagati taas traditsioonilisi Parima Turismiedendaja tiitleid. Oli vahva üllatus hommikul messile jõudes paarilt tuttavalt kuulda, et olen ka nominentide seas :)
Nad olid ETFL-i kodulehelt lugenud !
Ise ma lugenud polnud, ega ka kuulnud miskit, seega oli selge ka see, et kuna keegi ETFList ei olnud helistanud siis tiitel läheb kellegile teisele.
Läks Tartusse Kaja Allilenderile, palju õnne Kaja!
Vahva on seejuures, et Kaja panus on ka ülisuur Soomaa arengus, tema vedamisel pandi alus rahvuspargi infrale ja turundusele, kirjutasin sellest lähemalt siin.
ETFL-ile aga tänu taas nomineerimast, 1997 aastal läks edukamalt.
Thursday, February 12, 2009
Trükist ilmus Soomaa turismikataloog
Soomaa 2009 aasta turismikataloogi koostas MTÜ Roheline Jõemaa, koostöös piirkonna turismiasjalistega. Trükis hõlmab Soomaa PAN Pargi piirkonna ehk Soomaa rahvuspargi ja selle mõjuala.
Esimest korda on ühtede kaante vahele kaasatud Soomaa sihtkoha kõik ettevõtjad ja turismiteenuseid. Trükist jagatakse juba TOURESTi messil.
Wednesday, February 11, 2009
Soomaa ilmatark: kevad ei ole enam kaugel
Head uudised külmapelglikemale inimestele tulevad Soomaalt Indrek Heinalt, kelle teatel peaks olema talvel selg puruks, kevad lähedal ning pikemas perspektiivis lootust ilusale suvele.
Soomaa ilmatark Indrek Hein ütles, et loodus teeb küll imelikke käike, kuid suurem osa ilmamärke näitavad siiski, et kevad ei ole enam kaugel.
"Tavaliselt on täiskuu toonud küpse külma, kuid nüüd on olnud üsna soe, puud oli öösel tilgas," rääkis Hein. "Suurt külma ei tohikski enam tulla, kuigi eks taganev talv veel jupsib ja miinuseid viskab. Tänavu on olnud nii, et põhja pool Eestis on olnud jahedam ja lumerikkam, kui lääne pool."
Jahedama ilma piir läheb Heina märkamist mööda libamisi Paide ja Türi juurest Rakvere poole, Soomaa jääb soojemasse ossa, Rakveres on aga külmem.
"Aasta algus oli selge, samuti küünlapäev ja kui nüüd esimene märts on ka ilus, siis tuleb suvi kindlasti etem, kui eelmine," lubas Hein. "Kui eelmisel suvel vähemalt meil põhiliselt sadas, siis tänavune peaks tulema kuivem."
Praegugi on Soomaal nii märg, et kohalikud elanikud teevad enamiku vajalikest käikudest kummisaapaga. Märg küljealune on hoidnud liikvel ka kährikud, kes õiget talveund tänavu maganud polegi.
Lähiaja ilmast rääkides arvas Hein veebruari lõpus tulevat ühe kõvema tormi, mis toob kaasa kas tugeva lume- või vihmasaju.
Allikas: maaleht
Bianca Mikovitð
Friday, February 06, 2009
Laulupeotuli jõuab Viljandisse laevastiku saatel
22. juunil teeb Viljandis vahepeatuse laulu- ja tantsupeo tuli, mis liigub Tartust Tallinna mööda vett.
Laulupeo sünnilinnas Tartus süüdatud tuli asub vana hansateed mööda Pärnu poole purjetama: esmalt Tartust lodja ja viikingilaevaga Võrtsjärvele, sealt kale ja teiste paatidega Viljandisse.
Peo Viljandimaa kuraator Vaike Rajaste rääkis, et hansatee pole päris Viljandi järveni laevatatav ning seetõttu läbivad veesõidukid mõne kilomeetri maad mööda. Kale küll Viljandisse ei jõua, kuid sellegipoolest peaks kokku saama paraja laevastiku, millega liituvad siinsed sõudjad.
«Järvele tulevad haabjad, 15 meetri pikkune viikingilaev ja muidugi Viljandi paadimees — kokku kindlasti üle kümmekonna aluse,» loetles Rajaste.
Tule vettmööda viimise idee autor Mati Raamat Tartu meeskoorist Akadeemiline Emajõgi selgitas, et teekonnal kohtuvad laul ja iidne laevasõit.
«Pärnu—Viljandi—Tartu veeteed pole läbitud mitte ainult muinasajal, vaid
suhteliselt hiljuti, umbes kolmsada aastat tagasi,» rääkis Raamat. «Ja miks vedada tuld mööda maad, kui saab seda teha ka mööda vett?»
22. juunil on Viljandi järve ääres tulesadamaks muudetud sõudeellingute juures koos maakonnast suurele peole minevad lauljad ja tantsijad ning sinna on oodatud kõik huvilised. Püsti pannakse telk, kus näidatakse kroonikafilme, ning lodjakojas saab proovida oma käega arhailisi käsitöövõtteid.
Viljandist viivad tule mööda muistset veeteed Pärnusse mehed ürgsete ühepuulootsikute haabjatega. Pärnus ühineb laulupeo tuli Kihnus süüdatud tantsupeo tulega ning liigub Tallinna rannarootslaste puulaevadega.
Tuld kandvad veesõidukid pakuvad tervel teekonnal uhket vaatepilti.
«Paljudel inimestel pole võimalust laulupeole minna, aga tulest ja lauludest saavad nemadki nüüd osa,» lausus Raamat.
Tantsupeo alateema on eestlaste mererahvaks olemine — mere teemaga on seotud peaaegu kõik tantsud. Pidu avatakse 2. juuli päikeseloojangul Tallinnas Admiraliteedi juures nii, et ka peol osalejad ise saavad tule saabumist näha.
2.—5. juulini Tallinnas peetav tantsu- ja laulupidu kannab pealkirja «ÜhesHingamine». Koos juhendajate ja väliskollektiividega on ennast peole kirja pannud üle 50 000 inimese, sinna pääseb neist 37 000.
Allikas: 24tundi.ee
Margus Haav
Laulupeo sünnilinnas Tartus süüdatud tuli asub vana hansateed mööda Pärnu poole purjetama: esmalt Tartust lodja ja viikingilaevaga Võrtsjärvele, sealt kale ja teiste paatidega Viljandisse.
Peo Viljandimaa kuraator Vaike Rajaste rääkis, et hansatee pole päris Viljandi järveni laevatatav ning seetõttu läbivad veesõidukid mõne kilomeetri maad mööda. Kale küll Viljandisse ei jõua, kuid sellegipoolest peaks kokku saama paraja laevastiku, millega liituvad siinsed sõudjad.
«Järvele tulevad haabjad, 15 meetri pikkune viikingilaev ja muidugi Viljandi paadimees — kokku kindlasti üle kümmekonna aluse,» loetles Rajaste.
Tule vettmööda viimise idee autor Mati Raamat Tartu meeskoorist Akadeemiline Emajõgi selgitas, et teekonnal kohtuvad laul ja iidne laevasõit.
«Pärnu—Viljandi—Tartu veeteed pole läbitud mitte ainult muinasajal, vaid
suhteliselt hiljuti, umbes kolmsada aastat tagasi,» rääkis Raamat. «Ja miks vedada tuld mööda maad, kui saab seda teha ka mööda vett?»
22. juunil on Viljandi järve ääres tulesadamaks muudetud sõudeellingute juures koos maakonnast suurele peole minevad lauljad ja tantsijad ning sinna on oodatud kõik huvilised. Püsti pannakse telk, kus näidatakse kroonikafilme, ning lodjakojas saab proovida oma käega arhailisi käsitöövõtteid.
Viljandist viivad tule mööda muistset veeteed Pärnusse mehed ürgsete ühepuulootsikute haabjatega. Pärnus ühineb laulupeo tuli Kihnus süüdatud tantsupeo tulega ning liigub Tallinna rannarootslaste puulaevadega.
Tuld kandvad veesõidukid pakuvad tervel teekonnal uhket vaatepilti.
«Paljudel inimestel pole võimalust laulupeole minna, aga tulest ja lauludest saavad nemadki nüüd osa,» lausus Raamat.
Tantsupeo alateema on eestlaste mererahvaks olemine — mere teemaga on seotud peaaegu kõik tantsud. Pidu avatakse 2. juuli päikeseloojangul Tallinnas Admiraliteedi juures nii, et ka peol osalejad ise saavad tule saabumist näha.
2.—5. juulini Tallinnas peetav tantsu- ja laulupidu kannab pealkirja «ÜhesHingamine». Koos juhendajate ja väliskollektiividega on ennast peole kirja pannud üle 50 000 inimese, sinna pääseb neist 37 000.
Allikas: 24tundi.ee
Margus Haav
Naised võtsid vana koolimaja oma hoolde
Kõpu vallavalitsus andis Tipu koolimaja ümbruse hoonestusõiguse kolmekümneks aastaks mittetulundusühingule Tipu Looduskool, kes plaanib sinna rajada külamaja ja õppekompleksi.
Kuigi hoonestusõiguse leping sõlmiti 19. jaanuaril, on mittetulundusühing jõudnud anda põllumajanduse registrite ja informatsiooni ametisse esimese rahataotluse, mille rahuldamine selgub kevade jooksul. Kõnealuse projektiga soovib ta saada summa, mille eest ehitatada vana koolimaja kõrvalhoonesse külamaja.
«Kõigepealt tahame luua paiga, kus külarahvas saaks koos käia ning kus oleks võimalik ka mittetulundusühingu üritusi korraldada,» selgitas Tipu Looduskooli juhatuse liige Dagmar Hoder.
Edaspidi kavatseb ühing teha vanast koolimajast õppe- ja majutuskompleksi ning taastada krundil asuva keldri ja lauda-küüni.
«Praegu koostame looduskooli arengukava,» kõneles Dagmar Hoder. «Seda toetab Vabaühenduste Fond, mida Avatud Eesti Fondi vahendusel rahastavad Norra, Island ja Liechtenstein.»
Mittetulundusühing Tipu Looduskool asutati 2007. aasta augustis. Selle tegevus elavnes eelmisel suvel, kui Soomaal seni vabatahtlikuna tegutsenud Dagmar Hoder Saksamaalt lõplikult Eestisse kolis. Koos temaga on ühingu eestvedaja Soomaa kauaaegne sõber Tiina Korts.
Allikas: Sakala
Liisi Seil
Kuigi hoonestusõiguse leping sõlmiti 19. jaanuaril, on mittetulundusühing jõudnud anda põllumajanduse registrite ja informatsiooni ametisse esimese rahataotluse, mille rahuldamine selgub kevade jooksul. Kõnealuse projektiga soovib ta saada summa, mille eest ehitatada vana koolimaja kõrvalhoonesse külamaja.
«Kõigepealt tahame luua paiga, kus külarahvas saaks koos käia ning kus oleks võimalik ka mittetulundusühingu üritusi korraldada,» selgitas Tipu Looduskooli juhatuse liige Dagmar Hoder.
Edaspidi kavatseb ühing teha vanast koolimajast õppe- ja majutuskompleksi ning taastada krundil asuva keldri ja lauda-küüni.
«Praegu koostame looduskooli arengukava,» kõneles Dagmar Hoder. «Seda toetab Vabaühenduste Fond, mida Avatud Eesti Fondi vahendusel rahastavad Norra, Island ja Liechtenstein.»
Mittetulundusühing Tipu Looduskool asutati 2007. aasta augustis. Selle tegevus elavnes eelmisel suvel, kui Soomaal seni vabatahtlikuna tegutsenud Dagmar Hoder Saksamaalt lõplikult Eestisse kolis. Koos temaga on ühingu eestvedaja Soomaa kauaaegne sõber Tiina Korts.
Allikas: Sakala
Liisi Seil
Thursday, February 05, 2009
Looduse Omnibuss Tartu: Räätsaretk Soomaale Valgerappa
Looduse Omnibuss Tartu
Pühapäeval, 08. veebruaril 2009
Räätsaretk Soomaale Valgerappa
Päeva märksõnadeks on Köler, Ruukel ja Tenno. Talvine räätsaretk viib meid Johann Köleri lapsepõlvekoju Lubjassaarde ning sealt räätsadel Soomaa ühte uhkemasse sohu - Valgerappa. Tagasiteel teeme kaks peatust. Kabalas vaatame fotokunstnik Lembit Tenno suurte looduspiltide näitust. Võhmas aga uurime, miks väikelinn ja tema laululava ületavad meediakünnist. Räätsaretke juhendavad Aivar Ruukel ja Jaen Soer. Kunstnik Johann Kölerit meenutab ja meid toidab Lubjassaare perenaine Linda Köhler.
Väljasõit Tartust Keskkonnahariduse Keskuse eest Kompanii 10 kell 9.00, tagasi Tartus kell 19.
Sõidu hind koos lõunasöögi ja räätsade rentimisega täiskasvanutele, sealhulgas üliõpilastele ja pensionäridele 250.-, õpilastele 200.-, lapsed, kes veel koolis ei käi, tasuta.
Info ja registreerimine 6 481 740, 56476297 info@looduseomnibuss.ee
www.looduseomnibuss.ee
Looduse Omnibuss Tallinn: Räätsaretk Soomaale Valgerappa
Looduse Omnibuss Tallinn
Pühapäeval, 08. veebruaril 2009
Räätsaretk Soomaale Valgerappa
Päeva märksõnadeks on Köler, Ruukel ja Tenno. Talvine räätsaretk viib meid Johann Köleri lapsepõlvekoju Lubjassaarde ning sealt räätsadel Soomaa ühte uhkemasse sohu – Valgerappa. Teel Lubjassaarde teeme kaks peatust. Kabalas vaatame fotokunstnik Lembit Tenno suurte looduspiltide näitust. Võhmas aga uurime, miks väikelinn ja tema laululava ületavad meediakünnist. Räätsaretke juhendavad Aivar Ruukel ja Jaen Soer. Kunstnik Johann Kölerit meenutab ja meid toidab Lubjassaare perenaine Linda Köhler.
Väljasõit Rahvusraamatukogu eest kell 9.00, tagasi Tallinnas kell 19.
Sõidu hind koos lõunasöögi ja räätsade rentimisega täiskasvanutele, sealhulgas üliõpilastele ja pensionäridele 250.-, õpilastele 200.-, lapsed, kes veel koolis ei käi, tasuta.
Info ja registreerimine 6 481 740, 56476297 info@looduseomnibuss.ee
www.looduseomnibuss.ee
Pühapäeval, 08. veebruaril 2009
Räätsaretk Soomaale Valgerappa
Päeva märksõnadeks on Köler, Ruukel ja Tenno. Talvine räätsaretk viib meid Johann Köleri lapsepõlvekoju Lubjassaarde ning sealt räätsadel Soomaa ühte uhkemasse sohu – Valgerappa. Teel Lubjassaarde teeme kaks peatust. Kabalas vaatame fotokunstnik Lembit Tenno suurte looduspiltide näitust. Võhmas aga uurime, miks väikelinn ja tema laululava ületavad meediakünnist. Räätsaretke juhendavad Aivar Ruukel ja Jaen Soer. Kunstnik Johann Kölerit meenutab ja meid toidab Lubjassaare perenaine Linda Köhler.
Väljasõit Rahvusraamatukogu eest kell 9.00, tagasi Tallinnas kell 19.
Sõidu hind koos lõunasöögi ja räätsade rentimisega täiskasvanutele, sealhulgas üliõpilastele ja pensionäridele 250.-, õpilastele 200.-, lapsed, kes veel koolis ei käi, tasuta.
Info ja registreerimine 6 481 740, 56476297 info@looduseomnibuss.ee
www.looduseomnibuss.ee
Loodusõhtu kotkastest
Loodusõhtu toimub 11.veebruaril kell 18.00 Laane küla Seltsimajas (Junsi Puhkekeskuses), piletihind 50.-. Pletihind sisaldab kohvi, teed ja näkitsemist. Vajalik eelnev registreerimine telefonil 5295270 või maili teel aimar@junsi.ee
Eestis pesitseb 222 linnuliiki, neist 24 kuuluvad röövlindude hulka. Suuremaid, laiade tiibadega, võimsaid päeval tegutsevaid röövlinde kutsutakse kotkasteks. Eestis pesitseb 6 liiki kotkaid.
Eesti keeles "kotka" nime kandvad linnud ei ole lähisugulased. Ühist perekonnanime (Aquila) kannavad vaid kaljukotkas ja konnakotkad. Ülejäänud kuuluvad kõik eri perekondadesse.
Tõenäoliselt pidas nimetus "kotkas" silmas linnu kõverat nokka: soome murdes tähendab see naela painutatud otsa. Kaugete sugulaskeeltega ühine on hoopis vanem nimetus "sääsk", mis algselt tähendas kotkast ja on praegugi soomekeelne kalakotkas.
Eestis pesitseb 222 linnuliiki, neist 24 kuuluvad röövlindude hulka. Suuremaid, laiade tiibadega, võimsaid päeval tegutsevaid röövlinde kutsutakse kotkasteks. Eestis pesitseb 6 liiki kotkaid.
Eesti keeles "kotka" nime kandvad linnud ei ole lähisugulased. Ühist perekonnanime (Aquila) kannavad vaid kaljukotkas ja konnakotkad. Ülejäänud kuuluvad kõik eri perekondadesse.
Tõenäoliselt pidas nimetus "kotkas" silmas linnu kõverat nokka: soome murdes tähendab see naela painutatud otsa. Kaugete sugulaskeeltega ühine on hoopis vanem nimetus "sääsk", mis algselt tähendas kotkast ja on praegugi soomekeelne kalakotkas.
Tuesday, February 03, 2009
8.veebruar räätsamatk Valgerabas
Eeloleval pühapäeval 8. veebruaril kutsume teid räätsadega Soomaa soodest kõige vanemasse - Valgerabasse.
See on üks väheseid võimalusi Valgeraba külastada, kuna siin pole matkaradu ning
kevadsuvisel poolaastal (15.02-31.07) on see raba külastajatele üleüldse suletud.
Matka hind 300.- sisaldab giiditeenust ja räätsade renti.
Kohtumispaik on Lubjassaares kell 11.00
Matka ajaline pikkus ca 3 tundi.
Registreeru siin või kirjuta: info@soomaa.com
Võib ka helistada: Aivar: 5061896 või Jaen: 53345704
Loe kodulehelt Räätsamatkad Soomaal
Vaata pilte Räätsamatkad Soomaal
Kirjuta ja loe foorumis Räätsamatkad Soomaal
Monday, February 02, 2009
KKA Pärnu-Viljandi regioon
Alates 1. veebruarist 2009 tööd alustav Keskkonnaamet, on Keskkonnaministeeriumi Keskkonnateenistuste, Riikliku Looduskaitsekeskuse ja Kiirguskeskuse baasil loodud Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, mis teostab täidesaatvat riigivõimu ja riiklikku järelevalvet ning kohaldab riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses. Ameti tegevusvaldkond on riigi keskkonna- ja looduskaitse ning -kasutamise ja kiirgusohutuse poliitika ja programmide ning tegevuskavade elluviimine:
KKA jaguneb kuueks regiooniks. Soomaa Rahvuspark kuulub KKA Pärnu-Viljandi regiooni.
Regiooni esindused asuvad:
Pärnumaa:
Tel: 447 7388, faks: 447 7399,
e-post: parnu@keskkonnaamet.ee
Roheline 64, 80010 Pärnu
Viljandimaa:
Tel:435 5610, faks: 435 5611,
e-post: viljandi@keskkonnaamet.ee
Paala tee 4, 71014 Viljandi
Allikas:
soomaa.ee
KKA jaguneb kuueks regiooniks. Soomaa Rahvuspark kuulub KKA Pärnu-Viljandi regiooni.
Regiooni esindused asuvad:
Pärnumaa:
Tel: 447 7388, faks: 447 7399,
e-post: parnu@keskkonnaamet.ee
Roheline 64, 80010 Pärnu
Viljandimaa:
Tel:435 5610, faks: 435 5611,
e-post: viljandi@keskkonnaamet.ee
Paala tee 4, 71014 Viljandi
Allikas:
soomaa.ee
Thursday, January 29, 2009
2. veebruar - rahvusvaheline Märgalade päev
Vett võib leida kogu Maalt ja seda vajavad oma elutegevuseks kõik teadaolevad elusorganismid. Vesi katab ligikaudu 70% maa pinnast ja ainult 4,04% sellest mooodustab eluks vajalik magevesi.
2. veebruaril 1971. aastal võeti Iraanis Ramsari väikelinnas vastu
rahvusvahelise tähtsusega märgalade, eriti veelindude elupaikade ehk nn.
"Ramsari konventsioon".
Konventsiooni eesmärk on tagada riikidevaheline koostöö märgalade kaitsmisel ning säästlikul kasutamisel. Ramsari konventsiooniga on ühinenud 135 riiki, Eesti ühines 1993. aastal. Terves maailmas kuulub praegu rahvusvahelise tähtsusega märgalade nimistusse 1011 ala 117 riigist. Need alad hõlmavad kokku ligi 80 miljonit hektarit ehk kaheksateist Eesti pindala.
2009. aasta märgaladepäeva moto on: "Ülesvoolu-Allavoolu: Märgalad ühendavad meid" .
2009. aasta märgalade päeva eesmärk on pöörata tähelepanu jõgedele kui looduslikele ühendusteedele ja mõjule, mida põhjustab inimtegevus nii jõgedele kui jõgedest mõjutatud märgaladele ja teistele ökosüsteemidele. Suure osa Eesti märgaladest moodustavad rabad ja erinevad mageveeliste järvede ning jõgede ääres paiknevad sood. Eesti iseärasus ja rikkus on meie magevee hulk ja suhteliselt hea kvaliteet.
Ramsari konventsiooni üks eesmärke on jõgede ja teiste vooluveekogude kui
"loodusliku" veevärgi ja infrastruktuuri tähtsustamine. 20. sajandil majandusarengus toimunud muutused on läbi maaparanduse mõjutanud paljude jõgede loodsulikku tasakaalu moel, millest alles tänapäeval hakatakse aru saama. Kahjuks on see mõju olnud negatiivne ja paljuski pöördumatu. 2009. aasta Märgalade päeva moto kutsub kõiki ringi vaatama ja mõtlema, mil moel
mõjutab meie igapäevaelu mageveesüsteeme ja kuidas läbi mõistliku tegevuse säästa seda olulist ressurssi.
Soomaa kaitseb Pärnut:
Soomaa rahvusparki läbiv Halliste koos oma lisajõgede Raudna ja Lemmjõega saab alguse Sakala kõrgustikult ja on koos Navesti jõega üheks Soomaa pemise iseärasuse ehk viienda aastaaja tekitaja. Soomaale omane viies aastaaeg on enamasti tingitud suurest sademetehulgast ja Halliste jõe suubumisnurgast Navestisse 160 kraadise nurga all. Selline looduslik "lüüs" on oluliseks teguriks Navesti ja Pärnu jõe alamjooksul paiknevate asulate ja Pärnu linna heakäekäigul, kuna siinne looduslik infrastruktuur kaitseb Navesti ja Pärnu jõe ääres elavaid inimesi laastavate üleujutuste eest, mis võivad tekkida suurte sademete ja kevadise suurvee ajal.
Soomaa rahvuspark kuulutati Ramsari alaks 17. juunil 1997. aastal. Soomaal loetakse märgaladeks lammimetsasid (suurimad on Lemmjõe keelemets, Tõramaa oja suudmeala mets ja Pääsma laas), siinseid jõelamme (luhaheinamaid) ja 5 suurt raba - Kuresoo, Kikepera, Öördi, Valgeraba ja Riisa raba.
Allikas:
soomaa.ee
Wednesday, January 28, 2009
World Wetlands Day - Üleilmne märgalade päev
How do you celebrate World Wetlands Day?
We go for bog-shoeing trip on Kuresoo bog, Soomaa National Park in Estonia.
Welcome to join us on Sunday 01. February!
Meeting at 11.am in Karuskose.
Trip is guided by Aivar Ruukel, and lasts 4 hours.
Price EEK 300 includes rental of bogshoes.
Bogshoes have been used to walk on wetlands throughout the times. These footwear allow us access to the places where it is hard or even impossible to reach by foot.
Read more about Bog Shoeing Experience here.
Book your Bog Shoeing Experience here!
Tuesday, January 27, 2009
Märgalade päeva räätsamatk Soomaal
2. veebruaril tähistavad loodusesõbrad üleilmset märgalade päeva.
Korraldame sel puhul 1. veebruaril, pühapäeval matka üle Kuresoo raba. Kell 11 koguneme Karuskosel.
Liigume räätsadel Karuskoselt Toonoja rabasaarele. Samanimelises mahajäetud külas joome teed ja räägime rabajutte.
Seejärel matkame Toonoja kaldaid mööda rabast välja Navesti jõe äärde.
Matkajuht on Aivar Ruukel
Matka hind 300.- krooni sisaldab räätsade renti.
Telli siin või kirjuta: info@soomaa.com või helistades:
Jaen: 53345704
Aivar: 5061896
Tutvu ka kodulehel: Räätsamatkad Soomaal
Vaata pilte: Räätsamatkad Soomaal
Kirjuta ja loe ka foorumis: Räätsamatkad Soomaal.
Monday, January 26, 2009
Tori mees jättis isamaale väärtusliku päranduse
Tori muuseumitoas avatud näitus “Minevikust tulevikku” annab ülevaate mehest, kes jättis endast maha hindamatu väärtusega kultuuriloolise päranduse ja kelle juured on seotud Pärnumaa ning Toriga.
See Eesti kultuuriloo üks põnevamaid ja mitmekülgsemaid tegelasi on August Pulst, kelle sünnist möödus 14. jaanuaril 120 aastat.
Juubeliaasta lõpuni muuseumitoas külastajatele avatud näitust täiendab vabariigi aastapäevani, 24. veebruarini Tori rahvamajas avatud August Pulsti maalide näitus “Mütoloogiline Tori”, kus on väljas paikkonna pärimusi kajastavad 18 õlimaali.
Valgustatud lugemislaua juures võib huviline sirvida legendikogumikku, milles juttu Tori põrgu pärisperemehest, luupainajast, tõnnivakkadest Muraka ja Mannare külas.
Mõlemad väljapanekud on kujundanud Tori rahvamaja juhataja Argo Juske.
Päästis, mis andis
Tori muuseumi juhataja Lea Puust rääkis, et juubeliaasta peategelane August Pulst sündis Tammiste vallas, aga kui ta oli nelja-aastane, kolis pere Tori Päästale Mäelta tallu ja poiss alustas kooliteed Tori Levi vallakoolis.
“Siin on kastid alles täis tema kirjavahetust, ma ei ole jõudnud neid läbi töötada,” viitas muuseumi juhataja kahele suurele puukohvrile, mis seisavad August Pulsti isa Jüri büsti all.
Taiese talupojast isast valmistas poeg, kes oli vanavarakogumise ja pärimusmuusika ülestähendamise kõrval tuntud maalija ja skulptorina.
Stendid seintel kõnelevad Pulsti elust ja tegevusest, keset tuba klaasi alla on aga asetatud tema koolitunnistusi, üleskirjutustega vihikuid, säilinud pastellid ja teadaolevalt esimene maal, 1910. aastal valminud vana talumaja kujutav “Minu kodu Toris”.
On ka käsikirjalised vihikud tema kirjutatud näitemängudega, nagu “Presidendi kojutulek”, “Pillitohter”, “Näitleja sünnipäev”. Tõele au andes on Pulsti käekiri kalligraafiline, tähed nagu valatud. Niisugust annab tänapäeval järele teha.
Esimesed vanavara korjamise kogemused sai Pulst Riia kunstiakadeemia üliõpilasena, kogudes Tori kandis ligi 60 perelt ajaloolisi esemeid. Tagantjärele jääb tõdeda, et ühe maapoisi väsimatu huvi ajalooliste esemete korjamise ja säilitamise vastu andis Eesti Rahva Muuseumi esemekogule tubli lisa.
Tubli ja väärtusliku lisa oma kogudele sai aga Tori muuseum nii, et juhatajale tuli paar aastat tagasi telefonikõne selle kohta, et Pulsti kodus Meriväljal käib kolimine.
“Läksin mehega kohale, päästsin, mis päästa andis, Tori asju ennekõike. Nüüd, näituse eel, lugesin ülevaate saamiseks neid asju, nii et silmad valutasid,” rääkis Puust kui väljapaneku sisuline koostaja.
Klaasi alla on muude materjalide hulka välja sätitud Tori muuseumi ühingu põhikiri. See kinnitab, et põhjust on tähistada 75 aasta möödumist muuseumi asutamisest, mis oli esimene kihelkonnamuuseum Eestis.
Pulst töötas Tori muuseumi ühingu esimehe ja juhatajana kümme aastat, 1934-1944.
Rahvamajas toimub 19. mail üritus “Alustame algusest”, kus saab ülevaate muuseumi asutamisest, elustuvad pildikesed omaaegsetest vanavara kogumisretkedest ja esinevad ringreisil olevad külamuusikud.
August Pulsti õpistu
“Näitus toob hästi välja August Pulsti eluloo ja peamised tegevussuunad: vanavara ja pärimusmuusika kogumise ja populariseerimise ning kunsti,” tunnustas Tori väikeses muuseumitoas nähtut August Pulsti õpistu juhataja Sofia Joons.
Pärimusmuusika õpet pakkuv õpistu tegutseb Viljandis pärimusmuusika aidas ja on juhataja sõnul vaadanud Augusti Pulsti tööd pärimusmuusika valdkonnas tervikuna ning näinud selles kolme suurt põhilist kvaliteeti.
Need on järgmised: esiteks massiivne ja täpne kogumistöö ülekirjutuste, salvestuste ning kogumispäevikutena.
Teiseks: järjekindel ja väsimatu töö pillimeeste ringreisidega 1930. aastatel. Pulst ei hakanud kogutud pärimusmuusikat seadma, vaid tõi esile häid muusikuid ja võimalikult autentset pärimusmuusikat moonutamatul kujul.
Kolmandaks: tema isiksus, loov ja uuendusrikas mõtlemine pluss hea suhtleja ja demagoog. Pulst tundis oma aega hästi ja sai hästi hakkama uute institutsioonide ja ettevõtmiste rajamisega. Ei andnud järele: kui saadud raha ei jätkunud tema alustatud projektide jaoks, siis võttis oma raha lisaks.
“Tal olid visioonid, julgust ega puudunud huumorisoon,” lõpetab Joons loetlemise.
Võrreldav kultuuriloolane
Joonsi arvates on August Pulstil tema kultuuriloolist panust arvestades analoogid nii eesti kui teiste riikide kultuuris. Näiteks Otto Andersson Soomes, Olof Andresson ja Anders Zorn Rootsist.
“Minu arvates on tema omapära see, et ta oli nii vanavara koguja, pärimuskultuuri populariseerija kui institutsioonide, näiteks Eesti teatri- ja muusikamuuseumi ja Tori kihelkonnamuuseumi rajaja ühes isikus,” täpsustas Joons.
Lisades tõsiasja, et tema arvates on August Pulst laiema avalikkuse jaoks tundmatu.
“August Pulsti isiksuse, elutöö ja ettevõtmiste tundmine rikastab eesti kultuurilugu,” rõhutas Joons. “Meie Eesti pärimusmuusika keskuses ja August Pulsti õpistus leiame, et ta on meie aja pärimusmuusikute, pärimusmuusika korraldajate ja -õpetajate hea eeskuju ja mõttekaaslane.”
Joons lisas, et üks hetki, mida ta möödanikust ise kogeda tahaks, on istumine publiku hulgas Estonia kontserdisaalis, kui toimub rahvamuusikute August Pulsti korraldatud ja väljamüüdud(!) kontsert, ja kuulata muusikat, vaadata publikut ning pärast seda vahetada paar sõna legendaarse mehe endaga, et saada teada, mida ta ise toimunust arvab.
Kingitud maalikogu
Pulst läks muusikaajalukku mehena, kellel õnnestus vastuseisust hoolimata viia rahvamuusikud Estonia kontserdisaali esinema.
Kontserdi korraldamisega tegelevas 18 kultuuritegelasest koosnevas toimkonnas toetas teda vaid üks liige. Ülejäänud nõudsid tõmbenumbrina kas või Soomest balleti lavale toomist, aga mitte “torupillimehi”.
Muuseumitegevust toetav kontsert siiski toimus. Selle piletid müüdi kahe päevaga välja ja lisakontsertki läks täismajale.
Sõjajärgsel ajal hoidus Pulst avalikust elust eemale, kirjutas mälestusi, kodu-uurimusi, maalis. “Eesti nõukogude entsüklopeedia” teda ei maini. Aga õli- ja pastellmaalid jõudsid näitustele mitmel pool koduriigis ja Läti pealinnas.
August Pulst läks toonela teele 1977. aasta 22. novembril. Tõelise veinigurmaanina tuntud mehe head sõbrad olid peielauaski kadunukese veine degusteerinud.
Pool aastat pärast Pulsti surma, 20. aprillil 1978 pandi tema maalide valimik üles Tori näidissovhoosi kontorisse.
Tollane majandi direktor Jaan Vija lubas valdavalt 1970. aastatel valminud 28 mütoloogilise temaatikaga maali vastuvõtul kõigile kuuldavalt, et see hinnaline maalikogu jääb Tori näidissovhoosi varamusse ja leiab väärilise koha edaspidi rajatavas muuseumis.
Autor ise oli kirja pannud, et ta maalis sellepärast, et konkretiseerida lugusid Tori mütoloogiast, kuulajale kujukalt, ilmekalt ja värvikalt silme ette manada.
Kellel aega lugeda üleskirjutusi ja süveneda rahvamaja seina täitvasse valikväljapanekusse, saab Pulsti sõnadele kinnitust: need tööd räägivad vaatajaga muhedalt.
Mais jõuab valiknäitus Viljandisse pärimusmuusika aita. Selline kokkulepe on Tori muuseumil tehtud.
Märtsist alustavad pärimusmuusikud ringreisi mööda Eestit. Kontserdid toimuvad peamiselt rahvamajades ja info nende kohta saab õpistu kodulehelt www.folk.ee/opistu.
Samal aadressil on loodud leht ülevaatega August Pulsti juubeliaasta sündmustest ja tema elulugu. Üritused toimuvad mitmel pool: Tallinnas, Tartus Eesti Rahva Muuseumis ja lõpevad 30. oktoobril ei kusagil mujal kui Estonia kontserdisaalis suure külapillimeeste esinemisega.
Tori muuseumitoas linaga kaetud laual ootab sissekirjutusi külalisteraamat.
August Pulstil oli kolm last: kaks poega ja tütar. Esiisa 120. sünniaastapäevale pühendatud näituse avamisel jätsid raamatusse oma sõnumi Pulsti viis sugulast.
Toonoja
Toonoja on üks müstilisemaid paiku Soomaal.
Arheoloogilised leiud tõestavad, et Toonojal elati juba kiviajal. Pronksiajast pärineb Toonojalt üks pronksist õõs. Mainitud pronksese on Põhja-Saksamaa päritoluga. Viimane Toonoja asustus algas 19.saj.algul, kui esimesed asukad rajasid siia Leetva küla karjamaadele oma talud.
Alustades oma teekonda läbi mahajäätud küla Toonoja ülemjooksult, jõuame kõigepealt Räsu talu varemete juurde.Talu oli riigirendi koht ning väike.Üks perepoegadest oli inseneri vaimuga ning ehitas ojale veskipaisu ning miniveski. See jahvatas oma tarbeks leivajahu. Samuti saadi energiat laastulõikamismasinale ja dünamole,mis talule elektrit tootis. Järgmine talu allavoolu on Mardi. On teada, et talu peremees Jaan Land (1873-1941) toimetas külas sünni ja surma korral vaimulikke talitusi. Seda tööd jätkas tema poeg August.
Mardile järgneb Vanasauna talukoht. Talukoha esimene peremees Jüri Päärson töötas maamõõdu abitöölisena,sel ajal, kui Toonoja küla krunte mõõdeti. Majapidamine lõppes peremehe surmaga kolhoosiperioodil. Perenaine läks Pärnusse tütarde juurde elama. Eluhooned jäid saatuse hoolde.
Vanasauna juures, üle oja, teisel kaldal asus Jüri Päärsoni venna Peet Päärsoni väike maja koos 0,5 ha suuruse maalapiga. Peet oli üle valla kuulus jahimees. Pere oli lasterikas:6 poissi ja 5 tüdrukut.
Järgmine talukoht allavoolu oli Arude. Esimene peremees Tõnis Blokk läks Kaukaasiasse Salme külla. Peremehel olevat olnud sepapada - kodahoone. Järgnevatel aegadel vahetas talukoht mitmeid peremehi. Viimane peremees Oskar Pärtel suri 1970.- tel aastatel.
Kaugeim talu Toonoja külas, rabasaare viimases sopis oli Piuoja. Selle talu maad olid külas kõige viljakamad. Viimane peremees Jaan Land suri 1960.- te alguses. Siis jäi ka talu tühjaks.
Põhjapoolseim talu oli Aule. Talus asus küla ainuke kivikelder,mis ehitati 1882.a.Talu jäi tühjaks 1940datel.
1940-41 aastad Toonojale erilist mõju ei avaldanud, samuti ei toonud suuri muudatusi Saksa okupatsioon. 1944.a. oli suur ränne üle Toonoja. Oli päevi, kus tuli koduteed juhatada kuni 200-le inimesele päevas.
1949 rajati esimene kolhoos "Kuresoo".
Toonojalt on läbi aegade lähtunud palju taliteid. Üle Kuresoo liiguti mitmes suunas: Piuoja lähistelt sai raba lõunakaldale Suitsnale; Räsult läks tee üle Kuresoo edelanurka Härmale. Talitee ühendus oli veel Aulelt Navesti jõe äärde Kõrgoja talu juurde.
1912.a. "Päevalehe", "Aja" ja "Koidu" hinnata erilisa "Kodu" nr. 11 kirjutab: "See küla,nagu juba tähendatud, rabas ümber piiratud, muust maailmast lahus seisab,siis võib siin veel tänapäev vanu Eesti talutaatisid näha, nagu nad 50-60 aasta eest olid ja elasid. Nii kannavad taluisad siin pikki juukseid, mõned nendest käivad, jalad põlvest saadik kinni mässitud jne. Kuid juba tungib uue aja vajam ka sellesse raba nurka maetud külasse, juba on küla noorpõli välise ilma kombed ja viisid omandanud, vanade, hallipealiste tudisevate taadikeste arv jääb aasta-aastalt ikka vähemaks ja ühes nende arvu kahanemisega kahvatavad ikka enam ja enam endise aegade moed ning laadid ja varsti jõuab aeg, kus see küla välimiste vendade kõrval millegi poolest enam erataoline pole. Olgu see nurk ka nii kehv kui ta on, kuid ühte viisi kallis on ta noortele, kes laias maailmas laialt ringi käinud, kui ka raukadele, kes siis oma ilusama eluea, oma nooruse, oma õnnelisemad tunnid ja päikesepaistelisemad päevad mööda saatnud on. Vanade kui noorte hing sulab ühte lauliku sõnadega:
" Kas olgu soo ehk rabamaa Sa siiski minu kodumaa."
Viimane külaelanik lahkus Toonojalt Mardi talust 1987.aastal.
Loe Hans Väre augustikuisest käigust Toonojale.Wednesday, January 21, 2009
24. jaanuaril kelgumatkale
Eeloleval laupäeval sõidame tõukekelkudega Navesti ja Halliste jõel.
Jää paksus on turvaline, nii 12 - 15 cm. Matka juhib Aivar Ruukel.
Huvilised on teretulnud ca 3 tunnise kelgumatkaga liituma.
Matkal osalemiseks on kaks võimalust - ennelõunane ja pärastlõunane. Hommikul on plaan sõita Saarisoost ülesvoolu Aesoosse ja sealt Hallistet mööda Riisale.
Pärastlõunane matk kulgeb allavoolu :)
Hind 300.-
Kelkude arv on piiratud, seepärast kehtib lihtne reegel - regamise kiirus loeb.
Matka kohtumispaik on kell 10.00 Saarisoos ja kell 13.00 Riisal Hoolmiku talus.
Ja Saarisoos saab sauna ka!
Telli siin või kirjuta: info@soomaa.com või helistades 53345704 (Jaen) , 5061896 (Aivar)
Tutvu ka kodulehel: Kelgumatkad Soomaal
Vaata pilte: Kelgumatkad Soomaal
Kirjuta ja loe ka foorumis: Kelgumatkad Soomaal.
Monday, January 12, 2009
18. jaanuaril räätsamatkale
Räätsamatkal uitame Kikepera laugastikes ja käime keset raba asuva salapärase Hundissaare järve ääres.
Kohtumispaik kell 11.00 Jõesuus, Hostel Soomaa parklas. Matka pikkus 2-3 tundi.
Kaasas on kogenud giid. Riietus: soojalt.
Matka hind 300.- krooni sisaldab giiditeenust ja räätsade renti.
Telli siin või kirjuta: info@soomaa.com või helistades 53345704 (Jaen) , 5061896 (Aivar)
Tutvu ka kodulehel: Räätsamatkad Soomaal
Vaata pilte: Räätsamatkad Soomaal
Kirjuta ja loe ka foorumis: Räätsamatkad Soomaal.
Soomaa vaated jõudsid kalendrisse
Turismiettevõtja Aivar Ruukel andis välja esimese Soomaa rahvuspargist tehtud pildikalendri.
«Olen juba mõni aasta selle peale mõelnud, aga pole varem nii kaugele jõudnud,» tunnistas Soomaa turismiettevõtja Aivar Ruukel. Ta kinnitas, et tegemist on esimese sellise piirkonda tutvustava kalendriga.
Trükis, mis kannab pealkirja «Soomaa.com», on valminud Aivar Ruukli enda kulu ja kirjadega. Tema tehtud on ka kõik fotod, välja arvatud kaks pilti, millel on ettevõtja ise peal.
Iga kuu juures on tsitaat mõnelt inimeselt, kellele meeldib Soomaal seiklemas käia. Samuti on kirjas üritused, mis kuu jooksul aset leiavad.
Trükise tähtpäevad pärinevad maausuliste sirvilaudadelt.
«Mõtlesin, et ei saa sinna panna läbisegi kaevurite ja kosmonautide päevi ning kristlikke pühi,» selgitas Aivar Ruukel. «Otsustasin, et valin eelkristlikud tähtpäevad, sest Soomaa on ju samuti sellest ajast pärit.»
Piirkonna auväärsele vanusele vihjab ka esiküljel asuv arv 10 222. Arvatavasti murdis Balti jääpaisjärv just nii paljude aastate eest endale tee ookeani, vabastades Lääne-Eesti ning sealhulgas ka Soomaa ala vee alt.
Kalendrit trükiti 500 eksemplari ning Aivar Ruukel jagab seda tasuta oma koostööpartneritele, klientidele, kohalikele ja teistele Soomaaga seotud inimestele.
Sakala
Liisi Seil
Sunday, January 11, 2009
Friday, January 09, 2009
Soomaa ootab tõukekelguga matkama
Soomaal saab sel pühapäeval tõukekelguga mööda külmunud Lemmjõge matkata. Pea 15 kilomeetrit pika matka stardipaik on kell 11 Oksal.
Matka korraldaja Aivar Ruukel rääkis portaalile kalev.ee, et matkalistel on võimalus nautida mõnusat talveilma ja tutvuda giidi juhendusel erinevate loomade jälgedega. Ta lubas, et näha saab põtrade, metskitsede, rebaste ja jäneste lumemustreid, aga ka huntide, ilveste ning metssigade jälgi.
Kuigi matkale tulnutele pakutakse sooja teed, peaks riietuma soojalt ning vastavalt ilmastikuoludele.
Matka hinnaks on 300 krooni, mis lisaks giiditeenusele sisaldab ka spetsiaalset suuskadega varustatud tõukekelku.
Eelnevaks registreerumiseks tuleks kirjutada info
soomaa.com või helistada telefonidel 53345704 (Jaen) või 5061896 (Aivar).
Ruukeli sõnul jätkatakse Soomaal matkade korraldamisega seni, kuni jääolud lubavad.
Kalev.ee
Matka korraldaja Aivar Ruukel rääkis portaalile kalev.ee, et matkalistel on võimalus nautida mõnusat talveilma ja tutvuda giidi juhendusel erinevate loomade jälgedega. Ta lubas, et näha saab põtrade, metskitsede, rebaste ja jäneste lumemustreid, aga ka huntide, ilveste ning metssigade jälgi.
Kuigi matkale tulnutele pakutakse sooja teed, peaks riietuma soojalt ning vastavalt ilmastikuoludele.
Matka hinnaks on 300 krooni, mis lisaks giiditeenusele sisaldab ka spetsiaalset suuskadega varustatud tõukekelku.
Eelnevaks registreerumiseks tuleks kirjutada info
soomaa.com või helistada telefonidel 53345704 (Jaen) või 5061896 (Aivar).Ruukeli sõnul jätkatakse Soomaal matkade korraldamisega seni, kuni jääolud lubavad.
Kalev.ee
Kikeperas uitavad kaelusega ilvesed (Pärnu Postimees)
Kikepera hoiualal püüdsid metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse töötajad aasta lõpul lõksu 22,5 kilose isailvese, et sättida kiskjale raadiosaatjaga varustatud kaelus, kirjutab Pärnu Postimees.
Kikepera hoiuala jääb Soomaa rahvusparki, kus loodusteadlased on 2007. aastast teinud ulukloomade telemeetrilist seiret.
Seire annab ülevaate liigi arvukusest ja asurkonnast, juba kolm ilvest on saanud GPS/GSM-süsteemil põhineva kaeluse.
Metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse ulukiseire osakonna juhataja Peep Männil selgitas, et Soomaal ja selle lähiümbruses elavate ilveste keskmine liikumisala hõlmab 140 ruutkilomeetrit. Hinnanguliselt elab 800ruutkilomeetrisel uurimisalal ligi 12 ilvest.
Pikemaid rännakuid võtavad Eesti suurimad kaslased ette erandkorras või jooksuajal. Saakloomadena jahivad nad metskitsi, jäneseid, väikesi närilisi.
Ilves on Euroopas kaitsealune loomaliik. Eestis arvatakse elavat tuhatkond ilvest.
Roheline värav
Kikepera hoiuala jääb Soomaa rahvusparki, kus loodusteadlased on 2007. aastast teinud ulukloomade telemeetrilist seiret.
Seire annab ülevaate liigi arvukusest ja asurkonnast, juba kolm ilvest on saanud GPS/GSM-süsteemil põhineva kaeluse.
Metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse ulukiseire osakonna juhataja Peep Männil selgitas, et Soomaal ja selle lähiümbruses elavate ilveste keskmine liikumisala hõlmab 140 ruutkilomeetrit. Hinnanguliselt elab 800ruutkilomeetrisel uurimisalal ligi 12 ilvest.
Pikemaid rännakuid võtavad Eesti suurimad kaslased ette erandkorras või jooksuajal. Saakloomadena jahivad nad metskitsi, jäneseid, väikesi närilisi.
Ilves on Euroopas kaitsealune loomaliik. Eestis arvatakse elavat tuhatkond ilvest.
Roheline värav
Pakane kasvatab veekogudel jääd
Miinuskraadidesse langenud õhutemperatuur annab inimestele julgust jääle minna, täiesti turvaliselt saab end sellel tunda siiski vaid jalgsi.
Möödunud nädalal vajus Võrtsjärvel Tondisaare lähedal läbi jää ATV. Keskkonnainspektsiooni vaneminspektor Guido Kapp teadis öelda, et see saadi siiski üsna kiiresti veest kätte.
Võrtsjärve limnoloogiakeskuse juhataja Ain Järvalt oli õnnetuspaiga ligidal näinud palju puitu. «Ju mehed nägid suurt vaeva, et ATV-d kätte saada,» arvas ta.
Järvalti sõnul võisid sõitjad suhteliselt kindlal jääl sattuda värskelt üheksa külmakraadi juures jäätunud lahvanduskohale.
Võrtsjärve kutselised kalurid käivad püügil mootorsaanidega, autodega nad jääle veel ei kipu.
«Laupäeval käisin luurel ja pühapäeval sõitsin mootorsaaniga võrke teise kohta üle tõstma,» rääkis kalur Enn Kell. Tema peab mootorsaani turvalisemaks kui ratastega sõiduriistu.
Kella jutu järgi võib mees jääle minna, kui selle paksus on 7-8 sentimeetrit, mootorsaaniga võib sõita 10-11 sentimeetri paksusele kattele. Praegu on jää paksus 17-18 sentimeetrit.
Viljandi järve rannavalvurite hinnangul on jää paksus veekogul keskmiselt 15 sentimeetrit ja see meelitas nädalavahetusel püügile kümmekond kalurit.
Lausa ohtlikke kohti järvel pole, kuid kõrkjate ääres ja allikate kohal on jää õhem. Kaugemale tuleks hoiduda ka vooluveekogude suudmetest ja lähtekohtadest.
Soomaa matkakorraldaja Aivar Ruukel ütles, et lahvandused on jõgede kiirema vooluga kohtades, näiteks Raudna jõe suudmes, samuti sildade all. Nädalavahetusel Lemmjõe alamjooksul käinud kalamehed hindasid jää paksuseks kümme sentimeetrit.
«Tõukekelgumatkade hooaeg on alanud,» lisas Ruukel.
Sakala
Thursday, January 08, 2009
Wednesday, January 07, 2009
11. jaanuarlik tõukekelgumatk Lemmjõel
Kohtumispaik kell 11 Oksal. Matka pikkus 4-5 tundi.
Kaasas on kogenud giid. Riietus: soojalt.
Matka hind 300.- krooni sisaldab giiditeenust ja kelgu renti.
Telli siin või kirjuta: info@soomaa.com või helistades 53345704 (Jaen) , 5061896 (Aivar)
Küsimuste puhul võib ka pöörduda foorumi: Tõukekelgumatkad Soomaal.
Tulevastest matkadest vaata Soomaa kalendrist
Monday, January 05, 2009
Sunday, January 04, 2009
Friday, January 02, 2009
Soomaal märgistati järjekordne ilves
28 detsembri õhtupoolikul püüdsid Metsauuenduskeskuse spetsialistid eluspüügilõksu kasutades Kikepera hoiualal 22,5 kg kaaluva isailvese, kellele paigaldati raadiosaatjaga varustatud kaelus.
Alates 2007 aastast on Soomaal ja selle lähiümbruses Metsauuenduskeskus koostöös LKK, RMK ja Tartu Ülikooliga viinud läbi ulukloomade telemeetrilist seiret. Telemeetrilise seire eesmärgiks on parema ülevaate saamine erinevate ulukloomade arvukusest ja asurkonna üldisest käekäigust. Soomaa rahvuspargis, Kikepera hoiualal ja Kilingi-Nõmme Riigijahipiirkonnas teostatava seireprojekti käigus on alates 2007 aasta varakevadest kaelustega varustatud kolm ilvest.
Telemeetrilised uuringud on üheks parimaks viisiks ulukloomade seirel, täiendades traditsioonilist jahiulukite talvist jäljeloendust. Eluslõksuga püütud loomad uinutatakse,kaalutakse ja varustatakse GPS/GSM süsteemil põhineva kaelusega, mis määrab satelliitide kaudu looma asukoha, andes iga nelja tunni järel andmed üle GSM mobiilivõrgu uurijatele.
Seniste uuringuandmete tulemusena on selgunud, et keskmiselt on Soomaa ja selle lähiümbruses paiknevate ilveste liikumisala ca. 140 ruutkilomeetrit. Pikemaid rännakuid võetakse ette vaid erandkorras või jooksuaja saabudes, mil ühe looma territoorium võib ulatuda ca. 300 ruutkilomeetrini. Hinnanguliselt elab kogu uurimisalal ca. 12 ilvest. Ilveste peamiseks toiduseks on metskitsed, jänesed ja väiksemad närilised.
Lisaks ilvestele on uurijate huviorbiidis ka hundid ja metskitsed.
Täpsem info: Peep Männil peep.mannil@metsad.ee Tel: 7457088, GSM: 5134898
Allikas: www.metsad.ee
Thursday, January 01, 2009
Räätsamatkad Kuresoos 2009 esimesel nädalalõpul
Uue aasta esimesel nädalavahetusel teeme kaks talvist räätsamatka külmunud Kuresoos. Kuresoo on Eesti suurim rabamassiiv, pindalaga 110 ruutkilomeetrit. Avastame koos giidiga, mida huvitavat on rabaloodusel jutustada talvel.
Laupäevane ca 3-tunnine matk, mida juhib Indrek Hein kulgeb raba lõunaserval Kuusekäärast Karuskosele. Kogunemine on kell 11.00 Kuusekäära talus.
Pühapäevasel ca 4-tunnisel soomatkal ületame Kuresoo põhjast lõunasse. Teejuhiks on Aivar Ruukel Koguneme kell 11.00 Aesoo külas.
Matka hind 300.- krooni sisaldab giiditeenust, räätsade renti ja kuuma teed matka lõpus Karuskose talus kamina ääres.
Telli siin või kirjuta: info@soomaa.com või helistades 53345704 (Jaen) , 5061896 (Aivar)
Tulevastest matkadest vaata Soomaa kalendrist
Saturday, December 20, 2008
Friday, December 12, 2008
15 aastat hiljem - Soomaa saamise lugu
Soomaa rahvuspark sai 15 aastaseks. Küsisin mõned lihtsad küsimused neljalt inimeselt, kelle rolli rahvuspargi saamise loo juures on raske ülehinnata. Rein Kuresoo juhtis Eestimaa Looduse Fondi, kes Eesti valitsusele vastava ettepaneku tegi, Eerik Leibak oli Reinu mõttekaaslane Fondis, kes Soomaaga seoses tegi ära enamuse praktilisest- välitöödest dokumentatsiooni ja seadusteni. Soomaa rahvuspargi esimese direktori postile asus tööle Tõnu Kütt ja Tõnu parema käena Kaja Allilender. Kaja ladus aluse sellele, mis Soomaast tänaseks saanud on, juhtis suurt projekti, kus ehitati külastuskeskus, matkarajad, tehti filmid ja trükised.
Rein Kuresoo, millal ise esimest korda Soomaal käisid? Ja millised on mälestused sellest ajast?
Ülikoolis bioloogiat õppides toimusid Tipu koolimajas praktikumid, sellest ajast sai tuttavamaks Öördi raba ja mõned jõed. Kuresoo servi pidi kolasin oma nime pärast - Kuresoode suguseltse on Eestis mitmeid, see nimi anti siinkandis kunagi mitmele erinevale perele. Ka esimese suurvee vaatasin üliõpilasena ära.
Kes tuli välja mõttega luua Soomaa rahvuspark?
WWF rahastas meie Eesti looduskaitseplaani nimelist projekti, mille eesmärk oli inventeerida Eestis kaitset vajavaid väärtuslikke alasid.
Ütlesin oma kaaslastele Fondis, et mis me ainult inventeerime, võtame mõned prioriteetsed alad ette ja teeme midagi konkreetset ära. Rahvusparkide ja suurte ning esinduslike kaitsealade loomise idee tuli üle öö, ütlesin Einar Tammurile ja Eerik Leibakule, et pakkuge kiiresti välja. Einar tuli juba järgmisel päeval kaardile tõmmatud Alam-Pedja piiridega, Eerik mõtles veidi kauem ja tuli välja kolme alaga - Soomaa, Puhatu-Poruni, Karula. Puhatu jäi keskkonnaministeeriumi vastuseisu tõttu mõneks ajaks kõrvale.
Millised olid need väärtused, millest lähtuti?
Soomaad väärtustasime kui suurt terviklikku loodusala ja kui ka rahvuskultuuriliselt huvitavat, omapärast piirkonda.
Kui kaua protsess aega võttis , ideest rahvuspargi asutamiseni?
Päris kiiresti tegutsesime, saime WWFi projekti 1992 alguses, umbes aasta tegeles Eerik kõigil kolmel alal välitöödega, kooskõlastas piire omavalitsustega, kohtus kohalikega jms.
Aega läks ka sel põhjusel, et polnud olemas vastavat seadust, mille järgi rahvusparke luua. Isegi olemasolevate kaitsealade suhtes valitses pessimism, et maade tagastamise käigus lagunevad need laiali ning pärandkooslused kasvavad umbe. Lahemaa jaoks tehti isegi eraldi seadus. Nii läks Eerik appi siis ka seadusi tegema, kaitse-eeskirjade eelnõusid ja muid vajalikke dokumente tuli tal pidevalt ajakohastada vastavalt muudatustele eelnõudes. Praeguse looduskaitseseaduse eellane, kaitsealuste loodusobjektide seadus, ootas omakorda asjaõigusseaduse taga. Valitsuses lükkas rahvusparkide ideed võimsalt Kaido Kama ja Andres Tarand aitas igati kaasa.
Kuidas hindad rahvuspargi toimimist 15 aasta jooksul?
Hästi. Hea et olemas. Lähemalt Soomaa tänaseid probleeme ei tea, ei satu sinna nii tihti ja piisavalt pikalt.
Mida ennustad järgmiseks 15 aastaks?
Vesi käib ikka üles alla. Ma ei arva et looduskaitse ära lõpeb, ma ei usu looduskaitse lõppu. Üks osa tänaseid probleeme on pigem selles, et rohelisus ja praktiline looduskaitse pole päris samad asjad. Tuleks eemale tõmmata looduskaitsest need tegelased, kes tahavad seal vaid iskiklikku profiiti lõigata.
Kaja Allilender, millal ise esimest korda Soomaal käisid? Ja millised on mälestused sellest ajast?
Kaheksakümnedate lõpus kirjutasin oma ülikooli lõputöö soode taimkattest ja kõige rohkem tegin välitöid Valgerabas. Ööbisin Oksa kõrtsi lähedal heinaküünis, kus sokud hommikuti haukusid.
Kes tuli välja mõttega luua Soomaa rahvuspark?
Ma pakuksin rahvuspargi idee autoriks akadeemik Hans Trassi, kes Tipu koolimajas aastakümneid bioloogiatudengite praktikume juhendas. Eestimaa Looduse Fond realiseeris selle idee.
Millised olid need väärtused, millest lähtuti?
Park loodi eelkõige olemasolevate kaitsealade baasil, seega väärtused, millest lähtuti olid rabad ja ka Halliste puisniit. Soomaa viies aastaaeg oli ka tol ajal muidugi teada, aga ülejutused ei olnud rahvuspargi loomise põhjuseks.
Kui kaua protsess aega võttis , ideest rahvuspargi asutamiseni?
Suhteliselt kiiresti. See oli kaitsealade tegemiseks kuldaeg, kus vastuseisu eriti polnud ühegi huvigrupi poolt. Asutamise ajal elasin Saksamaal, kutsuti tööle ilmselt just seepärast et olin teinud Soomaa rabadest oma diplomitöö.
Kuidas hindad rahvuspargi toimimist 15 aasta jooksul?
Arvan, et Soomaa on saanud kaitsealade kaardile. Hämmastav, et niivõrd oluliselt on inimeste teadvuses toimima hakanud viies aastaaeg. Natuke kahju on mul, et ehkki rahvuspark on 15 aastat tegutsenud, on pargi tegemised jäänud meedias tahaplaanile, pigem domineerivad mõned kohalikud ettevõtjad.
Mida ennustad järgmiseks 15 aastaks?
Reaalselt kardan, et kuna Soomaa inimesed jäävad vanaks kaob külatraditsioon täielikult. Püsielanikke enam praktiliselt ei ole, on vaid suvekodud.
Looduskaitse poole pealt arvan, et soomaal on jätkuvalt Eesti parimad luhaalad ja põlislooduse elustik.
Tõnu Kütt, millal ise esimest korda Soomaal käisid? Ja millised on mälestused sellest ajast?
Päris koolilapsena hakkasin käima koos vanematega jõhvikal nii Kuresoos kui Valgerabas. Mäletan, et Mulgi heinamaa kohal läksime Kuresoole, läbi mäda siirdesoo. Hiljem käisin tihedalt ka Hallistel kalal.
Kes tuli välja mõttega luua Soomaa rahvuspark?
Vat seda ma ei oskagi täpselt öelda, küsima pead Eerikult. Mina tulin tööle 1994, kadunud Veiko Kunbergi kutsel.
Millised olid need väärtused, millest lähtuti?
Puutumatus, põline loodus ja eelkõige need suured rabamassiivid. Ja muidugi ikka ka üleujutused ja muu eripära. Eks Soomaal oli selleks ajaks juba palju ka metsakuivendusega ära rikutud ja viiekümnendatel hulga metsa raiutud.
Kui kaua protsess aega võttis , ideest rahvuspargi asutamiseni?
Kui park 1993 loodi, siis mina asjaga veel seotud ei olnud. Asusin tööle 1. juunil 1994 kui loodi administratsioon ja olin direktoriks täpselt viis ja pool aastat 1999 aasta novembrini.
Kuidas hindad rahvuspargi toimimist 15 aasta jooksul?
Mulle tundub et Soomaa on muutunud atraktiivsemaks, inimesed on saanud rohkem teada Soomaast. Külastajaid on päris palju, kunagi oli see kant tavakodanikule täiesti tundmatu, lai üldsus ei teadnud tuhkaagi, käisid vaid kalamehed ja marjulised-seenelised.
Mida ennustad järgmiseks 15 aastaks?
Mina usun, et asi läheb positiivses suunas. Käimasolevatest looduskaitse reformidest ma muidugi midagi ei tea. Ei tea, kes tulevikus majandab, aga kui Eesti riik kestab, kestavad ka rahvuspargid. Kestab ja toimib kindlasti ka 15 aasta pärast Soomaa.
Eerik Leibak, millal ise esimest korda Soomaal käisid? Ja millised on mälestused sellest ajast?
Kuna Soomaa asub Lõuna-Eestis, siis varases nooruses ma sinna ei sattunud. Ülikooli ajal, seitsmekümnendate lõpus, olin Tipus nädal aega mükoloogia praktikumis ja paaril korral sattusin sinna pooljuhuslikult veel. Miskit eredat sellest ajast aga meeles pole. Minu senini olulisimad Soomaa elamused on aastatest 1986-88, kui loendasime suursoode linde. Ühest küljest avaldas siis muljet Kuresoo oma mastaapsusega, teisest küljest jäid meelde Karusekose luhad. Selliseid kenasti hooldatud, ilma nõukoguliku maaparanduseta ja elektriliinideta "eestiaegseid" kultuurmaastikke mujal enam polnud. Siiani on need minu põhilised Soomaa elamused, millele uuemad käimised on ainult lisanud kihte.
Kes tuli välja mõttega luua Soomaa rahvuspark?
Kui sõnasõnalt küsimusele vastata, siis ma ei tea. ELFis me kavandasime Vahe-Eesti looduskaitseala moodustamist, mille taga ma olin ise ka, ei häbene seda. Kes aga ütles välja, et teeme mitte looduskaitseala, vaid rahvuspargi, seda ei mäleta. Töö käigus see ettepanek tehti ja see oli mõistlik mõte!
Millised olid need väärtused, millest lähtuti?
Soomaa on loodusmaastike kompleks, suurte laamade sõlmpunkt. Suuri kaitsealasid saabki teha vaid selliste loogiliste kohtade peale. Et Soomaal liituvad nendega ka poollooduslikud kooslused ja muud pärandkultuuriväärtused, annabki alale sedavõrd kõrge väärtuse.
Kui kaua protsess aega võttis, ideest rahvuspargi asutamiseni?
Praeguses mõistes see väga aega ei võtnud, idee realiseerus vähem kui kahe aastaga. Praegu ei suuda keskkonnaministeerium kuidagi uusi kaitse-eeskirju kinnitada, mõnega on aega läinud isegi kümme aastat. Kusjuures tol ajal polnud meil kaitse-eeskirjade tegemiseks näiteks mingeid digitaalseid kaardikihte. Maaomandit selgitasime eestiaegsetelt kaartidelt, muud infot kolhoosikaartide abil, mehhaanilist tööd oli palju.
Kuidas hindad rahvuspargi toimimist 15 aasta jooksul?
Park kui kaitstav maa-ala on toiminud ju hästi, kaitsekord on üldjoontes olnud tagatud. Puutumatud alad on sama puutumatud ka täna ja varem inimmõjuliste paikade areng on kulgenud soodsas suunas.
Mida ennustad järgmiseks 15 aastaks?
Samamoodi, samas vaimus tuleb asja ka edasi hoida. Radikaalsed ideed, mis uhkelt kõlavad, looduskaitsele tavaliselt kasuks ei tule. Tuleb lihtsalt tagada kaitse-eesmärkide ja kaitsekorra stabiilsus.
Rein Kuresoo, millal ise esimest korda Soomaal käisid? Ja millised on mälestused sellest ajast?
Ülikoolis bioloogiat õppides toimusid Tipu koolimajas praktikumid, sellest ajast sai tuttavamaks Öördi raba ja mõned jõed. Kuresoo servi pidi kolasin oma nime pärast - Kuresoode suguseltse on Eestis mitmeid, see nimi anti siinkandis kunagi mitmele erinevale perele. Ka esimese suurvee vaatasin üliõpilasena ära.
Kes tuli välja mõttega luua Soomaa rahvuspark?
WWF rahastas meie Eesti looduskaitseplaani nimelist projekti, mille eesmärk oli inventeerida Eestis kaitset vajavaid väärtuslikke alasid.
Ütlesin oma kaaslastele Fondis, et mis me ainult inventeerime, võtame mõned prioriteetsed alad ette ja teeme midagi konkreetset ära. Rahvusparkide ja suurte ning esinduslike kaitsealade loomise idee tuli üle öö, ütlesin Einar Tammurile ja Eerik Leibakule, et pakkuge kiiresti välja. Einar tuli juba järgmisel päeval kaardile tõmmatud Alam-Pedja piiridega, Eerik mõtles veidi kauem ja tuli välja kolme alaga - Soomaa, Puhatu-Poruni, Karula. Puhatu jäi keskkonnaministeeriumi vastuseisu tõttu mõneks ajaks kõrvale.
Millised olid need väärtused, millest lähtuti?
Soomaad väärtustasime kui suurt terviklikku loodusala ja kui ka rahvuskultuuriliselt huvitavat, omapärast piirkonda.
Kui kaua protsess aega võttis , ideest rahvuspargi asutamiseni?
Päris kiiresti tegutsesime, saime WWFi projekti 1992 alguses, umbes aasta tegeles Eerik kõigil kolmel alal välitöödega, kooskõlastas piire omavalitsustega, kohtus kohalikega jms.
Aega läks ka sel põhjusel, et polnud olemas vastavat seadust, mille järgi rahvusparke luua. Isegi olemasolevate kaitsealade suhtes valitses pessimism, et maade tagastamise käigus lagunevad need laiali ning pärandkooslused kasvavad umbe. Lahemaa jaoks tehti isegi eraldi seadus. Nii läks Eerik appi siis ka seadusi tegema, kaitse-eeskirjade eelnõusid ja muid vajalikke dokumente tuli tal pidevalt ajakohastada vastavalt muudatustele eelnõudes. Praeguse looduskaitseseaduse eellane, kaitsealuste loodusobjektide seadus, ootas omakorda asjaõigusseaduse taga. Valitsuses lükkas rahvusparkide ideed võimsalt Kaido Kama ja Andres Tarand aitas igati kaasa.
Kuidas hindad rahvuspargi toimimist 15 aasta jooksul?
Hästi. Hea et olemas. Lähemalt Soomaa tänaseid probleeme ei tea, ei satu sinna nii tihti ja piisavalt pikalt.
Mida ennustad järgmiseks 15 aastaks?
Vesi käib ikka üles alla. Ma ei arva et looduskaitse ära lõpeb, ma ei usu looduskaitse lõppu. Üks osa tänaseid probleeme on pigem selles, et rohelisus ja praktiline looduskaitse pole päris samad asjad. Tuleks eemale tõmmata looduskaitsest need tegelased, kes tahavad seal vaid iskiklikku profiiti lõigata.
Kaja Allilender, millal ise esimest korda Soomaal käisid? Ja millised on mälestused sellest ajast?
Kaheksakümnedate lõpus kirjutasin oma ülikooli lõputöö soode taimkattest ja kõige rohkem tegin välitöid Valgerabas. Ööbisin Oksa kõrtsi lähedal heinaküünis, kus sokud hommikuti haukusid.
Kes tuli välja mõttega luua Soomaa rahvuspark?
Ma pakuksin rahvuspargi idee autoriks akadeemik Hans Trassi, kes Tipu koolimajas aastakümneid bioloogiatudengite praktikume juhendas. Eestimaa Looduse Fond realiseeris selle idee.
Millised olid need väärtused, millest lähtuti?
Park loodi eelkõige olemasolevate kaitsealade baasil, seega väärtused, millest lähtuti olid rabad ja ka Halliste puisniit. Soomaa viies aastaaeg oli ka tol ajal muidugi teada, aga ülejutused ei olnud rahvuspargi loomise põhjuseks.
Kui kaua protsess aega võttis , ideest rahvuspargi asutamiseni?
Suhteliselt kiiresti. See oli kaitsealade tegemiseks kuldaeg, kus vastuseisu eriti polnud ühegi huvigrupi poolt. Asutamise ajal elasin Saksamaal, kutsuti tööle ilmselt just seepärast et olin teinud Soomaa rabadest oma diplomitöö.
Kuidas hindad rahvuspargi toimimist 15 aasta jooksul?
Arvan, et Soomaa on saanud kaitsealade kaardile. Hämmastav, et niivõrd oluliselt on inimeste teadvuses toimima hakanud viies aastaaeg. Natuke kahju on mul, et ehkki rahvuspark on 15 aastat tegutsenud, on pargi tegemised jäänud meedias tahaplaanile, pigem domineerivad mõned kohalikud ettevõtjad.
Mida ennustad järgmiseks 15 aastaks?
Reaalselt kardan, et kuna Soomaa inimesed jäävad vanaks kaob külatraditsioon täielikult. Püsielanikke enam praktiliselt ei ole, on vaid suvekodud.
Looduskaitse poole pealt arvan, et soomaal on jätkuvalt Eesti parimad luhaalad ja põlislooduse elustik.
Tõnu Kütt, millal ise esimest korda Soomaal käisid? Ja millised on mälestused sellest ajast?
Päris koolilapsena hakkasin käima koos vanematega jõhvikal nii Kuresoos kui Valgerabas. Mäletan, et Mulgi heinamaa kohal läksime Kuresoole, läbi mäda siirdesoo. Hiljem käisin tihedalt ka Hallistel kalal.
Kes tuli välja mõttega luua Soomaa rahvuspark?
Vat seda ma ei oskagi täpselt öelda, küsima pead Eerikult. Mina tulin tööle 1994, kadunud Veiko Kunbergi kutsel.
Millised olid need väärtused, millest lähtuti?
Puutumatus, põline loodus ja eelkõige need suured rabamassiivid. Ja muidugi ikka ka üleujutused ja muu eripära. Eks Soomaal oli selleks ajaks juba palju ka metsakuivendusega ära rikutud ja viiekümnendatel hulga metsa raiutud.
Kui kaua protsess aega võttis , ideest rahvuspargi asutamiseni?
Kui park 1993 loodi, siis mina asjaga veel seotud ei olnud. Asusin tööle 1. juunil 1994 kui loodi administratsioon ja olin direktoriks täpselt viis ja pool aastat 1999 aasta novembrini.
Kuidas hindad rahvuspargi toimimist 15 aasta jooksul?
Mulle tundub et Soomaa on muutunud atraktiivsemaks, inimesed on saanud rohkem teada Soomaast. Külastajaid on päris palju, kunagi oli see kant tavakodanikule täiesti tundmatu, lai üldsus ei teadnud tuhkaagi, käisid vaid kalamehed ja marjulised-seenelised.
Mida ennustad järgmiseks 15 aastaks?
Mina usun, et asi läheb positiivses suunas. Käimasolevatest looduskaitse reformidest ma muidugi midagi ei tea. Ei tea, kes tulevikus majandab, aga kui Eesti riik kestab, kestavad ka rahvuspargid. Kestab ja toimib kindlasti ka 15 aasta pärast Soomaa.
Eerik Leibak, millal ise esimest korda Soomaal käisid? Ja millised on mälestused sellest ajast?
Kuna Soomaa asub Lõuna-Eestis, siis varases nooruses ma sinna ei sattunud. Ülikooli ajal, seitsmekümnendate lõpus, olin Tipus nädal aega mükoloogia praktikumis ja paaril korral sattusin sinna pooljuhuslikult veel. Miskit eredat sellest ajast aga meeles pole. Minu senini olulisimad Soomaa elamused on aastatest 1986-88, kui loendasime suursoode linde. Ühest küljest avaldas siis muljet Kuresoo oma mastaapsusega, teisest küljest jäid meelde Karusekose luhad. Selliseid kenasti hooldatud, ilma nõukoguliku maaparanduseta ja elektriliinideta "eestiaegseid" kultuurmaastikke mujal enam polnud. Siiani on need minu põhilised Soomaa elamused, millele uuemad käimised on ainult lisanud kihte.
Kes tuli välja mõttega luua Soomaa rahvuspark?
Kui sõnasõnalt küsimusele vastata, siis ma ei tea. ELFis me kavandasime Vahe-Eesti looduskaitseala moodustamist, mille taga ma olin ise ka, ei häbene seda. Kes aga ütles välja, et teeme mitte looduskaitseala, vaid rahvuspargi, seda ei mäleta. Töö käigus see ettepanek tehti ja see oli mõistlik mõte!
Millised olid need väärtused, millest lähtuti?
Soomaa on loodusmaastike kompleks, suurte laamade sõlmpunkt. Suuri kaitsealasid saabki teha vaid selliste loogiliste kohtade peale. Et Soomaal liituvad nendega ka poollooduslikud kooslused ja muud pärandkultuuriväärtused, annabki alale sedavõrd kõrge väärtuse.
Kui kaua protsess aega võttis, ideest rahvuspargi asutamiseni?
Praeguses mõistes see väga aega ei võtnud, idee realiseerus vähem kui kahe aastaga. Praegu ei suuda keskkonnaministeerium kuidagi uusi kaitse-eeskirju kinnitada, mõnega on aega läinud isegi kümme aastat. Kusjuures tol ajal polnud meil kaitse-eeskirjade tegemiseks näiteks mingeid digitaalseid kaardikihte. Maaomandit selgitasime eestiaegsetelt kaartidelt, muud infot kolhoosikaartide abil, mehhaanilist tööd oli palju.
Kuidas hindad rahvuspargi toimimist 15 aasta jooksul?
Park kui kaitstav maa-ala on toiminud ju hästi, kaitsekord on üldjoontes olnud tagatud. Puutumatud alad on sama puutumatud ka täna ja varem inimmõjuliste paikade areng on kulgenud soodsas suunas.
Mida ennustad järgmiseks 15 aastaks?
Samamoodi, samas vaimus tuleb asja ka edasi hoida. Radikaalsed ideed, mis uhkelt kõlavad, looduskaitsele tavaliselt kasuks ei tule. Tuleb lihtsalt tagada kaitse-eesmärkide ja kaitsekorra stabiilsus.
Monday, December 08, 2008
15 aastat Soomaa rahvusparki
Täna möödub 15 aastat Soomaa rahvuspargi moodustamisest
Soomaa Rahvuspark kogupindalaga 390 km2, moodustati 8. detsembril
1993. a. Eesti Vabariigi Valitsuse määrusega nr. 19, viie eraldiseisva
raba- ja luhaökosüsteemide kaitseks rajatud kaitseala baasilt. Soomaa
rahvuspark on loodud suurte soode, lamminiitude ja metsade kaitseks
Vahe-Eesti edelaosas. Maastikuliselt liigestuselt paikneb Soomaa
Madal-Eesti piiril: Sakala kõrgustiku läänenõlval ja Pärnu madalikul
Navesti, Halliste ja Raudna jõe vesikonnas.
Soomaa nimi pärineb professor Teodor Lippmaalt kelle 1935 trükist
ilmunud kogumikteoses "Eesti geobotaanika põhijooni" on Vahe-Eesti
piirkond jagatud kaheks osaks- lõunapoolseks Soomaaks ja põhjapoolseks
Kõrvemaaks. Kitsamalt käsitletakse Soomaana Navesti ja Halliste
alamjooksu vahelist Ida- ja Lääne-Eesti rabatüüpide siirdevööndis
asuvat suurte soode ala. Rahvuspargi üheks eriliseks looduslikuks
iseärasuseks on ulatuslikud ja pikaajalised üleujutused, mis on
ainulaadsed kogu Põhja-Eruroopas.
Soomaa oma pea puutumatute rabamassiividega on ühe Euroopa vanima
maastikutüübi näidisala, mille kujunemine sai tinglikult alguse 10222
aastat tagasi, kui Balti jääpaisjärv murdis endale tee ookeani
vabastades Lääne- Eesti ja ka Soomaa ala vee alt.
Riikliku Looduskaitsekeskuse Pärnu-Viljandi regioon õnnitleb ja tänab
kõiki Soomaa rahvuspargi elanikke ja koostööpartnereid, kes on läbi
ajaloo aidanud hoida ja säilitada seda iseäralikku ja olulist
piirkonda sellisena, nagu me teda täna tunneme.
Rohkem infot soomaa.ee kodulehelt.
Soomaa Rahvuspark kogupindalaga 390 km2, moodustati 8. detsembril
1993. a. Eesti Vabariigi Valitsuse määrusega nr. 19, viie eraldiseisva
raba- ja luhaökosüsteemide kaitseks rajatud kaitseala baasilt. Soomaa
rahvuspark on loodud suurte soode, lamminiitude ja metsade kaitseks
Vahe-Eesti edelaosas. Maastikuliselt liigestuselt paikneb Soomaa
Madal-Eesti piiril: Sakala kõrgustiku läänenõlval ja Pärnu madalikul
Navesti, Halliste ja Raudna jõe vesikonnas.
Soomaa nimi pärineb professor Teodor Lippmaalt kelle 1935 trükist
ilmunud kogumikteoses "Eesti geobotaanika põhijooni" on Vahe-Eesti
piirkond jagatud kaheks osaks- lõunapoolseks Soomaaks ja põhjapoolseks
Kõrvemaaks. Kitsamalt käsitletakse Soomaana Navesti ja Halliste
alamjooksu vahelist Ida- ja Lääne-Eesti rabatüüpide siirdevööndis
asuvat suurte soode ala. Rahvuspargi üheks eriliseks looduslikuks
iseärasuseks on ulatuslikud ja pikaajalised üleujutused, mis on
ainulaadsed kogu Põhja-Eruroopas.
Soomaa oma pea puutumatute rabamassiividega on ühe Euroopa vanima
maastikutüübi näidisala, mille kujunemine sai tinglikult alguse 10222
aastat tagasi, kui Balti jääpaisjärv murdis endale tee ookeani
vabastades Lääne- Eesti ja ka Soomaa ala vee alt.
Riikliku Looduskaitsekeskuse Pärnu-Viljandi regioon õnnitleb ja tänab
kõiki Soomaa rahvuspargi elanikke ja koostööpartnereid, kes on läbi
ajaloo aidanud hoida ja säilitada seda iseäralikku ja olulist
piirkonda sellisena, nagu me teda täna tunneme.
Rohkem infot soomaa.ee kodulehelt.
Saturday, December 06, 2008
Thursday, December 04, 2008
Soomaa loodus tähistab rahvuspargi sünnipäeva ujutusega
Soomaa rahvuspargi asutamisest täitub 8.detsembril 15 aastat.
Tore, et loodus sünnipäeva viienda aastaajaga tähistab :)
Nädalavahetusel korraldame ujutusalal kanuusõite.
Tore, et loodus sünnipäeva viienda aastaajaga tähistab :)
Nädalavahetusel korraldame ujutusalal kanuusõite.
Wednesday, December 03, 2008
Kanuumatkale viiendal aastaajal!
Sellel laupäeval 06.12 ja pühapäeval 07.12 toimuvad kanuumatkad üleujutatud Soomaa jõgedel.
Kohtumispaik laupäeval kell 12.00 ja pühapäeval kell 11.00 Riisal, Hoolmiku talus.
Hind: 300EEK inimene.
Selga tuleks panna vihmakindlad riided ning jalga kinnised jalanõud, mis peavad vett.
Registreeru siin või kirjuta: info@soomaa.com
Võib ka helistada:
Jaen: 53345704
Aivar: 5061896
Tuesday, December 02, 2008
Soomaal selle aasta suurim üleujutus
Peamine põhjus, miks Soomaal üleujutused on regulaarseks loodusnähtuseks, on siinse jõgedevõrgu iseloom - ülemjooksud on laiali mööda Sakala kõrgustikku, alamjooks aga koos Pärnu madalikul. Languga pinnal vesi voolab kiirelt, tasasel maal aga ei taha õieti ültse voolata. Ja tõuseb kallastest välja, laiali metsa alla ja heinamaadele.
Hetkel on oodata selle aasta muljetavaldamat uputust. Peagi siinsamas pildireportaazh.
Hetkel on oodata selle aasta muljetavaldamat uputust. Peagi siinsamas pildireportaazh.
Wednesday, November 05, 2008
Kanuumatkad üleujutatud Lemmjõel
Sügisesed vihmad on tõstnud Soomaa jõgede keskjooksud kallaste vahelt välja heinamaadele. Käisime eile Lemmjõel , vaata kanuumatka pilte ja videot kanuuga heinamaal sõidust.
Eeloleval nädalavahetusel oled oodatud kanuumatkale, tule kahekesi või suurema sõpruskonnaga!
Pane selga igaksjuhuk vihmakindlad riided ja paki kodus ka varuriide kaasa. Kanuumatka hind on 300.- inimesele. Lisainfot saad mailides info@soomaa.com helistades 5061896 (Aivar) 53345704 (Jaen). Võid ka täita tellimisvormi siin .
Vaata pilte viiendast aastaajast.
Tuesday, November 04, 2008
Wednesday, October 08, 2008
Soomaal varastatud viis tõukekelku
Riisa külast Soomaa rahvuspargis varastati läinud nädalavahetusel ( 04.-05 oktoober 2008) viis Soome päritolu tõukekelku ESLA. Kelgud on sinist värvi, juhiraud mustade plastikust käepidemetega. Tõukekelkudel on ees musta värvi korvid. Terasest kelgujalastel on all plastikust suusad. Vaata pilti!
Andke palun teada kui teate midagi sarnastest kelkudest, helistage telefonil 5061896 (Aivar)
Jõgede jäätudes ootame kelgumatkale!
www.soomaa.com
Wednesday, October 01, 2008
5.oktoobril räätsamatk
Sellel pühapäeval 5.oktoobril toimub räätsamatk Kuresoos.
Kohtumispaik kell 11.00 Jõesuus poe juures.
Edasi sõidetakse Aesoosse (ca 10 minutit) ning siis minnakse kanuudega üle jõe.
Matka pikkus on kuskil 3 tundi. Kaasas on kogenud giid Algis.
Hind: 300EEK inimene.
hind ei sisalda toitlustust.
Selga tuleks panna vihmakindlad riided ning jalga kinnised jalanõud, mis peavad vett.
Registreeru siin või kirjuta: info@soomaa.com
Võib ka helistada:
Jaen: 53345704
Monday, September 22, 2008
Wednesday, September 17, 2008
Kas sul on juba jõhvikad korjatud ?
Jõhvikad on valmis! Parimad jõhvikakohad saate avastada eeloleval pühapäeval, 21-ndal septembril koos Soomaa kohaliku giidi Indrek Heinaga.
Jõhvikasoos liikumise hõlbustamiseks saate meie poolt räätsad , jalanõudest sobivad kõige paremini kummikud või matkasaapad.
Jõhvikamatkaliste kogunemine on kell 11.00 Kuusekääral. Matka hind 300 krooni inimene.
10 asja mida saab jõhvikatest.
Registreeru siin või kirjuta: info@soomaa.com
Võib ka helistada:
Aivar: 5061896
Jaen: 53345704
10 asja mida saab jõhvikatest
1. Söö niisama, saad kohe oma vitamiinipommi
2. Söö koos jäätisega.
3. Pane tallele sügavkülma...
4. või purki külma vee sisse
5. Küpseta jõhvikakook. Kui ei oska, palu ema.
6. Keeda kiselli. (vt punkt 4)
7. Tee jõhvikamahla
8. Pane pudelisse ja vala pudel viina täis. Liköör on valmis jõuludeks.
9. Tee manavahtu jõhvikatega (vt punkt 4)
10. Puista suhkruga üle ja söö, jõhvikas suhkrus maitseb väga hea!
Jõhvikamatkad Soomaal
2. Söö koos jäätisega.
3. Pane tallele sügavkülma...
4. või purki külma vee sisse
5. Küpseta jõhvikakook. Kui ei oska, palu ema.
6. Keeda kiselli. (vt punkt 4)
7. Tee jõhvikamahla
8. Pane pudelisse ja vala pudel viina täis. Liköör on valmis jõuludeks.
9. Tee manavahtu jõhvikatega (vt punkt 4)
10. Puista suhkruga üle ja söö, jõhvikas suhkrus maitseb väga hea!
Jõhvikamatkad Soomaal
Thursday, September 11, 2008
Pühapäeval seenematkale!
Seenesaak on sellel aastal viimaste aastate parim! Tulge eelaoleval pühapäeval, 14 septembril Soomaale seenematkale. Koguneme kell 11 Karuskosel. Seenegiidiks on loodusemees Indrek Hein.
Umbes 3 tundi käime Indreku juhtimisel seenemetsas. Omad korvid kaasa! Metsast tagasi jõudes määrame tundmatuks jäänud seened ja sööme kaminatule paistel maitsvat seenerooga.
Jalga pange kummikud! Selga vihmakindel jope.
Seenematka hind 300 krooni inimene.
Registreeru siin või kirjuta: info@soomaa.com
Võib ka helistada:
Aivar: 5061896
Jaen: 53345704
Wednesday, September 10, 2008
Soomaa rahvuspark teel Pan pargi liikmeks
01.-06. septembril toimus LKK ja Soomaa koostöökogu esindajate õppereis Soome, tutvumaks Metsähallituse hallatavate PAN Parkīde ja nende tunnustamisprotsessiga. Õppereisil osalesid Soomaa koostöökogu liikmed Tõnis Korts ja Aivar Ruukel. Riiklikku Looduskaitsekeskust esindasid Agu Leivits, Murel Merivee ja Rait Parts
Põhjuse õppersisi korraldamiseks andis käesoleva aasta aprillikuus Riikliku Looduskaitsekeskuse ja põlislooduse kaitseks loodud PAN Parks Foundationi vahel sõlmitud leping Soomaa kaasamiseks sellesse ühendusse.
PAN Parks Foundation loodi 10 aastat tagasi Maailma Looduse Fondi ja Hollandi turismiettevõtte Molecaten eestvedamisel põlislooduse kaitseks.Ühenduse eesmärgiks on tähtsustada põlislooduse kaitse olulisust euroopa kontekstis. Põlislooduse kaitse võrgustikku kuuluv ala peab olema vähemalt 20 000 ha suurune millest 10 000 ha moodustab inimtegevusest puutumatu terviklik metsiku looduse tuumala. Hetkel on Euroopas 11 kaitseala, mis on saanud vastava sertifikaadi. Pargid asuvad Rumeenias, Poolas, Itaalias, Bulgaarias, Gruusias, Venemaal, Rootsis ja Soomes. Soomaa rahvuspargile taotletav PAN pargi sertifikaat on kvaliteedimärk, millega suureneb rahvuspargi kui Eesti põlislooduse näidisala tuntus nii tavakülastajate kui kaitsekorraldajate hulgas.
Õppereisi käigus külastati kaht kaitseala: polaarjoonel, vahetult Vene Föderatsiooni piiri ääres paiknevat Oulanka rahvusparki ja Lõuna-Soomes paiknevat Saaristomere rahvusparki.
Oulanka rahvuspark on Põlislooduse kaitse võrgustiku täieõiguslik liige aastast
2004. Saaristomere rahvuspargis on liitumisprotsess pooleli ja lõplik sertifitseerimine seisab ees 2009 aasta kevadel. Sellest lähtuvalt oli õppereisi eesmärgiks tutvuda juba töötava PAN pargi töökorraldusega ja õppida pooleliolevast tunnustamisprotsessist.
1956. aastal rajatud Oulanka rahvuspark on võtnud oma pikaajaliseks eesmärgiks olla rahvusparkide kaitsekorralduse mudelala – olulist rolli kaitsekorralduslike tööde planeerimisel mängivad siin erinevad teadusasutused, kelle tarvis on rahvuspargi külastuskeskuse juurde juba 70. aastate teisel poolel rajatud hästivarustatud teadus ja uurimiskeskus. Oulanka rahvuspargil on lisaks PAN Park-i sertifikaadile Europarc-i Piiriüleste kaitsealade sertifikaat ja huvi tuntakse Ramsari piiriüleste märgalade sertifikaadi vastu.
Saaristomere rahvuspargi eripära seisneb tema paiknemises merealal. Tegemist on ainukese mereliste ökosüsteemide kaitseks moodustatud kaitsealaga, mis on Pan Parki metsiku looduse kaitse võrgustikuga liitunud.
Toimunud õppereisi käigus kahe rahvuspargi töötajatega peetud kohtumiste tulemusena jõuti vastastikule arusaamale, et Soomaa oma terviklikkuses, seniste kaitsekorralduslike tegevuste ja külastuskorralduse planeerimisel on võrdväärne ja oodatud partner Pan parkide perre. Olulise ühise eesmärgina tõusis vestlustes üles
rahvusvahelise koostöö tugevdamise vajadus uurimistegevuse vallas. Nii Soomes, kui Eestis rakendatavad teaduslikud uurimismeetodid ja paindlik uute tehnoloogiate kasutamine on oluline panus looduskaitsesse kogu Euroopa mastaabis.
Täiendava ülevaate toimunud õppereisist saab 22. septembril toimuval
Soomaa koostöökogu koosolekul Soomaa rahvuspargi külastuskeskuses
Kõrtsi- Tõramaal.
Õppereisi toetas SA KIK projekti „Soomaa rahvuspargi PAN Parki metsiku looduse kaitse võrgustiku hindamisprotsess - I etapp" raames
Täpsem info:
Agu Leivits
direktori asetäitja
LKK Pärnu-viljandi regioon
Tel: 5101175
e-post: Agu.Leivits@lk.ee
Põhjuse õppersisi korraldamiseks andis käesoleva aasta aprillikuus Riikliku Looduskaitsekeskuse ja põlislooduse kaitseks loodud PAN Parks Foundationi vahel sõlmitud leping Soomaa kaasamiseks sellesse ühendusse.
PAN Parks Foundation loodi 10 aastat tagasi Maailma Looduse Fondi ja Hollandi turismiettevõtte Molecaten eestvedamisel põlislooduse kaitseks.Ühenduse eesmärgiks on tähtsustada põlislooduse kaitse olulisust euroopa kontekstis. Põlislooduse kaitse võrgustikku kuuluv ala peab olema vähemalt 20 000 ha suurune millest 10 000 ha moodustab inimtegevusest puutumatu terviklik metsiku looduse tuumala. Hetkel on Euroopas 11 kaitseala, mis on saanud vastava sertifikaadi. Pargid asuvad Rumeenias, Poolas, Itaalias, Bulgaarias, Gruusias, Venemaal, Rootsis ja Soomes. Soomaa rahvuspargile taotletav PAN pargi sertifikaat on kvaliteedimärk, millega suureneb rahvuspargi kui Eesti põlislooduse näidisala tuntus nii tavakülastajate kui kaitsekorraldajate hulgas.
Õppereisi käigus külastati kaht kaitseala: polaarjoonel, vahetult Vene Föderatsiooni piiri ääres paiknevat Oulanka rahvusparki ja Lõuna-Soomes paiknevat Saaristomere rahvusparki.
Oulanka rahvuspark on Põlislooduse kaitse võrgustiku täieõiguslik liige aastast
2004. Saaristomere rahvuspargis on liitumisprotsess pooleli ja lõplik sertifitseerimine seisab ees 2009 aasta kevadel. Sellest lähtuvalt oli õppereisi eesmärgiks tutvuda juba töötava PAN pargi töökorraldusega ja õppida pooleliolevast tunnustamisprotsessist.
1956. aastal rajatud Oulanka rahvuspark on võtnud oma pikaajaliseks eesmärgiks olla rahvusparkide kaitsekorralduse mudelala – olulist rolli kaitsekorralduslike tööde planeerimisel mängivad siin erinevad teadusasutused, kelle tarvis on rahvuspargi külastuskeskuse juurde juba 70. aastate teisel poolel rajatud hästivarustatud teadus ja uurimiskeskus. Oulanka rahvuspargil on lisaks PAN Park-i sertifikaadile Europarc-i Piiriüleste kaitsealade sertifikaat ja huvi tuntakse Ramsari piiriüleste märgalade sertifikaadi vastu.
Saaristomere rahvuspargi eripära seisneb tema paiknemises merealal. Tegemist on ainukese mereliste ökosüsteemide kaitseks moodustatud kaitsealaga, mis on Pan Parki metsiku looduse kaitse võrgustikuga liitunud.
Toimunud õppereisi käigus kahe rahvuspargi töötajatega peetud kohtumiste tulemusena jõuti vastastikule arusaamale, et Soomaa oma terviklikkuses, seniste kaitsekorralduslike tegevuste ja külastuskorralduse planeerimisel on võrdväärne ja oodatud partner Pan parkide perre. Olulise ühise eesmärgina tõusis vestlustes üles
rahvusvahelise koostöö tugevdamise vajadus uurimistegevuse vallas. Nii Soomes, kui Eestis rakendatavad teaduslikud uurimismeetodid ja paindlik uute tehnoloogiate kasutamine on oluline panus looduskaitsesse kogu Euroopa mastaabis.
Täiendava ülevaate toimunud õppereisist saab 22. septembril toimuval
Soomaa koostöökogu koosolekul Soomaa rahvuspargi külastuskeskuses
Kõrtsi- Tõramaal.
Õppereisi toetas SA KIK projekti „Soomaa rahvuspargi PAN Parki metsiku looduse kaitse võrgustiku hindamisprotsess - I etapp" raames
Täpsem info:
Agu Leivits
direktori asetäitja
LKK Pärnu-viljandi regioon
Tel: 5101175
e-post: Agu.Leivits@lk.ee
Tuesday, September 09, 2008
Seenematkad Soomaal
Käes on seeneaeg ja sel aastal on seeni palju :),
kutsume seenehuvilisi Soomaale.
Koguneme kokkulepitud ajal ja kohas (võivad erinevatel matkapäevadel olla erinevad), et sukelduda kohaliku giidi juhtimisel metsa umbes 3 tunniseks seeneretkeks.
Loe edasi...
Tellige seenematk täites vormi siin
Tuesday, August 19, 2008
Haabjalaager
Karuskosel käib haabjalaager.
Eilseid pilte : http://www.flickr.com/photos/soomaa/sets/72157606824993201/
Homme plaanime laotada, huvilised on teretulnud uudistama.
Eilseid pilte : http://www.flickr.com/photos/soomaa/sets/72157606824993201/
Homme plaanime laotada, huvilised on teretulnud uudistama.
Saturday, August 16, 2008
Thursday, August 14, 2008
Kanuumatkad kuuvalgel
Täiskuu valgustab augusti ööd.
Kanuuga vaikselt liueldes on võimalus kohata kopraid, põtru ja teisi põliselanikke.
Matka juhib loodusemees Indrek Hein.
Kogunemine 16.08 ja 17.08 kell 22.00 Karuskosel.
Matka kestvus ca 5h.
Osavõtutasu:
200EEK inimene (kolmekesi kanuus).
250EEK inimene (kahekesi kanuus).
Tahad kaasa?
Pane end kirja saates e-mail info@soomaa.com või helista:
Aivar: 5061896
Jaen: 53345704
Või täida tellimusvorm siit.
Monday, August 11, 2008
Thursday, August 07, 2008
Silla alt mahub veel läbi
Kutsume Teid 10 august kanuumatkale: Oksa-Riisa, 22km.
Kogunemine kell 10.30 Oksa vaatetorni juures.
Matka kestvus 5-6 tundi.
Giidiks on Indrek Hein.
Kes süüa soovivad, tuleks omad võileivad kaasa võtta.
Osavõtutasu:200EEK inimene (kolmekesi kanuus).250EEK inimene (kahekesi kanuus).
Tahad kaasa?
Pane end kirja saates e-mail info@soomaa.com või helista:Aivar: 5061896Jaen: 53345704 Või täida tellimusvorm siit.
Wednesday, August 06, 2008
Ingatsi matkarada üleujutatud
Suvise üleujutuse tõttu on Ingatsi matkarada osaliselt tulvavee alla jäänud ja pääs Kuresoo rabarinnale on võimalik kas : A) kalamehesäärikutes B) soojas vees kahlates
Tule kanuumatkale üleujutatud Soomaal
Tuesday, August 05, 2008
soomaa-suvine-suurvesi
Viimase kahe ööpäevaga on vesi Karuskosel tõusnud pea meetri võrra ja vaikselt kallastest välja valgunud. Kena!
Wednesday, July 30, 2008
Monday, July 28, 2008
Õige Valik
Õige Valik Soomaal, ülehomme eetris. Noored sobitasid Karuskosel kanuutades tutvust ja hiljem veetsid öö Victoria hotellis Pärnus.
Wednesday, July 09, 2008
11 juuli kopramatk.
Kobras on loom, kellest paljud räägivad, vähesed on aga teda näinud. Tulge ja vaadake, kuidas ta elab Soomaal!
Koprasafari on õhtune kerge kanuumatk, mis viib teid meie giidi juhtimisel kopra elupaika rahvuspargi põhjapiiril kulgeval Raudna jõel.
Tahad kaasa?
Pane end kirja saates e-mail info@soomaa.com või helista:
Jaen: 53345704
Aivar: 5061896
Selga panna ilmastikule vastav riietus.
Kaasa tuleks võtta ka vahetusriided.
Hindade ja kellaaegade kohta saab infot siit: http://www.soomaa.com/koprasafari
Kena suve soovides,
Aivar (5061896) ja Jaen (53345704)
www.soomaa.com
info@soomaa.com
Monday, July 07, 2008
Soomaa Rahvuspargis hukkus autoga kokkupõrkes hunt
7. juuli hommikul leidis Soomaa rahvuspargi külastaja Kõpu-Jõesuu maanteel Teesoo bussipeatuse lähistelt teekraavist hukkunud hundi. LKK Pärnu- Viljandi regiooni töötajad ja Metsakaitse- ja metsauuenduskeksuse spetsialistid viisid hukkunud looma Soomaa Rahvuspargi külastuskeskusesse. Lähemal vaatlusel selgus, et 41 kilo kaaluv ja ca. 3 aasta vanune isahunt oli saanud sõidukilt löögi paremale küljele. Lahkamisel ilmnesid tugevad sisevigastused ja murdunud roided. Looma üldisest ülevaatusest johtus, et tegemist oli heas vormis noorloomaga. Õnnetuse orienteeruv toimumisaeg jääb hinnanguliselt ajavahemikku 4- 6 juuli.
Riikliku Looduskaitsekeskuse Pärnu-Viljandi regioon palub autojuhte ja kaitsealade külastajaid olla tähelepanelik teel toimuva osas. Eriti tähelepanelik palume olla liikudes metsaga vahetult piirnevatel ja halva nähtavusega teelõikudel. Udustel öö- ja hommikutundidel teel liikuvad loomad võivad jääda märkamatuks enne, kui on hilja. Kokkupõrge metsloomaga võib saada saatuslikuks mõlemale osapoolele.
Sattudes liiklusõnnetusse metsloomaga palume olla tähelepanelik ja vältida lähikontakti hukkunud või vigastatud loomaga. Vigastatud metslooma ettearvamatu käitumine võib osutuda ohtlikuks.
LKK Pärnu-Viljandi regioon palub teatada Viljandi ja Pärnumaa kaitsealadel toimunud õnnetusjuhtumitest loomadega Keskkonnainspektsiooni telefonil: 1313 ja/ või regiooni külastuskeskust Soomaa rahvuspargis tööpäevadel 08.00- 18.00 telefonil: +3725261924
Väljaspool kaitseala toimuvatest õnnetusjuhtumitest ulukitega teavitada Keskkonnainspektsiooni telefonil: 1313
Riikliku Looduskaitsekeskuse Pärnu-Viljandi regioon palub autojuhte ja kaitsealade külastajaid olla tähelepanelik teel toimuva osas. Eriti tähelepanelik palume olla liikudes metsaga vahetult piirnevatel ja halva nähtavusega teelõikudel. Udustel öö- ja hommikutundidel teel liikuvad loomad võivad jääda märkamatuks enne, kui on hilja. Kokkupõrge metsloomaga võib saada saatuslikuks mõlemale osapoolele.
Sattudes liiklusõnnetusse metsloomaga palume olla tähelepanelik ja vältida lähikontakti hukkunud või vigastatud loomaga. Vigastatud metslooma ettearvamatu käitumine võib osutuda ohtlikuks.
LKK Pärnu-Viljandi regioon palub teatada Viljandi ja Pärnumaa kaitsealadel toimunud õnnetusjuhtumitest loomadega Keskkonnainspektsiooni telefonil: 1313 ja/ või regiooni külastuskeskust Soomaa rahvuspargis tööpäevadel 08.00- 18.00 telefonil: +3725261924
Väljaspool kaitseala toimuvatest õnnetusjuhtumitest ulukitega teavitada Keskkonnainspektsiooni telefonil: 1313
Wednesday, July 02, 2008
Asutati Eesti Haabjaselts
Jaan Keerdo, Priit-Kalev Parts, Aivar Ruukel - asutasid MTÜ Eesti Haabjaselts.
Seltsi eesmärgiks on haabjakultuuri säilitamine ja edendamine.
Haabjaseltsi põhitegevusteks on haabja ehituse ja kasutuse tutvustamine, ühepuupaatidega seonduvale elulaadile ja käsitööoskustele kaasaaitamine.
Subscribe to:
Posts (Atom)
Posts
