Monday, April 06, 2009
Soomaal algas viies aastaaeg
Soomaal on alanud igakevadine viies aastaaeg, mil kanuuga mööda jõge sõites saab teha kõrvalpõike metsa alla või heinamaale.
„Jõgedelt on jää peaaegu läinud ja sulavesi on metsaalused ja heinamaad üle ujutanud,“ ütles Soomaa taluperemees Aivar Ruukel Raadio Pärnule. Tema sõnutsi ei ole sellekevadine veemöll rekordiliselt suur, kuid tegemist on siiski korraliku üleujutusega.
Igakevadine viies aastaaeg hakkas Soomaal tuure koguma möödunud nädala keskel. Et lumi pole metsa all veel täielikult sulanud, tõuseb vesi Ruukeli hinnangul veelgi. Kohalikel on esimesed kanuusõidud juba tehtud ja kuna heinamaad on vee all, saab sealgi väikse tiiru teha.
Soomaa elanikud on kevadvetega harjunud ja oma elu korraldamisel arvestanud, et vesi võib õue tungida. Ruukel ütles, et kui mujal on nii suured üleujutused katastroofi maiguga, siis Soomaal on see rutiinne looduserütm. Ka loomad ja linnud saavad suurvee eest pageda rabaservale pelgupaika, kus nad on väljaspool ohtu.
Ruukeli sõnutsi on kõige suurem mure hoopis see, et teed on üle ujutatud ja vesi kannab kruusa minema.
Praegu on Soomaale viiv põhitrass kevadvetest puutumata, kuid mööda väiksemaid teid enam autoga sõita ei saa.
Autor: Raido Keskküla
Allikas: Pärnu postimees
Talukohta ei ole unustatud
Soomaa rahvuspargi külastuskorralduse spetsialisti Rait Partsi ütlemist mööda ei ole Toonoja matkaraja ja Mardi talu eest hoolitsemist unustatud, kuigi looduskaitsereformi ja rahanappuse tõttu on see takerdunud.
Partsi kinnitusel on matkarajale viiv rippsild praegu tõesti suletud, sest selle omanik, Ülejõe talu peremees on mures oma vara pärast.
«Omanik väidab, et matkajad on tema maja juures paha teinud ja sinna pääsesid nad just tänu sillale, mis vaatamata halvale tehnilisele seisukorrale on kõigile avatud olnud,» kõneles ta.
Spetsialisti sõnul püütakse Ülejõe peremehega läbi rääkida ja saavutada kas või selline kokkulepe, et too annaks silla värava võtme külastuskeskusse. «Siis oleks omanikul vähemalt mingi kontroll seal käijate üle.»
Praegu soovitas Rait Parts Toonojale minna mööda pikemat, viieteistkümne kilomeetri pikkust matkarada, mis kulgeb piki Halliste ja Navesti jõe serva. See on paar aastat tagasi korrastatud vana vankritee, mis algab Riisalt ning viib matkajad üle Toonoja Mesimurakale.
Mardi talust rääkides tõdes spetsialist, et kuni eelmise aasta lõpuni kandis selle eest hoolt riiklik looduskaitsekeskus, kuid pärast looduskaitsereformi on see töö rohkem kohalikele inimestele ja entusiastidele jäänud.
Parts kinnitas, et vähehaaval püütakse seda paika siiski korrastada. Põlenud saunale on pandud uus katus ning vahetatud on ülemised palgid. Elumajast lammutati 2007. aastal välja vanad küttekolded ning mädanenud põrandalauad. Korrastatud on ka matkaraja märjemaid ülekäigukohti.
«Oleme taluõuel korraldanud talguid,» lisas spetsialist. Viimati puhastati hoonete ümbrust võsast tänavu talvel. Siis oli ettevõtmisse haaratud Eestimaa Looduse Fond.
Järgmise tööna on Partsi sõnul plaanis esimesel võimalusel panna elumajale uued põrandad ja aknad ning paigaldada laetalad, et hoone laiali ei vajuks.
«Tahame selle koha ikka korda teha, kuid saame seda teha vähehaaval,» lausus ta.
Allikas: sakala
Viimase talveilma turjal Toonojale
Õige pea tõusevad Soomaa jõed üle kallaste ning turistid ruttavad omapärasest loodusnähtusest osa saama. Eelmisel nädalal hoidis aga talv sellest maanurgast veel küünte ja hammastega kinni.
Laupäeval polnud Soomaal suurveest märkigi. Jõed olid suuremalt jaolt jääkaane all ning lumine vaikus valitses ka Aesoos, seal, kus Halliste jõgi suubub üsna järsu nurga all Navestisse. Kuulsa Soomaa üleujutuse üks põhjus ongi ju seal tekkiv veepais, sest Navesti ei suuda Halliste jõe kaudu Sakala kõrgustikult alla voolavat vett alati vastu võtta.
Hingevärinal üle jõe
Meie väikese seltskonna eesmärk oli seekord matkata Toonojale, rabasaarele, millest on küll palju kõneldud ja kirjutatud, aga kuhu minul polnud õnnestunud oma jalga tõsta.
Kui retke algul tundsime puudust kevadpäikesest, siis oma teekonnal jõudsime mitu korda tõdeda: talvised ilmaolud aitasid käigu õnnestumisele kõvasti kaasa.
Esimene üllatus tabas meid siis, kui olime autod Kaansoo—Jõesuu teele jätnud ja Aesoos asuva rippsilla juurde astunud. Selgus, et kitsas rippsild, mis paljudele matkajatele eredaid elamusi on pakkunud, oli küll oma kohal, kuid sellele minekut tõkestavad liblikatega kaunistatud värav ja silt «Eravaldus».
Seisime veidi aega nõutult, kuid siis astusid esimesed julged jõejääle. Nõnda vudisime ühekaupa teisele kaldale, hinges kerge hirmuvärin — sellest paigast pisut eemal oli Navestil näha ka vesiseid laike.
Laupäeval polnud Soomaal suurveest märkigi. Jõed olid suuremalt jaolt jääkaane all ning lumine vaikus valitses ka Aesoos, seal, kus Halliste jõgi suubub üsna järsu nurga all Navestisse. Kuulsa Soomaa üleujutuse üks põhjus ongi ju seal tekkiv veepais, sest Navesti ei suuda Halliste jõe kaudu Sakala kõrgustikult alla voolavat vett alati vastu võtta.
Hingevärinal üle jõe
Meie väikese seltskonna eesmärk oli seekord matkata Toonojale, rabasaarele, millest on küll palju kõneldud ja kirjutatud, aga kuhu minul polnud õnnestunud oma jalga tõsta.
Kui retke algul tundsime puudust kevadpäikesest, siis oma teekonnal jõudsime mitu korda tõdeda: talvised ilmaolud aitasid käigu õnnestumisele kõvasti kaasa.
Esimene üllatus tabas meid siis, kui olime autod Kaansoo—Jõesuu teele jätnud ja Aesoos asuva rippsilla juurde astunud. Selgus, et kitsas rippsild, mis paljudele matkajatele eredaid elamusi on pakkunud, oli küll oma kohal, kuid sellele minekut tõkestavad liblikatega kaunistatud värav ja silt «Eravaldus».
Seisime veidi aega nõutult, kuid siis astusid esimesed julged jõejääle. Nõnda vudisime ühekaupa teisele kaldale, hinges kerge hirmuvärin — sellest paigast pisut eemal oli Navestil näha ka vesiseid laike.
Mõnekilomeetrise matkaraja lõpp-punkti jõudmine võttis meil aega umbes poolteist tundi. Algul viis tee tükk maad mööda Navesti jõe kallast ning siis pööras täisnurga all lõunasse ja suundus Kuresooga ümbritsetud rabasaarele.
Majapidamine, millest kohe pärast silda möödusime, jäigi viimaseks asustatud kohaks sel teekonnal. Pärast seda tervitasid meid raja ääres ainult mahajäetud eluasemed. Teatavasti asus kunagi rabasaarel Toonoja külas lausa seitse talu. Esimesed neist rajati Leetva küla karjamaadele XIX sajandi algul. Küla hakkas tühjaks jääma eelmise sajandi keskel ning viimane elanik lahkus sealsest Mardi talust 1987. aastal.
Just seesama Mardi talu oli meie retke sihtpunkt, sest eelinfo kohaselt pidid seal olema lõkkekoht ja ulualune.
Oma teekonnal möödusime üsna raja ääres asuvast kokkukukkunud hoonest, kus lauahunniku sees püsis vapralt püsti vaid korstnajalg.
Järgmisena imetlesime omaaegset Aule talu vaatamisväärsust kivikeldrit. Peremees Aadu oli selle tarbeks ehitusmaterjali kohale kandnud mujalt, sest Toonoja rabasaarel kivisid ei leidunud. 1882. aastal ehitatud maakiviseinad on praegugi veel jonnakalt püsti, kuid katust pole neil enam ammu.
Toonoja mängis peitust
Toonoja rabasaarel kõndida polnud sugugi raske: metsas kulges kitsas tee, mis oli küll kaetud poolde säärde ulatuva lumega, kuid oli täiesti läbitav. Ilmselt oli see kunagiste külaelanike vankritee.
Hea, et ma matkajate rivi sabas sörkisin, muidu oleksin Toonojast võib-olla seda märkamata üle kihutanud — rabasaare ja kunagise külaga sama nime kannab ka Kuresoost vett toov oja. Õigemini need teised kaks ongi oma nime saanud just oja järgi.
Nime päritolu kohta on mitu oletust. Näiteks on pakutud, et see tuleneb sõnast «toonela», või siis sõnast «tooma» — oja toob vett rabast.
Toonoja viimane elanik Jaan Kimmel on ühes intervjuus öelnud aga seda, et kunagi olevat seal kandis kasvanud palju «tommingaid» ning oja hõigati «tommingate ojaks». Hiljem oli see lühenenud Toonojaks.
Laupäeval andis Toonoja olemasolust tunnistust üksnes kitsas purre.
Ülemjooksul oli siiski mõnes kohas näha, et oja sisaldab ka pruunikat rabavett. Seal oli vesi hakanud ennast jää alt vabaks võitlema.
Tuleb tunnistada, et üks meie seltskonna liige suutis oma jalad Toonojas märjaks kasta. Mardi talu juurde jõudnud, uurisime, kas ta saaks oma varbaid soojendada suitsusaunas. See seisis aga pärast mõne aja tagust põlengut endiselt kasutamiskõlbmatuna. Ka Mardi talu elumaja jättis kurva mulje.
Tänu järjekindlusele saime tule lõkkeasemel lõpuks üles — kuivi puid polnud ju käepärast — ning vanast adrast ja okastraadist meisterdatud grillalusel oli võimalik ka teemoona soojendada.
Vanas taluõues kaikusid korraks taas inimeste hääled.
Autor: Liisi Seil
Allikas: sakala
Soomaalased asuvad turiste meelitama
Soomaa ettevõtjad asutasid mittetulundusühingu, mille eesmärk on senisest rohkem turundustegevust välismaale suunata.
Loodavasse ühendusse koonduvad peale ettevõtjate turismindusega seotud inimesed Viljandi- ja Pärnumaalt.
Junsi puhkekeskuse juhataja Aimar Kuill sõnas, et ühing hakkab Soomaad reklaamima ning muu hulgas eri allikatest, näiteks Ettevõtluse Arendamise sihtasutuse turundusmeetmest raha taotlema.
«Tahame tuua välismaa ajakirjanikke meie turismiettevõtteid vaatama, et nad neist oma väljaannetesse kirjutaksid,» rääkis Aimar Kuill.
Turismiettevõtja Aivar Ruukel lausus, et sidemeid plaanitakse luua nendega, kes koostavad Euroopas reisiraamatuid.
«Peatselt ühineb Soomaa rahvuspark rahvusvahelise ühendusega PAN Park ja saab ühtlasi ökoturismi sertifikaadi. See annab Euroopa turul uusi võimalusi.
Soomaa on Eestis ainus, kes oma põlisloodusega PAN-parkide võrgustikku sobib,» selgitas Ruukel.
Turismiettevõtja hinnangul tunnevad Soomaa vastu eelkõige huvi inimesed nendelt maadelt, kus ürgloodust pole.
«Kavatseme panuse teha Saksamaale, Hollandile ja Inglismaale,» täpsustas ta. «Näiteks Inglismaal on väga hästi arenenud vaatlusturism, mille käigus jälgitakse linde, loomi ja taimi.»
Ruukeli sõnutsi on Eesti vastu suur huvi ka Jaapanis ja tulevikus võivad sihtgrupina kõne alla tulla Hiina turistid.
«Oleme eri ettevõtted, aga ajame ühist Soomaa asja ja klient võtabki meid ühtse sihtkohana,» nentis Ruukel. Seetõttu on plaanis koostada valmisreise, millesse kuulub eri turismiettevõtete pakutavat.
Koos on kavas välja töötada Soomaa ühtne turunduskontseptsioon. Sellesse kaasatakse peale ettevõtjate ja giidide riigimetsa majandamise keskus ja keskkonnaamet. «Näiteks võiks teha Soomaa tuure,» pakkus Ruukel.
Autor: Egon Valdaru
Allikas: sakala
Friday, April 03, 2009
Mitmekesine Eesti- Loodusõhtu Soomaa rahvuspargi külastuskeskuses
Reedel 10 aprillil algusega kell 18.00 toimub Soomaa rahvuspargi külastuskeskuses Kõrtsi-Tõramaal järjekordne loodusõhtu. Seekordsel loodusõhtul esineb loodusfotograaf Sven Zaãek, kes räägib oma kaameraga tehtud rännakutest Eestis.
Sven Zaãek on tuntuim Eesti noorema generatsiooni fotograaf, kelle looming on paljudele tuttav läbi loodusfoto ajakirja LOFO.
Loodusõhtu käigus avatakse külastuskeskuses ka fotonäitus ja loodusjutu vahepalana esinevad noored muusikud.
Soomaa rahvuspargi külastuskeskuses toimuvaid loodusõhtuid toetab Keskonnainvesteeringute keskus ja loodusõhtud on kõigile huvilistele tasuta.
Täpsem info e-posti aadressilt: keskus@soomaa.ee või telefonil 4357164
Allikas: soomaa.ee
Thursday, April 02, 2009
Kildu tee 2.aprill 2009
Juurdepääs Soomaale ida poolt muutub lähipäeval küsitavaks. Lemmjõe tase tõuseb ja on ületanud KIldu-Tõramaa maantee.
Tuesday, March 31, 2009
4. aprill avame kanuumatka hooaja
Laupäeval, neljandal aprillil avame kanuumatka hooaja!
Kogunemine kell 11.00.
Marsruuti ning kogunemiskohta täpsustatakse reedel.
Hinnaks 300EEK inimene.
Kaasa pakkida veekindlald varuriided.
Registreerumiseks kirjuta info@soomaa.com või helista:
Aivar: 5061896 või Jaen: 53345704
Vaata pilte Kanuumatkad Soomaal
Sunday, March 22, 2009
Tuesday, March 17, 2009
21. ja 22.märts räätsamatk giidiga Kuresoos
Kevad tuleb. Üksteise järel saabuvad esimesed rändlinnud. Kuldnokkadele ja lõokestele lisaks on juba ka kohatud Soomaa vapilinde sookurgi. Tegemist on esimeste hulljulgetega, sest talv ei taha võitluseta taganeda. Ehkki reedel on ametlikult kevade algus, on nädalavahtuseks oodata talviselt miinustemperatuuriga ilma. Korraldame lumise talve ära saatmiseks räätsamatkad rabas.
Räätsamatk Kuresoos
Matkame lammimetsas ja rabas, otsime kevade märke ja loeme loomajälgi lumel.
Matka juhib Soomaa ilmatark Indrek Hein.
Matka algus: kell 11.00 nii laupäeval 21.03 kui pühapäeval 22.03
Kogunemine: Karuskose talus
Hind: 300.- inimene
Hind sisaldab: räätsade renti ja giiditeenust
Matkale tulles pange end sobivalt riide ning jalga ilmastikuoludele vastavad jalanõud!
Registreeru siin või kirjuta: info@soomaa.com
Võib ka helistada: Aivar: 5061896 või Jaen: 53345704
Vaata pilte Räätsamatkad Soomaal
Friday, March 13, 2009
MTÜ Soomaa Turismi juhatus
Asutati MTÜ Soomaa Turism, pildil värske juhatus Suure-Jaani vallavalitsuse ees, vasakult Aivar Ruukel, Raivo Olesk, Katrin Ruumet, Liina Lõoke, Aimar Kuill. Aimari seljataga sümboolne maailmaturg, mida ühiselt minnakse vallutama.
Thursday, March 12, 2009
Matkamehest ettevõtjale annavad seiklused leiva lauale
Paar aastat tagasi seiklusmatkade korraldamist alustanud Argo Linnamäe arvab, et kui ettevõtja silmad säravad ja ta oma tööd tõeliselt naudib, läheb ärilgi hästi.
Linnamäe firma OÜ Seikle Vabaks tegeleb loodusmatkadega, korraldab kajakimatku Läänemaa jõgedel ja mererannikul, räätsaretki soodesse ja rabadesse, linnuvaatlusmatku, GPS-orienteerumismatku, jalgsimatku, suvepäevi, kiikingu- ja vibulaskmisüritusi ja talvel tõukekelgusõite. Mees alustas füüsilisest isikust ettevõtjana, viimased poolteist aastat on tegutsetud osaühinguna.
“Olen lapsepõlvest peale armastanud matkata, käisin noorte tehnikute majas skaudiringis ja muidu sõpradega retkedel,” meenutas Linnamäe oma seiklemispisikuga nakatumist. “Vahepeal tegin sõjaväes karjääri, aga viimaks otsustasin teha midagi hingele ja just seda, mida kõige paremini oskan.”
Toetused innustasid
Alustuseks registreeris Linnamäe end töötuks ja läbis tööturuameti ettevõtluse ja raamatupidamise kursused, samuti olümpiakomitee ja matkaliidu korraldatud üld- ja matkatreenerite spetsiifilised koolitused. Valmis äriplaan sai tööturuametist ettevõtluse alustamise toetust 20 000 krooni, mille eest osteti esimesed GPS-seadmed, vibud ja veel üht-teist.
Järgmise sammuna pöördus ettevõtja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusse (EAS), kus koostati järgmine äriprojekt ja taotleti taas toetust. “Seal oli projekti tegemine põhjalikum ja keerukam, aega läks rohkem,” meenutab Linnamäe. “Sain EASist toetust 50 000 krooni, tingimuseks oli 25 protsenti omaosalust. Lõpuks oli mul varustust umbes 75 000 krooni eest. Praegu on tööturuametist ettevõtluse alustamise toetust võimalik taotleda 70 000 krooni, see teeb tagantjärele isegi natuke kadedaks, kuna paar aastat tagasi sealt üle 20 000 ei saanud.”
Toetused andsid Linnamäe sõnutsi tugeva tõuke ja hea ajendi ammuplaanitud ettevõte käima lükata. Palju kasu oli koolitusest, kus muu hulgas õpetati raamatupidamist korraldama ja ametkondadega korrektselt suhtlema. Nullist alustamisel mängib väga tähtsat rolli realistlik äriplaan, mis aitab kulusid plaanida ja kontrolli all hoida, rangelt nõutav aruandlus distsiplineerib.
Linnamäe lisab, et firmat ei tee siiski ainult asjad, vaid ikka inimene, kes asju ajab. Ilmselt oleks ta seiklusmatkadega alustanud isegi ilma toetuse ja vahenditeta, sest tänapäeval ei pea kõike ostma, hakkama saab vahendeid rentides. Nii teeb Seikle Vabaks koostööd Soomaa turismitaluniku Aivar Ruukeliga, kes vajadusel laenutab tõukekelke või pakub retkelistele majutust, Linnamäe omakorda rendib Ruukelile suuremate gruppide puhul räätsasid ja omaenda isikus matkajuhi teenust. Kuigi mehed on konkurendid, ei välista see sõbralikku koostööd.
Otseselt turu-uuringuid Linnamäe enne äri alustamist ei teinud, teada oli, et mujal Eestis pakub mõni firma analoogseid teenuseid, aga Pärnumaal neid ei olnud.
Matkates loodusega sõbraks
“Olin enne pidevalt oma sõpradele ja tuttavatele matku ja seiklusmänge korraldanud ning kõik olid rahule jäänud,” meenutas Linnamäe. “Tekkis mulje, et äkki teisedki tahaksid Eestimaa loodust avastada. Pärnumaal on ju võrratuid metsi ja rabasid, omaette elamus on näha kajakimatkal Läänemaa väga mitmekesise loodusega rannikualasid merelt. Toodete väljamõtlemisel on minu ja mu õe sõprusringkond siiamaani hea testgrupp: pärast matka saab kohe tagasisidet, kas oli vahva või mitte.”
Põhiliselt tunnevad seiklusmatkade vastu huvi eestimaalased, kes tahavad looduses lõõgastuda või huvitavaid elamusi saada. Suvel moodustasid klientidest 25 protsenti välismaalased, kes Pärnusse sattudes turismiinfopunktist või reklaamidelt info leidsid. Talvel on kõige populaarsemad tõukekelgu- ja räätsaretked, suvel kajakimatkad ja linnuvaatlusretked, kuna Pärnumaa on Eesti läänepoolne põhiline lindude rände koridor.
Osaühingus on talveperioodil hõivatud tööga paar-kolm inimest, suvel palgatakse pisut lisatööjõudu. Otseselt matkadel käimine moodustab tööst veerandi, ülejäänud aeg kulub marsruutide koostamisele, retkede ettevalmistamisele, klientidega suhtlemisele ja turundustööle. Firma vedamise kõrval juhendab Linnamäe veerand kohaga Pärnu loodusmajas laste matkaringi, see hoiab meeled ärksana ja aitab end kursis hoida värskemate loodusteadmistega.
Suru aga surutisele vastu!
Eelmise aastaga võrreldes tuleb tellimusi küll vähem, kuid Linnamäe hindab olukorda normaalseks: hoolimata majanduslangusest, soovivad inimesed endiselt vaba aega sisustada. “Majandussurutis võib ju olla, aga ise peab vastu suruma,” kinnitas ettevõtja naerdes. “Kui jääd, kõrvad lontis, norutama, võid kindel olla, et surutis sulle kaela tuleb. Kohalikes spaades võib maksta mõne tunni mõnulemise eest sama hinna kui päevase matka eest, kus saab värsket õhku nautida, loodust avastada ja uusi teadmisi omandada.”
Paar aastat tagasi tahtis üks suurem firma osaühingut üles osta, aga Linnamäe ei nõustunud oma nii palju vaeva ja tööd nõudnud “lapsukest” kuidagi kõrvale jätma.
Mees tunneb oma sõnutsi kergendust, et ta omal ajal võttis vastu õige otsuse ega sidunud end suurte pangalaenudega, mis praegu nii mõnelegi ettevõtjale meelehärmi valmistavad.
“Kõik põhineb erakapitalil, tegutsesin põhimõttel “pigem tasa ja targu kui suurte võlgadega”,” ütles Linnamäe rahulolevalt. “Elan ettevõtjana ära, leib on laual. Kasumist enamiku investeerin reklaami ja tootearendusse, plaanin varustust juurde osta. Mulle meeldib minu töö tohutult ja kui teed oma asja säraga silmis, näevad seda sära kliendidki ja tahavad ikka ja jälle tagasi tulla.”
Allikas: Pärnu postimees.
Reporter: Karin Klaus
Linnamäe firma OÜ Seikle Vabaks tegeleb loodusmatkadega, korraldab kajakimatku Läänemaa jõgedel ja mererannikul, räätsaretki soodesse ja rabadesse, linnuvaatlusmatku, GPS-orienteerumismatku, jalgsimatku, suvepäevi, kiikingu- ja vibulaskmisüritusi ja talvel tõukekelgusõite. Mees alustas füüsilisest isikust ettevõtjana, viimased poolteist aastat on tegutsetud osaühinguna.
“Olen lapsepõlvest peale armastanud matkata, käisin noorte tehnikute majas skaudiringis ja muidu sõpradega retkedel,” meenutas Linnamäe oma seiklemispisikuga nakatumist. “Vahepeal tegin sõjaväes karjääri, aga viimaks otsustasin teha midagi hingele ja just seda, mida kõige paremini oskan.”
Toetused innustasid
Alustuseks registreeris Linnamäe end töötuks ja läbis tööturuameti ettevõtluse ja raamatupidamise kursused, samuti olümpiakomitee ja matkaliidu korraldatud üld- ja matkatreenerite spetsiifilised koolitused. Valmis äriplaan sai tööturuametist ettevõtluse alustamise toetust 20 000 krooni, mille eest osteti esimesed GPS-seadmed, vibud ja veel üht-teist.
Järgmise sammuna pöördus ettevõtja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusse (EAS), kus koostati järgmine äriprojekt ja taotleti taas toetust. “Seal oli projekti tegemine põhjalikum ja keerukam, aega läks rohkem,” meenutab Linnamäe. “Sain EASist toetust 50 000 krooni, tingimuseks oli 25 protsenti omaosalust. Lõpuks oli mul varustust umbes 75 000 krooni eest. Praegu on tööturuametist ettevõtluse alustamise toetust võimalik taotleda 70 000 krooni, see teeb tagantjärele isegi natuke kadedaks, kuna paar aastat tagasi sealt üle 20 000 ei saanud.”
Toetused andsid Linnamäe sõnutsi tugeva tõuke ja hea ajendi ammuplaanitud ettevõte käima lükata. Palju kasu oli koolitusest, kus muu hulgas õpetati raamatupidamist korraldama ja ametkondadega korrektselt suhtlema. Nullist alustamisel mängib väga tähtsat rolli realistlik äriplaan, mis aitab kulusid plaanida ja kontrolli all hoida, rangelt nõutav aruandlus distsiplineerib.
Linnamäe lisab, et firmat ei tee siiski ainult asjad, vaid ikka inimene, kes asju ajab. Ilmselt oleks ta seiklusmatkadega alustanud isegi ilma toetuse ja vahenditeta, sest tänapäeval ei pea kõike ostma, hakkama saab vahendeid rentides. Nii teeb Seikle Vabaks koostööd Soomaa turismitaluniku Aivar Ruukeliga, kes vajadusel laenutab tõukekelke või pakub retkelistele majutust, Linnamäe omakorda rendib Ruukelile suuremate gruppide puhul räätsasid ja omaenda isikus matkajuhi teenust. Kuigi mehed on konkurendid, ei välista see sõbralikku koostööd.
Otseselt turu-uuringuid Linnamäe enne äri alustamist ei teinud, teada oli, et mujal Eestis pakub mõni firma analoogseid teenuseid, aga Pärnumaal neid ei olnud.
Matkates loodusega sõbraks
“Olin enne pidevalt oma sõpradele ja tuttavatele matku ja seiklusmänge korraldanud ning kõik olid rahule jäänud,” meenutas Linnamäe. “Tekkis mulje, et äkki teisedki tahaksid Eestimaa loodust avastada. Pärnumaal on ju võrratuid metsi ja rabasid, omaette elamus on näha kajakimatkal Läänemaa väga mitmekesise loodusega rannikualasid merelt. Toodete väljamõtlemisel on minu ja mu õe sõprusringkond siiamaani hea testgrupp: pärast matka saab kohe tagasisidet, kas oli vahva või mitte.”
Põhiliselt tunnevad seiklusmatkade vastu huvi eestimaalased, kes tahavad looduses lõõgastuda või huvitavaid elamusi saada. Suvel moodustasid klientidest 25 protsenti välismaalased, kes Pärnusse sattudes turismiinfopunktist või reklaamidelt info leidsid. Talvel on kõige populaarsemad tõukekelgu- ja räätsaretked, suvel kajakimatkad ja linnuvaatlusretked, kuna Pärnumaa on Eesti läänepoolne põhiline lindude rände koridor.
Osaühingus on talveperioodil hõivatud tööga paar-kolm inimest, suvel palgatakse pisut lisatööjõudu. Otseselt matkadel käimine moodustab tööst veerandi, ülejäänud aeg kulub marsruutide koostamisele, retkede ettevalmistamisele, klientidega suhtlemisele ja turundustööle. Firma vedamise kõrval juhendab Linnamäe veerand kohaga Pärnu loodusmajas laste matkaringi, see hoiab meeled ärksana ja aitab end kursis hoida värskemate loodusteadmistega.
Suru aga surutisele vastu!
Eelmise aastaga võrreldes tuleb tellimusi küll vähem, kuid Linnamäe hindab olukorda normaalseks: hoolimata majanduslangusest, soovivad inimesed endiselt vaba aega sisustada. “Majandussurutis võib ju olla, aga ise peab vastu suruma,” kinnitas ettevõtja naerdes. “Kui jääd, kõrvad lontis, norutama, võid kindel olla, et surutis sulle kaela tuleb. Kohalikes spaades võib maksta mõne tunni mõnulemise eest sama hinna kui päevase matka eest, kus saab värsket õhku nautida, loodust avastada ja uusi teadmisi omandada.”
Paar aastat tagasi tahtis üks suurem firma osaühingut üles osta, aga Linnamäe ei nõustunud oma nii palju vaeva ja tööd nõudnud “lapsukest” kuidagi kõrvale jätma.
Mees tunneb oma sõnutsi kergendust, et ta omal ajal võttis vastu õige otsuse ega sidunud end suurte pangalaenudega, mis praegu nii mõnelegi ettevõtjale meelehärmi valmistavad.
“Kõik põhineb erakapitalil, tegutsesin põhimõttel “pigem tasa ja targu kui suurte võlgadega”,” ütles Linnamäe rahulolevalt. “Elan ettevõtjana ära, leib on laual. Kasumist enamiku investeerin reklaami ja tootearendusse, plaanin varustust juurde osta. Mulle meeldib minu töö tohutult ja kui teed oma asja säraga silmis, näevad seda sära kliendidki ja tahavad ikka ja jälle tagasi tulla.”
Allikas: Pärnu postimees.
Reporter: Karin Klaus
Wednesday, March 04, 2009
Ilves, Ilves - Loodusõhtu Soomaa rahvuspargi külastuskeskuses
Laupäeval, 14 märtsil algusega kell 17.00 Toimub Soomaa rahvuspargi külastuskeskuses Kõrtsi-Tõramaal järjekordne loodusõhtu. Seekordse loodusõhtu teemaks on meie metsade ainus kasslane Ilves (Lynx lynx)
Koostöös Metsakaitse ja Metsauuenduskeskusega korraldatav loodusõhtu on jätk 2008 aasta kevadel alguse saanud vestlusringide sarjale tutvustamaks meie metsades elunevaid kiskjaid.
Seda, mis loom ilves on, mida ta sööb ja kus ta magab räägivad Metsauuenduskeskuse ulukiseire osakonna töötajad Peep Männil, Raido Kont ja Marko Kübarsepp
Soomaa rahvuspargi külastuskeskuses toimuvaid loodusõhtuid toetab Keskonnainvesteeringute keskus ja loodusõhtud on kõigile huvilistele tasuta.
Täpsem info e-posti aadressilt: keskus@soomaa.ee
Koostöös Metsakaitse ja Metsauuenduskeskusega korraldatav loodusõhtu on jätk 2008 aasta kevadel alguse saanud vestlusringide sarjale tutvustamaks meie metsades elunevaid kiskjaid.
Seda, mis loom ilves on, mida ta sööb ja kus ta magab räägivad Metsauuenduskeskuse ulukiseire osakonna töötajad Peep Männil, Raido Kont ja Marko Kübarsepp
Soomaa rahvuspargi külastuskeskuses toimuvaid loodusõhtuid toetab Keskonnainvesteeringute keskus ja loodusõhtud on kõigile huvilistele tasuta.
Täpsem info e-posti aadressilt: keskus@soomaa.ee
Tuesday, February 17, 2009
22.veebruar kombineeritud räätsa- ja tõukekelgumatk
Eeloleval pühapäeval, 22. veebruaril kutsume kombineeritud räätsa- ja tõukekelgumatkale.
Kelgutame jõejääl ja räätsame rabas. Matk kestab ca 4 tundi.
Kohtumine kell 11.00 Karuskosel.
Giid on Indrek Hein.
Matka lõpus pakume Karuskosel kamina ääres kuuma teed ning räägime ilmajuttu.
Matkahinnaks on 300EEK inimene.
Matkale tulles pange end soojalt riide!
Registreeru siin või kirjuta: info@soomaa.com
Võib ka helistada: Aivar: 5061896 või Jaen: 53345704
Vaata pilte Räätsamatkad Soomaal ja tõukekelgumatkad Soomaal
Национальный парк Соомаа (Болотная земля)
Kolleegid lähevad Piitrisse messile, küsisid kaasa Soomaa kohta esitlust. Panime miskit sellist kokku.
Friday, February 13, 2009
Aivar on 2008 turismiedendaja nominent
Täna alanud turismimessil TOUREST jagati taas traditsioonilisi Parima Turismiedendaja tiitleid. Oli vahva üllatus hommikul messile jõudes paarilt tuttavalt kuulda, et olen ka nominentide seas :)
Nad olid ETFL-i kodulehelt lugenud !
Ise ma lugenud polnud, ega ka kuulnud miskit, seega oli selge ka see, et kuna keegi ETFList ei olnud helistanud siis tiitel läheb kellegile teisele.
Läks Tartusse Kaja Allilenderile, palju õnne Kaja!
Vahva on seejuures, et Kaja panus on ka ülisuur Soomaa arengus, tema vedamisel pandi alus rahvuspargi infrale ja turundusele, kirjutasin sellest lähemalt siin.
ETFL-ile aga tänu taas nomineerimast, 1997 aastal läks edukamalt.
Thursday, February 12, 2009
Trükist ilmus Soomaa turismikataloog
Soomaa 2009 aasta turismikataloogi koostas MTÜ Roheline Jõemaa, koostöös piirkonna turismiasjalistega. Trükis hõlmab Soomaa PAN Pargi piirkonna ehk Soomaa rahvuspargi ja selle mõjuala.
Esimest korda on ühtede kaante vahele kaasatud Soomaa sihtkoha kõik ettevõtjad ja turismiteenuseid. Trükist jagatakse juba TOURESTi messil.
Wednesday, February 11, 2009
Soomaa ilmatark: kevad ei ole enam kaugel
Head uudised külmapelglikemale inimestele tulevad Soomaalt Indrek Heinalt, kelle teatel peaks olema talvel selg puruks, kevad lähedal ning pikemas perspektiivis lootust ilusale suvele.
Soomaa ilmatark Indrek Hein ütles, et loodus teeb küll imelikke käike, kuid suurem osa ilmamärke näitavad siiski, et kevad ei ole enam kaugel.
"Tavaliselt on täiskuu toonud küpse külma, kuid nüüd on olnud üsna soe, puud oli öösel tilgas," rääkis Hein. "Suurt külma ei tohikski enam tulla, kuigi eks taganev talv veel jupsib ja miinuseid viskab. Tänavu on olnud nii, et põhja pool Eestis on olnud jahedam ja lumerikkam, kui lääne pool."
Jahedama ilma piir läheb Heina märkamist mööda libamisi Paide ja Türi juurest Rakvere poole, Soomaa jääb soojemasse ossa, Rakveres on aga külmem.
"Aasta algus oli selge, samuti küünlapäev ja kui nüüd esimene märts on ka ilus, siis tuleb suvi kindlasti etem, kui eelmine," lubas Hein. "Kui eelmisel suvel vähemalt meil põhiliselt sadas, siis tänavune peaks tulema kuivem."
Praegugi on Soomaal nii märg, et kohalikud elanikud teevad enamiku vajalikest käikudest kummisaapaga. Märg küljealune on hoidnud liikvel ka kährikud, kes õiget talveund tänavu maganud polegi.
Lähiaja ilmast rääkides arvas Hein veebruari lõpus tulevat ühe kõvema tormi, mis toob kaasa kas tugeva lume- või vihmasaju.
Allikas: maaleht
Bianca Mikovitð
Friday, February 06, 2009
Laulupeotuli jõuab Viljandisse laevastiku saatel
22. juunil teeb Viljandis vahepeatuse laulu- ja tantsupeo tuli, mis liigub Tartust Tallinna mööda vett.
Laulupeo sünnilinnas Tartus süüdatud tuli asub vana hansateed mööda Pärnu poole purjetama: esmalt Tartust lodja ja viikingilaevaga Võrtsjärvele, sealt kale ja teiste paatidega Viljandisse.
Peo Viljandimaa kuraator Vaike Rajaste rääkis, et hansatee pole päris Viljandi järveni laevatatav ning seetõttu läbivad veesõidukid mõne kilomeetri maad mööda. Kale küll Viljandisse ei jõua, kuid sellegipoolest peaks kokku saama paraja laevastiku, millega liituvad siinsed sõudjad.
«Järvele tulevad haabjad, 15 meetri pikkune viikingilaev ja muidugi Viljandi paadimees — kokku kindlasti üle kümmekonna aluse,» loetles Rajaste.
Tule vettmööda viimise idee autor Mati Raamat Tartu meeskoorist Akadeemiline Emajõgi selgitas, et teekonnal kohtuvad laul ja iidne laevasõit.
«Pärnu—Viljandi—Tartu veeteed pole läbitud mitte ainult muinasajal, vaid
suhteliselt hiljuti, umbes kolmsada aastat tagasi,» rääkis Raamat. «Ja miks vedada tuld mööda maad, kui saab seda teha ka mööda vett?»
22. juunil on Viljandi järve ääres tulesadamaks muudetud sõudeellingute juures koos maakonnast suurele peole minevad lauljad ja tantsijad ning sinna on oodatud kõik huvilised. Püsti pannakse telk, kus näidatakse kroonikafilme, ning lodjakojas saab proovida oma käega arhailisi käsitöövõtteid.
Viljandist viivad tule mööda muistset veeteed Pärnusse mehed ürgsete ühepuulootsikute haabjatega. Pärnus ühineb laulupeo tuli Kihnus süüdatud tantsupeo tulega ning liigub Tallinna rannarootslaste puulaevadega.
Tuld kandvad veesõidukid pakuvad tervel teekonnal uhket vaatepilti.
«Paljudel inimestel pole võimalust laulupeole minna, aga tulest ja lauludest saavad nemadki nüüd osa,» lausus Raamat.
Tantsupeo alateema on eestlaste mererahvaks olemine — mere teemaga on seotud peaaegu kõik tantsud. Pidu avatakse 2. juuli päikeseloojangul Tallinnas Admiraliteedi juures nii, et ka peol osalejad ise saavad tule saabumist näha.
2.—5. juulini Tallinnas peetav tantsu- ja laulupidu kannab pealkirja «ÜhesHingamine». Koos juhendajate ja väliskollektiividega on ennast peole kirja pannud üle 50 000 inimese, sinna pääseb neist 37 000.
Allikas: 24tundi.ee
Margus Haav
Laulupeo sünnilinnas Tartus süüdatud tuli asub vana hansateed mööda Pärnu poole purjetama: esmalt Tartust lodja ja viikingilaevaga Võrtsjärvele, sealt kale ja teiste paatidega Viljandisse.
Peo Viljandimaa kuraator Vaike Rajaste rääkis, et hansatee pole päris Viljandi järveni laevatatav ning seetõttu läbivad veesõidukid mõne kilomeetri maad mööda. Kale küll Viljandisse ei jõua, kuid sellegipoolest peaks kokku saama paraja laevastiku, millega liituvad siinsed sõudjad.
«Järvele tulevad haabjad, 15 meetri pikkune viikingilaev ja muidugi Viljandi paadimees — kokku kindlasti üle kümmekonna aluse,» loetles Rajaste.
Tule vettmööda viimise idee autor Mati Raamat Tartu meeskoorist Akadeemiline Emajõgi selgitas, et teekonnal kohtuvad laul ja iidne laevasõit.
«Pärnu—Viljandi—Tartu veeteed pole läbitud mitte ainult muinasajal, vaid
suhteliselt hiljuti, umbes kolmsada aastat tagasi,» rääkis Raamat. «Ja miks vedada tuld mööda maad, kui saab seda teha ka mööda vett?»
22. juunil on Viljandi järve ääres tulesadamaks muudetud sõudeellingute juures koos maakonnast suurele peole minevad lauljad ja tantsijad ning sinna on oodatud kõik huvilised. Püsti pannakse telk, kus näidatakse kroonikafilme, ning lodjakojas saab proovida oma käega arhailisi käsitöövõtteid.
Viljandist viivad tule mööda muistset veeteed Pärnusse mehed ürgsete ühepuulootsikute haabjatega. Pärnus ühineb laulupeo tuli Kihnus süüdatud tantsupeo tulega ning liigub Tallinna rannarootslaste puulaevadega.
Tuld kandvad veesõidukid pakuvad tervel teekonnal uhket vaatepilti.
«Paljudel inimestel pole võimalust laulupeole minna, aga tulest ja lauludest saavad nemadki nüüd osa,» lausus Raamat.
Tantsupeo alateema on eestlaste mererahvaks olemine — mere teemaga on seotud peaaegu kõik tantsud. Pidu avatakse 2. juuli päikeseloojangul Tallinnas Admiraliteedi juures nii, et ka peol osalejad ise saavad tule saabumist näha.
2.—5. juulini Tallinnas peetav tantsu- ja laulupidu kannab pealkirja «ÜhesHingamine». Koos juhendajate ja väliskollektiividega on ennast peole kirja pannud üle 50 000 inimese, sinna pääseb neist 37 000.
Allikas: 24tundi.ee
Margus Haav
Naised võtsid vana koolimaja oma hoolde
Kõpu vallavalitsus andis Tipu koolimaja ümbruse hoonestusõiguse kolmekümneks aastaks mittetulundusühingule Tipu Looduskool, kes plaanib sinna rajada külamaja ja õppekompleksi.
Kuigi hoonestusõiguse leping sõlmiti 19. jaanuaril, on mittetulundusühing jõudnud anda põllumajanduse registrite ja informatsiooni ametisse esimese rahataotluse, mille rahuldamine selgub kevade jooksul. Kõnealuse projektiga soovib ta saada summa, mille eest ehitatada vana koolimaja kõrvalhoonesse külamaja.
«Kõigepealt tahame luua paiga, kus külarahvas saaks koos käia ning kus oleks võimalik ka mittetulundusühingu üritusi korraldada,» selgitas Tipu Looduskooli juhatuse liige Dagmar Hoder.
Edaspidi kavatseb ühing teha vanast koolimajast õppe- ja majutuskompleksi ning taastada krundil asuva keldri ja lauda-küüni.
«Praegu koostame looduskooli arengukava,» kõneles Dagmar Hoder. «Seda toetab Vabaühenduste Fond, mida Avatud Eesti Fondi vahendusel rahastavad Norra, Island ja Liechtenstein.»
Mittetulundusühing Tipu Looduskool asutati 2007. aasta augustis. Selle tegevus elavnes eelmisel suvel, kui Soomaal seni vabatahtlikuna tegutsenud Dagmar Hoder Saksamaalt lõplikult Eestisse kolis. Koos temaga on ühingu eestvedaja Soomaa kauaaegne sõber Tiina Korts.
Allikas: Sakala
Liisi Seil
Kuigi hoonestusõiguse leping sõlmiti 19. jaanuaril, on mittetulundusühing jõudnud anda põllumajanduse registrite ja informatsiooni ametisse esimese rahataotluse, mille rahuldamine selgub kevade jooksul. Kõnealuse projektiga soovib ta saada summa, mille eest ehitatada vana koolimaja kõrvalhoonesse külamaja.
«Kõigepealt tahame luua paiga, kus külarahvas saaks koos käia ning kus oleks võimalik ka mittetulundusühingu üritusi korraldada,» selgitas Tipu Looduskooli juhatuse liige Dagmar Hoder.
Edaspidi kavatseb ühing teha vanast koolimajast õppe- ja majutuskompleksi ning taastada krundil asuva keldri ja lauda-küüni.
«Praegu koostame looduskooli arengukava,» kõneles Dagmar Hoder. «Seda toetab Vabaühenduste Fond, mida Avatud Eesti Fondi vahendusel rahastavad Norra, Island ja Liechtenstein.»
Mittetulundusühing Tipu Looduskool asutati 2007. aasta augustis. Selle tegevus elavnes eelmisel suvel, kui Soomaal seni vabatahtlikuna tegutsenud Dagmar Hoder Saksamaalt lõplikult Eestisse kolis. Koos temaga on ühingu eestvedaja Soomaa kauaaegne sõber Tiina Korts.
Allikas: Sakala
Liisi Seil
Thursday, February 05, 2009
Looduse Omnibuss Tartu: Räätsaretk Soomaale Valgerappa
Looduse Omnibuss Tartu
Pühapäeval, 08. veebruaril 2009
Räätsaretk Soomaale Valgerappa
Päeva märksõnadeks on Köler, Ruukel ja Tenno. Talvine räätsaretk viib meid Johann Köleri lapsepõlvekoju Lubjassaarde ning sealt räätsadel Soomaa ühte uhkemasse sohu - Valgerappa. Tagasiteel teeme kaks peatust. Kabalas vaatame fotokunstnik Lembit Tenno suurte looduspiltide näitust. Võhmas aga uurime, miks väikelinn ja tema laululava ületavad meediakünnist. Räätsaretke juhendavad Aivar Ruukel ja Jaen Soer. Kunstnik Johann Kölerit meenutab ja meid toidab Lubjassaare perenaine Linda Köhler.
Väljasõit Tartust Keskkonnahariduse Keskuse eest Kompanii 10 kell 9.00, tagasi Tartus kell 19.
Sõidu hind koos lõunasöögi ja räätsade rentimisega täiskasvanutele, sealhulgas üliõpilastele ja pensionäridele 250.-, õpilastele 200.-, lapsed, kes veel koolis ei käi, tasuta.
Info ja registreerimine 6 481 740, 56476297 info@looduseomnibuss.ee
www.looduseomnibuss.ee
Looduse Omnibuss Tallinn: Räätsaretk Soomaale Valgerappa
Looduse Omnibuss Tallinn
Pühapäeval, 08. veebruaril 2009
Räätsaretk Soomaale Valgerappa
Päeva märksõnadeks on Köler, Ruukel ja Tenno. Talvine räätsaretk viib meid Johann Köleri lapsepõlvekoju Lubjassaarde ning sealt räätsadel Soomaa ühte uhkemasse sohu – Valgerappa. Teel Lubjassaarde teeme kaks peatust. Kabalas vaatame fotokunstnik Lembit Tenno suurte looduspiltide näitust. Võhmas aga uurime, miks väikelinn ja tema laululava ületavad meediakünnist. Räätsaretke juhendavad Aivar Ruukel ja Jaen Soer. Kunstnik Johann Kölerit meenutab ja meid toidab Lubjassaare perenaine Linda Köhler.
Väljasõit Rahvusraamatukogu eest kell 9.00, tagasi Tallinnas kell 19.
Sõidu hind koos lõunasöögi ja räätsade rentimisega täiskasvanutele, sealhulgas üliõpilastele ja pensionäridele 250.-, õpilastele 200.-, lapsed, kes veel koolis ei käi, tasuta.
Info ja registreerimine 6 481 740, 56476297 info@looduseomnibuss.ee
www.looduseomnibuss.ee
Pühapäeval, 08. veebruaril 2009
Räätsaretk Soomaale Valgerappa
Päeva märksõnadeks on Köler, Ruukel ja Tenno. Talvine räätsaretk viib meid Johann Köleri lapsepõlvekoju Lubjassaarde ning sealt räätsadel Soomaa ühte uhkemasse sohu – Valgerappa. Teel Lubjassaarde teeme kaks peatust. Kabalas vaatame fotokunstnik Lembit Tenno suurte looduspiltide näitust. Võhmas aga uurime, miks väikelinn ja tema laululava ületavad meediakünnist. Räätsaretke juhendavad Aivar Ruukel ja Jaen Soer. Kunstnik Johann Kölerit meenutab ja meid toidab Lubjassaare perenaine Linda Köhler.
Väljasõit Rahvusraamatukogu eest kell 9.00, tagasi Tallinnas kell 19.
Sõidu hind koos lõunasöögi ja räätsade rentimisega täiskasvanutele, sealhulgas üliõpilastele ja pensionäridele 250.-, õpilastele 200.-, lapsed, kes veel koolis ei käi, tasuta.
Info ja registreerimine 6 481 740, 56476297 info@looduseomnibuss.ee
www.looduseomnibuss.ee
Loodusõhtu kotkastest
Loodusõhtu toimub 11.veebruaril kell 18.00 Laane küla Seltsimajas (Junsi Puhkekeskuses), piletihind 50.-. Pletihind sisaldab kohvi, teed ja näkitsemist. Vajalik eelnev registreerimine telefonil 5295270 või maili teel aimar@junsi.ee
Eestis pesitseb 222 linnuliiki, neist 24 kuuluvad röövlindude hulka. Suuremaid, laiade tiibadega, võimsaid päeval tegutsevaid röövlinde kutsutakse kotkasteks. Eestis pesitseb 6 liiki kotkaid.
Eesti keeles "kotka" nime kandvad linnud ei ole lähisugulased. Ühist perekonnanime (Aquila) kannavad vaid kaljukotkas ja konnakotkad. Ülejäänud kuuluvad kõik eri perekondadesse.
Tõenäoliselt pidas nimetus "kotkas" silmas linnu kõverat nokka: soome murdes tähendab see naela painutatud otsa. Kaugete sugulaskeeltega ühine on hoopis vanem nimetus "sääsk", mis algselt tähendas kotkast ja on praegugi soomekeelne kalakotkas.
Eestis pesitseb 222 linnuliiki, neist 24 kuuluvad röövlindude hulka. Suuremaid, laiade tiibadega, võimsaid päeval tegutsevaid röövlinde kutsutakse kotkasteks. Eestis pesitseb 6 liiki kotkaid.
Eesti keeles "kotka" nime kandvad linnud ei ole lähisugulased. Ühist perekonnanime (Aquila) kannavad vaid kaljukotkas ja konnakotkad. Ülejäänud kuuluvad kõik eri perekondadesse.
Tõenäoliselt pidas nimetus "kotkas" silmas linnu kõverat nokka: soome murdes tähendab see naela painutatud otsa. Kaugete sugulaskeeltega ühine on hoopis vanem nimetus "sääsk", mis algselt tähendas kotkast ja on praegugi soomekeelne kalakotkas.
Tuesday, February 03, 2009
8.veebruar räätsamatk Valgerabas
Eeloleval pühapäeval 8. veebruaril kutsume teid räätsadega Soomaa soodest kõige vanemasse - Valgerabasse.
See on üks väheseid võimalusi Valgeraba külastada, kuna siin pole matkaradu ning
kevadsuvisel poolaastal (15.02-31.07) on see raba külastajatele üleüldse suletud.
Matka hind 300.- sisaldab giiditeenust ja räätsade renti.
Kohtumispaik on Lubjassaares kell 11.00
Matka ajaline pikkus ca 3 tundi.
Registreeru siin või kirjuta: info@soomaa.com
Võib ka helistada: Aivar: 5061896 või Jaen: 53345704
Loe kodulehelt Räätsamatkad Soomaal
Vaata pilte Räätsamatkad Soomaal
Kirjuta ja loe foorumis Räätsamatkad Soomaal
Monday, February 02, 2009
KKA Pärnu-Viljandi regioon
Alates 1. veebruarist 2009 tööd alustav Keskkonnaamet, on Keskkonnaministeeriumi Keskkonnateenistuste, Riikliku Looduskaitsekeskuse ja Kiirguskeskuse baasil loodud Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, mis teostab täidesaatvat riigivõimu ja riiklikku järelevalvet ning kohaldab riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses. Ameti tegevusvaldkond on riigi keskkonna- ja looduskaitse ning -kasutamise ja kiirgusohutuse poliitika ja programmide ning tegevuskavade elluviimine:
KKA jaguneb kuueks regiooniks. Soomaa Rahvuspark kuulub KKA Pärnu-Viljandi regiooni.
Regiooni esindused asuvad:
Pärnumaa:
Tel: 447 7388, faks: 447 7399,
e-post: parnu@keskkonnaamet.ee
Roheline 64, 80010 Pärnu
Viljandimaa:
Tel:435 5610, faks: 435 5611,
e-post: viljandi@keskkonnaamet.ee
Paala tee 4, 71014 Viljandi
Allikas:
soomaa.ee
KKA jaguneb kuueks regiooniks. Soomaa Rahvuspark kuulub KKA Pärnu-Viljandi regiooni.
Regiooni esindused asuvad:
Pärnumaa:
Tel: 447 7388, faks: 447 7399,
e-post: parnu@keskkonnaamet.ee
Roheline 64, 80010 Pärnu
Viljandimaa:
Tel:435 5610, faks: 435 5611,
e-post: viljandi@keskkonnaamet.ee
Paala tee 4, 71014 Viljandi
Allikas:
soomaa.ee
Thursday, January 29, 2009
2. veebruar - rahvusvaheline Märgalade päev
Vett võib leida kogu Maalt ja seda vajavad oma elutegevuseks kõik teadaolevad elusorganismid. Vesi katab ligikaudu 70% maa pinnast ja ainult 4,04% sellest mooodustab eluks vajalik magevesi.
2. veebruaril 1971. aastal võeti Iraanis Ramsari väikelinnas vastu
rahvusvahelise tähtsusega märgalade, eriti veelindude elupaikade ehk nn.
"Ramsari konventsioon".
Konventsiooni eesmärk on tagada riikidevaheline koostöö märgalade kaitsmisel ning säästlikul kasutamisel. Ramsari konventsiooniga on ühinenud 135 riiki, Eesti ühines 1993. aastal. Terves maailmas kuulub praegu rahvusvahelise tähtsusega märgalade nimistusse 1011 ala 117 riigist. Need alad hõlmavad kokku ligi 80 miljonit hektarit ehk kaheksateist Eesti pindala.
2009. aasta märgaladepäeva moto on: "Ülesvoolu-Allavoolu: Märgalad ühendavad meid" .
2009. aasta märgalade päeva eesmärk on pöörata tähelepanu jõgedele kui looduslikele ühendusteedele ja mõjule, mida põhjustab inimtegevus nii jõgedele kui jõgedest mõjutatud märgaladele ja teistele ökosüsteemidele. Suure osa Eesti märgaladest moodustavad rabad ja erinevad mageveeliste järvede ning jõgede ääres paiknevad sood. Eesti iseärasus ja rikkus on meie magevee hulk ja suhteliselt hea kvaliteet.
Ramsari konventsiooni üks eesmärke on jõgede ja teiste vooluveekogude kui
"loodusliku" veevärgi ja infrastruktuuri tähtsustamine. 20. sajandil majandusarengus toimunud muutused on läbi maaparanduse mõjutanud paljude jõgede loodsulikku tasakaalu moel, millest alles tänapäeval hakatakse aru saama. Kahjuks on see mõju olnud negatiivne ja paljuski pöördumatu. 2009. aasta Märgalade päeva moto kutsub kõiki ringi vaatama ja mõtlema, mil moel
mõjutab meie igapäevaelu mageveesüsteeme ja kuidas läbi mõistliku tegevuse säästa seda olulist ressurssi.
Soomaa kaitseb Pärnut:
Soomaa rahvusparki läbiv Halliste koos oma lisajõgede Raudna ja Lemmjõega saab alguse Sakala kõrgustikult ja on koos Navesti jõega üheks Soomaa pemise iseärasuse ehk viienda aastaaja tekitaja. Soomaale omane viies aastaaeg on enamasti tingitud suurest sademetehulgast ja Halliste jõe suubumisnurgast Navestisse 160 kraadise nurga all. Selline looduslik "lüüs" on oluliseks teguriks Navesti ja Pärnu jõe alamjooksul paiknevate asulate ja Pärnu linna heakäekäigul, kuna siinne looduslik infrastruktuur kaitseb Navesti ja Pärnu jõe ääres elavaid inimesi laastavate üleujutuste eest, mis võivad tekkida suurte sademete ja kevadise suurvee ajal.
Soomaa rahvuspark kuulutati Ramsari alaks 17. juunil 1997. aastal. Soomaal loetakse märgaladeks lammimetsasid (suurimad on Lemmjõe keelemets, Tõramaa oja suudmeala mets ja Pääsma laas), siinseid jõelamme (luhaheinamaid) ja 5 suurt raba - Kuresoo, Kikepera, Öördi, Valgeraba ja Riisa raba.
Allikas:
soomaa.ee
Wednesday, January 28, 2009
World Wetlands Day - Üleilmne märgalade päev
How do you celebrate World Wetlands Day?
We go for bog-shoeing trip on Kuresoo bog, Soomaa National Park in Estonia.
Welcome to join us on Sunday 01. February!
Meeting at 11.am in Karuskose.
Trip is guided by Aivar Ruukel, and lasts 4 hours.
Price EEK 300 includes rental of bogshoes.
Bogshoes have been used to walk on wetlands throughout the times. These footwear allow us access to the places where it is hard or even impossible to reach by foot.
Read more about Bog Shoeing Experience here.
Book your Bog Shoeing Experience here!
Tuesday, January 27, 2009
Märgalade päeva räätsamatk Soomaal
2. veebruaril tähistavad loodusesõbrad üleilmset märgalade päeva.
Korraldame sel puhul 1. veebruaril, pühapäeval matka üle Kuresoo raba. Kell 11 koguneme Karuskosel.
Liigume räätsadel Karuskoselt Toonoja rabasaarele. Samanimelises mahajäetud külas joome teed ja räägime rabajutte.
Seejärel matkame Toonoja kaldaid mööda rabast välja Navesti jõe äärde.
Matkajuht on Aivar Ruukel
Matka hind 300.- krooni sisaldab räätsade renti.
Telli siin või kirjuta: info@soomaa.com või helistades:
Jaen: 53345704
Aivar: 5061896
Tutvu ka kodulehel: Räätsamatkad Soomaal
Vaata pilte: Räätsamatkad Soomaal
Kirjuta ja loe ka foorumis: Räätsamatkad Soomaal.
Monday, January 26, 2009
Tori mees jättis isamaale väärtusliku päranduse
Tori muuseumitoas avatud näitus “Minevikust tulevikku” annab ülevaate mehest, kes jättis endast maha hindamatu väärtusega kultuuriloolise päranduse ja kelle juured on seotud Pärnumaa ning Toriga.
See Eesti kultuuriloo üks põnevamaid ja mitmekülgsemaid tegelasi on August Pulst, kelle sünnist möödus 14. jaanuaril 120 aastat.
Juubeliaasta lõpuni muuseumitoas külastajatele avatud näitust täiendab vabariigi aastapäevani, 24. veebruarini Tori rahvamajas avatud August Pulsti maalide näitus “Mütoloogiline Tori”, kus on väljas paikkonna pärimusi kajastavad 18 õlimaali.
Valgustatud lugemislaua juures võib huviline sirvida legendikogumikku, milles juttu Tori põrgu pärisperemehest, luupainajast, tõnnivakkadest Muraka ja Mannare külas.
Mõlemad väljapanekud on kujundanud Tori rahvamaja juhataja Argo Juske.
Päästis, mis andis
Tori muuseumi juhataja Lea Puust rääkis, et juubeliaasta peategelane August Pulst sündis Tammiste vallas, aga kui ta oli nelja-aastane, kolis pere Tori Päästale Mäelta tallu ja poiss alustas kooliteed Tori Levi vallakoolis.
“Siin on kastid alles täis tema kirjavahetust, ma ei ole jõudnud neid läbi töötada,” viitas muuseumi juhataja kahele suurele puukohvrile, mis seisavad August Pulsti isa Jüri büsti all.
Taiese talupojast isast valmistas poeg, kes oli vanavarakogumise ja pärimusmuusika ülestähendamise kõrval tuntud maalija ja skulptorina.
Stendid seintel kõnelevad Pulsti elust ja tegevusest, keset tuba klaasi alla on aga asetatud tema koolitunnistusi, üleskirjutustega vihikuid, säilinud pastellid ja teadaolevalt esimene maal, 1910. aastal valminud vana talumaja kujutav “Minu kodu Toris”.
On ka käsikirjalised vihikud tema kirjutatud näitemängudega, nagu “Presidendi kojutulek”, “Pillitohter”, “Näitleja sünnipäev”. Tõele au andes on Pulsti käekiri kalligraafiline, tähed nagu valatud. Niisugust annab tänapäeval järele teha.
Esimesed vanavara korjamise kogemused sai Pulst Riia kunstiakadeemia üliõpilasena, kogudes Tori kandis ligi 60 perelt ajaloolisi esemeid. Tagantjärele jääb tõdeda, et ühe maapoisi väsimatu huvi ajalooliste esemete korjamise ja säilitamise vastu andis Eesti Rahva Muuseumi esemekogule tubli lisa.
Tubli ja väärtusliku lisa oma kogudele sai aga Tori muuseum nii, et juhatajale tuli paar aastat tagasi telefonikõne selle kohta, et Pulsti kodus Meriväljal käib kolimine.
“Läksin mehega kohale, päästsin, mis päästa andis, Tori asju ennekõike. Nüüd, näituse eel, lugesin ülevaate saamiseks neid asju, nii et silmad valutasid,” rääkis Puust kui väljapaneku sisuline koostaja.
Klaasi alla on muude materjalide hulka välja sätitud Tori muuseumi ühingu põhikiri. See kinnitab, et põhjust on tähistada 75 aasta möödumist muuseumi asutamisest, mis oli esimene kihelkonnamuuseum Eestis.
Pulst töötas Tori muuseumi ühingu esimehe ja juhatajana kümme aastat, 1934-1944.
Rahvamajas toimub 19. mail üritus “Alustame algusest”, kus saab ülevaate muuseumi asutamisest, elustuvad pildikesed omaaegsetest vanavara kogumisretkedest ja esinevad ringreisil olevad külamuusikud.
August Pulsti õpistu
“Näitus toob hästi välja August Pulsti eluloo ja peamised tegevussuunad: vanavara ja pärimusmuusika kogumise ja populariseerimise ning kunsti,” tunnustas Tori väikeses muuseumitoas nähtut August Pulsti õpistu juhataja Sofia Joons.
Pärimusmuusika õpet pakkuv õpistu tegutseb Viljandis pärimusmuusika aidas ja on juhataja sõnul vaadanud Augusti Pulsti tööd pärimusmuusika valdkonnas tervikuna ning näinud selles kolme suurt põhilist kvaliteeti.
Need on järgmised: esiteks massiivne ja täpne kogumistöö ülekirjutuste, salvestuste ning kogumispäevikutena.
Teiseks: järjekindel ja väsimatu töö pillimeeste ringreisidega 1930. aastatel. Pulst ei hakanud kogutud pärimusmuusikat seadma, vaid tõi esile häid muusikuid ja võimalikult autentset pärimusmuusikat moonutamatul kujul.
Kolmandaks: tema isiksus, loov ja uuendusrikas mõtlemine pluss hea suhtleja ja demagoog. Pulst tundis oma aega hästi ja sai hästi hakkama uute institutsioonide ja ettevõtmiste rajamisega. Ei andnud järele: kui saadud raha ei jätkunud tema alustatud projektide jaoks, siis võttis oma raha lisaks.
“Tal olid visioonid, julgust ega puudunud huumorisoon,” lõpetab Joons loetlemise.
Võrreldav kultuuriloolane
Joonsi arvates on August Pulstil tema kultuuriloolist panust arvestades analoogid nii eesti kui teiste riikide kultuuris. Näiteks Otto Andersson Soomes, Olof Andresson ja Anders Zorn Rootsist.
“Minu arvates on tema omapära see, et ta oli nii vanavara koguja, pärimuskultuuri populariseerija kui institutsioonide, näiteks Eesti teatri- ja muusikamuuseumi ja Tori kihelkonnamuuseumi rajaja ühes isikus,” täpsustas Joons.
Lisades tõsiasja, et tema arvates on August Pulst laiema avalikkuse jaoks tundmatu.
“August Pulsti isiksuse, elutöö ja ettevõtmiste tundmine rikastab eesti kultuurilugu,” rõhutas Joons. “Meie Eesti pärimusmuusika keskuses ja August Pulsti õpistus leiame, et ta on meie aja pärimusmuusikute, pärimusmuusika korraldajate ja -õpetajate hea eeskuju ja mõttekaaslane.”
Joons lisas, et üks hetki, mida ta möödanikust ise kogeda tahaks, on istumine publiku hulgas Estonia kontserdisaalis, kui toimub rahvamuusikute August Pulsti korraldatud ja väljamüüdud(!) kontsert, ja kuulata muusikat, vaadata publikut ning pärast seda vahetada paar sõna legendaarse mehe endaga, et saada teada, mida ta ise toimunust arvab.
Kingitud maalikogu
Pulst läks muusikaajalukku mehena, kellel õnnestus vastuseisust hoolimata viia rahvamuusikud Estonia kontserdisaali esinema.
Kontserdi korraldamisega tegelevas 18 kultuuritegelasest koosnevas toimkonnas toetas teda vaid üks liige. Ülejäänud nõudsid tõmbenumbrina kas või Soomest balleti lavale toomist, aga mitte “torupillimehi”.
Muuseumitegevust toetav kontsert siiski toimus. Selle piletid müüdi kahe päevaga välja ja lisakontsertki läks täismajale.
Sõjajärgsel ajal hoidus Pulst avalikust elust eemale, kirjutas mälestusi, kodu-uurimusi, maalis. “Eesti nõukogude entsüklopeedia” teda ei maini. Aga õli- ja pastellmaalid jõudsid näitustele mitmel pool koduriigis ja Läti pealinnas.
August Pulst läks toonela teele 1977. aasta 22. novembril. Tõelise veinigurmaanina tuntud mehe head sõbrad olid peielauaski kadunukese veine degusteerinud.
Pool aastat pärast Pulsti surma, 20. aprillil 1978 pandi tema maalide valimik üles Tori näidissovhoosi kontorisse.
Tollane majandi direktor Jaan Vija lubas valdavalt 1970. aastatel valminud 28 mütoloogilise temaatikaga maali vastuvõtul kõigile kuuldavalt, et see hinnaline maalikogu jääb Tori näidissovhoosi varamusse ja leiab väärilise koha edaspidi rajatavas muuseumis.
Autor ise oli kirja pannud, et ta maalis sellepärast, et konkretiseerida lugusid Tori mütoloogiast, kuulajale kujukalt, ilmekalt ja värvikalt silme ette manada.
Kellel aega lugeda üleskirjutusi ja süveneda rahvamaja seina täitvasse valikväljapanekusse, saab Pulsti sõnadele kinnitust: need tööd räägivad vaatajaga muhedalt.
Mais jõuab valiknäitus Viljandisse pärimusmuusika aita. Selline kokkulepe on Tori muuseumil tehtud.
Märtsist alustavad pärimusmuusikud ringreisi mööda Eestit. Kontserdid toimuvad peamiselt rahvamajades ja info nende kohta saab õpistu kodulehelt www.folk.ee/opistu.
Samal aadressil on loodud leht ülevaatega August Pulsti juubeliaasta sündmustest ja tema elulugu. Üritused toimuvad mitmel pool: Tallinnas, Tartus Eesti Rahva Muuseumis ja lõpevad 30. oktoobril ei kusagil mujal kui Estonia kontserdisaalis suure külapillimeeste esinemisega.
Tori muuseumitoas linaga kaetud laual ootab sissekirjutusi külalisteraamat.
August Pulstil oli kolm last: kaks poega ja tütar. Esiisa 120. sünniaastapäevale pühendatud näituse avamisel jätsid raamatusse oma sõnumi Pulsti viis sugulast.
Toonoja
Toonoja on üks müstilisemaid paiku Soomaal.
Arheoloogilised leiud tõestavad, et Toonojal elati juba kiviajal. Pronksiajast pärineb Toonojalt üks pronksist õõs. Mainitud pronksese on Põhja-Saksamaa päritoluga. Viimane Toonoja asustus algas 19.saj.algul, kui esimesed asukad rajasid siia Leetva küla karjamaadele oma talud.
Alustades oma teekonda läbi mahajäätud küla Toonoja ülemjooksult, jõuame kõigepealt Räsu talu varemete juurde.Talu oli riigirendi koht ning väike.Üks perepoegadest oli inseneri vaimuga ning ehitas ojale veskipaisu ning miniveski. See jahvatas oma tarbeks leivajahu. Samuti saadi energiat laastulõikamismasinale ja dünamole,mis talule elektrit tootis. Järgmine talu allavoolu on Mardi. On teada, et talu peremees Jaan Land (1873-1941) toimetas külas sünni ja surma korral vaimulikke talitusi. Seda tööd jätkas tema poeg August.
Mardile järgneb Vanasauna talukoht. Talukoha esimene peremees Jüri Päärson töötas maamõõdu abitöölisena,sel ajal, kui Toonoja küla krunte mõõdeti. Majapidamine lõppes peremehe surmaga kolhoosiperioodil. Perenaine läks Pärnusse tütarde juurde elama. Eluhooned jäid saatuse hoolde.
Vanasauna juures, üle oja, teisel kaldal asus Jüri Päärsoni venna Peet Päärsoni väike maja koos 0,5 ha suuruse maalapiga. Peet oli üle valla kuulus jahimees. Pere oli lasterikas:6 poissi ja 5 tüdrukut.
Järgmine talukoht allavoolu oli Arude. Esimene peremees Tõnis Blokk läks Kaukaasiasse Salme külla. Peremehel olevat olnud sepapada - kodahoone. Järgnevatel aegadel vahetas talukoht mitmeid peremehi. Viimane peremees Oskar Pärtel suri 1970.- tel aastatel.
Kaugeim talu Toonoja külas, rabasaare viimases sopis oli Piuoja. Selle talu maad olid külas kõige viljakamad. Viimane peremees Jaan Land suri 1960.- te alguses. Siis jäi ka talu tühjaks.
Põhjapoolseim talu oli Aule. Talus asus küla ainuke kivikelder,mis ehitati 1882.a.Talu jäi tühjaks 1940datel.
1940-41 aastad Toonojale erilist mõju ei avaldanud, samuti ei toonud suuri muudatusi Saksa okupatsioon. 1944.a. oli suur ränne üle Toonoja. Oli päevi, kus tuli koduteed juhatada kuni 200-le inimesele päevas.
1949 rajati esimene kolhoos "Kuresoo".
Toonojalt on läbi aegade lähtunud palju taliteid. Üle Kuresoo liiguti mitmes suunas: Piuoja lähistelt sai raba lõunakaldale Suitsnale; Räsult läks tee üle Kuresoo edelanurka Härmale. Talitee ühendus oli veel Aulelt Navesti jõe äärde Kõrgoja talu juurde.
1912.a. "Päevalehe", "Aja" ja "Koidu" hinnata erilisa "Kodu" nr. 11 kirjutab: "See küla,nagu juba tähendatud, rabas ümber piiratud, muust maailmast lahus seisab,siis võib siin veel tänapäev vanu Eesti talutaatisid näha, nagu nad 50-60 aasta eest olid ja elasid. Nii kannavad taluisad siin pikki juukseid, mõned nendest käivad, jalad põlvest saadik kinni mässitud jne. Kuid juba tungib uue aja vajam ka sellesse raba nurka maetud külasse, juba on küla noorpõli välise ilma kombed ja viisid omandanud, vanade, hallipealiste tudisevate taadikeste arv jääb aasta-aastalt ikka vähemaks ja ühes nende arvu kahanemisega kahvatavad ikka enam ja enam endise aegade moed ning laadid ja varsti jõuab aeg, kus see küla välimiste vendade kõrval millegi poolest enam erataoline pole. Olgu see nurk ka nii kehv kui ta on, kuid ühte viisi kallis on ta noortele, kes laias maailmas laialt ringi käinud, kui ka raukadele, kes siis oma ilusama eluea, oma nooruse, oma õnnelisemad tunnid ja päikesepaistelisemad päevad mööda saatnud on. Vanade kui noorte hing sulab ühte lauliku sõnadega:
" Kas olgu soo ehk rabamaa Sa siiski minu kodumaa."
Viimane külaelanik lahkus Toonojalt Mardi talust 1987.aastal.
Loe Hans Väre augustikuisest käigust Toonojale.Wednesday, January 21, 2009
24. jaanuaril kelgumatkale
Eeloleval laupäeval sõidame tõukekelkudega Navesti ja Halliste jõel.
Jää paksus on turvaline, nii 12 - 15 cm. Matka juhib Aivar Ruukel.
Huvilised on teretulnud ca 3 tunnise kelgumatkaga liituma.
Matkal osalemiseks on kaks võimalust - ennelõunane ja pärastlõunane. Hommikul on plaan sõita Saarisoost ülesvoolu Aesoosse ja sealt Hallistet mööda Riisale.
Pärastlõunane matk kulgeb allavoolu :)
Hind 300.-
Kelkude arv on piiratud, seepärast kehtib lihtne reegel - regamise kiirus loeb.
Matka kohtumispaik on kell 10.00 Saarisoos ja kell 13.00 Riisal Hoolmiku talus.
Ja Saarisoos saab sauna ka!
Telli siin või kirjuta: info@soomaa.com või helistades 53345704 (Jaen) , 5061896 (Aivar)
Tutvu ka kodulehel: Kelgumatkad Soomaal
Vaata pilte: Kelgumatkad Soomaal
Kirjuta ja loe ka foorumis: Kelgumatkad Soomaal.
Monday, January 12, 2009
18. jaanuaril räätsamatkale
Räätsamatkal uitame Kikepera laugastikes ja käime keset raba asuva salapärase Hundissaare järve ääres.
Kohtumispaik kell 11.00 Jõesuus, Hostel Soomaa parklas. Matka pikkus 2-3 tundi.
Kaasas on kogenud giid. Riietus: soojalt.
Matka hind 300.- krooni sisaldab giiditeenust ja räätsade renti.
Telli siin või kirjuta: info@soomaa.com või helistades 53345704 (Jaen) , 5061896 (Aivar)
Tutvu ka kodulehel: Räätsamatkad Soomaal
Vaata pilte: Räätsamatkad Soomaal
Kirjuta ja loe ka foorumis: Räätsamatkad Soomaal.
Soomaa vaated jõudsid kalendrisse
Turismiettevõtja Aivar Ruukel andis välja esimese Soomaa rahvuspargist tehtud pildikalendri.
«Olen juba mõni aasta selle peale mõelnud, aga pole varem nii kaugele jõudnud,» tunnistas Soomaa turismiettevõtja Aivar Ruukel. Ta kinnitas, et tegemist on esimese sellise piirkonda tutvustava kalendriga.
Trükis, mis kannab pealkirja «Soomaa.com», on valminud Aivar Ruukli enda kulu ja kirjadega. Tema tehtud on ka kõik fotod, välja arvatud kaks pilti, millel on ettevõtja ise peal.
Iga kuu juures on tsitaat mõnelt inimeselt, kellele meeldib Soomaal seiklemas käia. Samuti on kirjas üritused, mis kuu jooksul aset leiavad.
Trükise tähtpäevad pärinevad maausuliste sirvilaudadelt.
«Mõtlesin, et ei saa sinna panna läbisegi kaevurite ja kosmonautide päevi ning kristlikke pühi,» selgitas Aivar Ruukel. «Otsustasin, et valin eelkristlikud tähtpäevad, sest Soomaa on ju samuti sellest ajast pärit.»
Piirkonna auväärsele vanusele vihjab ka esiküljel asuv arv 10 222. Arvatavasti murdis Balti jääpaisjärv just nii paljude aastate eest endale tee ookeani, vabastades Lääne-Eesti ning sealhulgas ka Soomaa ala vee alt.
Kalendrit trükiti 500 eksemplari ning Aivar Ruukel jagab seda tasuta oma koostööpartneritele, klientidele, kohalikele ja teistele Soomaaga seotud inimestele.
Sakala
Liisi Seil
Sunday, January 11, 2009
Friday, January 09, 2009
Soomaa ootab tõukekelguga matkama
Soomaal saab sel pühapäeval tõukekelguga mööda külmunud Lemmjõge matkata. Pea 15 kilomeetrit pika matka stardipaik on kell 11 Oksal.
Matka korraldaja Aivar Ruukel rääkis portaalile kalev.ee, et matkalistel on võimalus nautida mõnusat talveilma ja tutvuda giidi juhendusel erinevate loomade jälgedega. Ta lubas, et näha saab põtrade, metskitsede, rebaste ja jäneste lumemustreid, aga ka huntide, ilveste ning metssigade jälgi.
Kuigi matkale tulnutele pakutakse sooja teed, peaks riietuma soojalt ning vastavalt ilmastikuoludele.
Matka hinnaks on 300 krooni, mis lisaks giiditeenusele sisaldab ka spetsiaalset suuskadega varustatud tõukekelku.
Eelnevaks registreerumiseks tuleks kirjutada info
soomaa.com või helistada telefonidel 53345704 (Jaen) või 5061896 (Aivar).
Ruukeli sõnul jätkatakse Soomaal matkade korraldamisega seni, kuni jääolud lubavad.
Kalev.ee
Matka korraldaja Aivar Ruukel rääkis portaalile kalev.ee, et matkalistel on võimalus nautida mõnusat talveilma ja tutvuda giidi juhendusel erinevate loomade jälgedega. Ta lubas, et näha saab põtrade, metskitsede, rebaste ja jäneste lumemustreid, aga ka huntide, ilveste ning metssigade jälgi.
Kuigi matkale tulnutele pakutakse sooja teed, peaks riietuma soojalt ning vastavalt ilmastikuoludele.
Matka hinnaks on 300 krooni, mis lisaks giiditeenusele sisaldab ka spetsiaalset suuskadega varustatud tõukekelku.
Eelnevaks registreerumiseks tuleks kirjutada info
soomaa.com või helistada telefonidel 53345704 (Jaen) või 5061896 (Aivar).Ruukeli sõnul jätkatakse Soomaal matkade korraldamisega seni, kuni jääolud lubavad.
Kalev.ee
Kikeperas uitavad kaelusega ilvesed (Pärnu Postimees)
Kikepera hoiualal püüdsid metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse töötajad aasta lõpul lõksu 22,5 kilose isailvese, et sättida kiskjale raadiosaatjaga varustatud kaelus, kirjutab Pärnu Postimees.
Kikepera hoiuala jääb Soomaa rahvusparki, kus loodusteadlased on 2007. aastast teinud ulukloomade telemeetrilist seiret.
Seire annab ülevaate liigi arvukusest ja asurkonnast, juba kolm ilvest on saanud GPS/GSM-süsteemil põhineva kaeluse.
Metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse ulukiseire osakonna juhataja Peep Männil selgitas, et Soomaal ja selle lähiümbruses elavate ilveste keskmine liikumisala hõlmab 140 ruutkilomeetrit. Hinnanguliselt elab 800ruutkilomeetrisel uurimisalal ligi 12 ilvest.
Pikemaid rännakuid võtavad Eesti suurimad kaslased ette erandkorras või jooksuajal. Saakloomadena jahivad nad metskitsi, jäneseid, väikesi närilisi.
Ilves on Euroopas kaitsealune loomaliik. Eestis arvatakse elavat tuhatkond ilvest.
Roheline värav
Kikepera hoiuala jääb Soomaa rahvusparki, kus loodusteadlased on 2007. aastast teinud ulukloomade telemeetrilist seiret.
Seire annab ülevaate liigi arvukusest ja asurkonnast, juba kolm ilvest on saanud GPS/GSM-süsteemil põhineva kaeluse.
Metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse ulukiseire osakonna juhataja Peep Männil selgitas, et Soomaal ja selle lähiümbruses elavate ilveste keskmine liikumisala hõlmab 140 ruutkilomeetrit. Hinnanguliselt elab 800ruutkilomeetrisel uurimisalal ligi 12 ilvest.
Pikemaid rännakuid võtavad Eesti suurimad kaslased ette erandkorras või jooksuajal. Saakloomadena jahivad nad metskitsi, jäneseid, väikesi närilisi.
Ilves on Euroopas kaitsealune loomaliik. Eestis arvatakse elavat tuhatkond ilvest.
Roheline värav
Pakane kasvatab veekogudel jääd
Miinuskraadidesse langenud õhutemperatuur annab inimestele julgust jääle minna, täiesti turvaliselt saab end sellel tunda siiski vaid jalgsi.
Möödunud nädalal vajus Võrtsjärvel Tondisaare lähedal läbi jää ATV. Keskkonnainspektsiooni vaneminspektor Guido Kapp teadis öelda, et see saadi siiski üsna kiiresti veest kätte.
Võrtsjärve limnoloogiakeskuse juhataja Ain Järvalt oli õnnetuspaiga ligidal näinud palju puitu. «Ju mehed nägid suurt vaeva, et ATV-d kätte saada,» arvas ta.
Järvalti sõnul võisid sõitjad suhteliselt kindlal jääl sattuda värskelt üheksa külmakraadi juures jäätunud lahvanduskohale.
Võrtsjärve kutselised kalurid käivad püügil mootorsaanidega, autodega nad jääle veel ei kipu.
«Laupäeval käisin luurel ja pühapäeval sõitsin mootorsaaniga võrke teise kohta üle tõstma,» rääkis kalur Enn Kell. Tema peab mootorsaani turvalisemaks kui ratastega sõiduriistu.
Kella jutu järgi võib mees jääle minna, kui selle paksus on 7-8 sentimeetrit, mootorsaaniga võib sõita 10-11 sentimeetri paksusele kattele. Praegu on jää paksus 17-18 sentimeetrit.
Viljandi järve rannavalvurite hinnangul on jää paksus veekogul keskmiselt 15 sentimeetrit ja see meelitas nädalavahetusel püügile kümmekond kalurit.
Lausa ohtlikke kohti järvel pole, kuid kõrkjate ääres ja allikate kohal on jää õhem. Kaugemale tuleks hoiduda ka vooluveekogude suudmetest ja lähtekohtadest.
Soomaa matkakorraldaja Aivar Ruukel ütles, et lahvandused on jõgede kiirema vooluga kohtades, näiteks Raudna jõe suudmes, samuti sildade all. Nädalavahetusel Lemmjõe alamjooksul käinud kalamehed hindasid jää paksuseks kümme sentimeetrit.
«Tõukekelgumatkade hooaeg on alanud,» lisas Ruukel.
Sakala
Thursday, January 08, 2009
Wednesday, January 07, 2009
11. jaanuarlik tõukekelgumatk Lemmjõel
Kohtumispaik kell 11 Oksal. Matka pikkus 4-5 tundi.
Kaasas on kogenud giid. Riietus: soojalt.
Matka hind 300.- krooni sisaldab giiditeenust ja kelgu renti.
Telli siin või kirjuta: info@soomaa.com või helistades 53345704 (Jaen) , 5061896 (Aivar)
Küsimuste puhul võib ka pöörduda foorumi: Tõukekelgumatkad Soomaal.
Tulevastest matkadest vaata Soomaa kalendrist
Monday, January 05, 2009
Sunday, January 04, 2009
Friday, January 02, 2009
Soomaal märgistati järjekordne ilves
28 detsembri õhtupoolikul püüdsid Metsauuenduskeskuse spetsialistid eluspüügilõksu kasutades Kikepera hoiualal 22,5 kg kaaluva isailvese, kellele paigaldati raadiosaatjaga varustatud kaelus.
Alates 2007 aastast on Soomaal ja selle lähiümbruses Metsauuenduskeskus koostöös LKK, RMK ja Tartu Ülikooliga viinud läbi ulukloomade telemeetrilist seiret. Telemeetrilise seire eesmärgiks on parema ülevaate saamine erinevate ulukloomade arvukusest ja asurkonna üldisest käekäigust. Soomaa rahvuspargis, Kikepera hoiualal ja Kilingi-Nõmme Riigijahipiirkonnas teostatava seireprojekti käigus on alates 2007 aasta varakevadest kaelustega varustatud kolm ilvest.
Telemeetrilised uuringud on üheks parimaks viisiks ulukloomade seirel, täiendades traditsioonilist jahiulukite talvist jäljeloendust. Eluslõksuga püütud loomad uinutatakse,kaalutakse ja varustatakse GPS/GSM süsteemil põhineva kaelusega, mis määrab satelliitide kaudu looma asukoha, andes iga nelja tunni järel andmed üle GSM mobiilivõrgu uurijatele.
Seniste uuringuandmete tulemusena on selgunud, et keskmiselt on Soomaa ja selle lähiümbruses paiknevate ilveste liikumisala ca. 140 ruutkilomeetrit. Pikemaid rännakuid võetakse ette vaid erandkorras või jooksuaja saabudes, mil ühe looma territoorium võib ulatuda ca. 300 ruutkilomeetrini. Hinnanguliselt elab kogu uurimisalal ca. 12 ilvest. Ilveste peamiseks toiduseks on metskitsed, jänesed ja väiksemad närilised.
Lisaks ilvestele on uurijate huviorbiidis ka hundid ja metskitsed.
Täpsem info: Peep Männil peep.mannil@metsad.ee Tel: 7457088, GSM: 5134898
Allikas: www.metsad.ee
Thursday, January 01, 2009
Räätsamatkad Kuresoos 2009 esimesel nädalalõpul
Uue aasta esimesel nädalavahetusel teeme kaks talvist räätsamatka külmunud Kuresoos. Kuresoo on Eesti suurim rabamassiiv, pindalaga 110 ruutkilomeetrit. Avastame koos giidiga, mida huvitavat on rabaloodusel jutustada talvel.
Laupäevane ca 3-tunnine matk, mida juhib Indrek Hein kulgeb raba lõunaserval Kuusekäärast Karuskosele. Kogunemine on kell 11.00 Kuusekäära talus.
Pühapäevasel ca 4-tunnisel soomatkal ületame Kuresoo põhjast lõunasse. Teejuhiks on Aivar Ruukel Koguneme kell 11.00 Aesoo külas.
Matka hind 300.- krooni sisaldab giiditeenust, räätsade renti ja kuuma teed matka lõpus Karuskose talus kamina ääres.
Telli siin või kirjuta: info@soomaa.com või helistades 53345704 (Jaen) , 5061896 (Aivar)
Tulevastest matkadest vaata Soomaa kalendrist
Saturday, December 20, 2008
Friday, December 12, 2008
15 aastat hiljem - Soomaa saamise lugu
Soomaa rahvuspark sai 15 aastaseks. Küsisin mõned lihtsad küsimused neljalt inimeselt, kelle rolli rahvuspargi saamise loo juures on raske ülehinnata. Rein Kuresoo juhtis Eestimaa Looduse Fondi, kes Eesti valitsusele vastava ettepaneku tegi, Eerik Leibak oli Reinu mõttekaaslane Fondis, kes Soomaaga seoses tegi ära enamuse praktilisest- välitöödest dokumentatsiooni ja seadusteni. Soomaa rahvuspargi esimese direktori postile asus tööle Tõnu Kütt ja Tõnu parema käena Kaja Allilender. Kaja ladus aluse sellele, mis Soomaast tänaseks saanud on, juhtis suurt projekti, kus ehitati külastuskeskus, matkarajad, tehti filmid ja trükised.
Rein Kuresoo, millal ise esimest korda Soomaal käisid? Ja millised on mälestused sellest ajast?
Ülikoolis bioloogiat õppides toimusid Tipu koolimajas praktikumid, sellest ajast sai tuttavamaks Öördi raba ja mõned jõed. Kuresoo servi pidi kolasin oma nime pärast - Kuresoode suguseltse on Eestis mitmeid, see nimi anti siinkandis kunagi mitmele erinevale perele. Ka esimese suurvee vaatasin üliõpilasena ära.
Kes tuli välja mõttega luua Soomaa rahvuspark?
WWF rahastas meie Eesti looduskaitseplaani nimelist projekti, mille eesmärk oli inventeerida Eestis kaitset vajavaid väärtuslikke alasid.
Ütlesin oma kaaslastele Fondis, et mis me ainult inventeerime, võtame mõned prioriteetsed alad ette ja teeme midagi konkreetset ära. Rahvusparkide ja suurte ning esinduslike kaitsealade loomise idee tuli üle öö, ütlesin Einar Tammurile ja Eerik Leibakule, et pakkuge kiiresti välja. Einar tuli juba järgmisel päeval kaardile tõmmatud Alam-Pedja piiridega, Eerik mõtles veidi kauem ja tuli välja kolme alaga - Soomaa, Puhatu-Poruni, Karula. Puhatu jäi keskkonnaministeeriumi vastuseisu tõttu mõneks ajaks kõrvale.
Millised olid need väärtused, millest lähtuti?
Soomaad väärtustasime kui suurt terviklikku loodusala ja kui ka rahvuskultuuriliselt huvitavat, omapärast piirkonda.
Kui kaua protsess aega võttis , ideest rahvuspargi asutamiseni?
Päris kiiresti tegutsesime, saime WWFi projekti 1992 alguses, umbes aasta tegeles Eerik kõigil kolmel alal välitöödega, kooskõlastas piire omavalitsustega, kohtus kohalikega jms.
Aega läks ka sel põhjusel, et polnud olemas vastavat seadust, mille järgi rahvusparke luua. Isegi olemasolevate kaitsealade suhtes valitses pessimism, et maade tagastamise käigus lagunevad need laiali ning pärandkooslused kasvavad umbe. Lahemaa jaoks tehti isegi eraldi seadus. Nii läks Eerik appi siis ka seadusi tegema, kaitse-eeskirjade eelnõusid ja muid vajalikke dokumente tuli tal pidevalt ajakohastada vastavalt muudatustele eelnõudes. Praeguse looduskaitseseaduse eellane, kaitsealuste loodusobjektide seadus, ootas omakorda asjaõigusseaduse taga. Valitsuses lükkas rahvusparkide ideed võimsalt Kaido Kama ja Andres Tarand aitas igati kaasa.
Kuidas hindad rahvuspargi toimimist 15 aasta jooksul?
Hästi. Hea et olemas. Lähemalt Soomaa tänaseid probleeme ei tea, ei satu sinna nii tihti ja piisavalt pikalt.
Mida ennustad järgmiseks 15 aastaks?
Vesi käib ikka üles alla. Ma ei arva et looduskaitse ära lõpeb, ma ei usu looduskaitse lõppu. Üks osa tänaseid probleeme on pigem selles, et rohelisus ja praktiline looduskaitse pole päris samad asjad. Tuleks eemale tõmmata looduskaitsest need tegelased, kes tahavad seal vaid iskiklikku profiiti lõigata.
Kaja Allilender, millal ise esimest korda Soomaal käisid? Ja millised on mälestused sellest ajast?
Kaheksakümnedate lõpus kirjutasin oma ülikooli lõputöö soode taimkattest ja kõige rohkem tegin välitöid Valgerabas. Ööbisin Oksa kõrtsi lähedal heinaküünis, kus sokud hommikuti haukusid.
Kes tuli välja mõttega luua Soomaa rahvuspark?
Ma pakuksin rahvuspargi idee autoriks akadeemik Hans Trassi, kes Tipu koolimajas aastakümneid bioloogiatudengite praktikume juhendas. Eestimaa Looduse Fond realiseeris selle idee.
Millised olid need väärtused, millest lähtuti?
Park loodi eelkõige olemasolevate kaitsealade baasil, seega väärtused, millest lähtuti olid rabad ja ka Halliste puisniit. Soomaa viies aastaaeg oli ka tol ajal muidugi teada, aga ülejutused ei olnud rahvuspargi loomise põhjuseks.
Kui kaua protsess aega võttis , ideest rahvuspargi asutamiseni?
Suhteliselt kiiresti. See oli kaitsealade tegemiseks kuldaeg, kus vastuseisu eriti polnud ühegi huvigrupi poolt. Asutamise ajal elasin Saksamaal, kutsuti tööle ilmselt just seepärast et olin teinud Soomaa rabadest oma diplomitöö.
Kuidas hindad rahvuspargi toimimist 15 aasta jooksul?
Arvan, et Soomaa on saanud kaitsealade kaardile. Hämmastav, et niivõrd oluliselt on inimeste teadvuses toimima hakanud viies aastaaeg. Natuke kahju on mul, et ehkki rahvuspark on 15 aastat tegutsenud, on pargi tegemised jäänud meedias tahaplaanile, pigem domineerivad mõned kohalikud ettevõtjad.
Mida ennustad järgmiseks 15 aastaks?
Reaalselt kardan, et kuna Soomaa inimesed jäävad vanaks kaob külatraditsioon täielikult. Püsielanikke enam praktiliselt ei ole, on vaid suvekodud.
Looduskaitse poole pealt arvan, et soomaal on jätkuvalt Eesti parimad luhaalad ja põlislooduse elustik.
Tõnu Kütt, millal ise esimest korda Soomaal käisid? Ja millised on mälestused sellest ajast?
Päris koolilapsena hakkasin käima koos vanematega jõhvikal nii Kuresoos kui Valgerabas. Mäletan, et Mulgi heinamaa kohal läksime Kuresoole, läbi mäda siirdesoo. Hiljem käisin tihedalt ka Hallistel kalal.
Kes tuli välja mõttega luua Soomaa rahvuspark?
Vat seda ma ei oskagi täpselt öelda, küsima pead Eerikult. Mina tulin tööle 1994, kadunud Veiko Kunbergi kutsel.
Millised olid need väärtused, millest lähtuti?
Puutumatus, põline loodus ja eelkõige need suured rabamassiivid. Ja muidugi ikka ka üleujutused ja muu eripära. Eks Soomaal oli selleks ajaks juba palju ka metsakuivendusega ära rikutud ja viiekümnendatel hulga metsa raiutud.
Kui kaua protsess aega võttis , ideest rahvuspargi asutamiseni?
Kui park 1993 loodi, siis mina asjaga veel seotud ei olnud. Asusin tööle 1. juunil 1994 kui loodi administratsioon ja olin direktoriks täpselt viis ja pool aastat 1999 aasta novembrini.
Kuidas hindad rahvuspargi toimimist 15 aasta jooksul?
Mulle tundub et Soomaa on muutunud atraktiivsemaks, inimesed on saanud rohkem teada Soomaast. Külastajaid on päris palju, kunagi oli see kant tavakodanikule täiesti tundmatu, lai üldsus ei teadnud tuhkaagi, käisid vaid kalamehed ja marjulised-seenelised.
Mida ennustad järgmiseks 15 aastaks?
Mina usun, et asi läheb positiivses suunas. Käimasolevatest looduskaitse reformidest ma muidugi midagi ei tea. Ei tea, kes tulevikus majandab, aga kui Eesti riik kestab, kestavad ka rahvuspargid. Kestab ja toimib kindlasti ka 15 aasta pärast Soomaa.
Eerik Leibak, millal ise esimest korda Soomaal käisid? Ja millised on mälestused sellest ajast?
Kuna Soomaa asub Lõuna-Eestis, siis varases nooruses ma sinna ei sattunud. Ülikooli ajal, seitsmekümnendate lõpus, olin Tipus nädal aega mükoloogia praktikumis ja paaril korral sattusin sinna pooljuhuslikult veel. Miskit eredat sellest ajast aga meeles pole. Minu senini olulisimad Soomaa elamused on aastatest 1986-88, kui loendasime suursoode linde. Ühest küljest avaldas siis muljet Kuresoo oma mastaapsusega, teisest küljest jäid meelde Karusekose luhad. Selliseid kenasti hooldatud, ilma nõukoguliku maaparanduseta ja elektriliinideta "eestiaegseid" kultuurmaastikke mujal enam polnud. Siiani on need minu põhilised Soomaa elamused, millele uuemad käimised on ainult lisanud kihte.
Kes tuli välja mõttega luua Soomaa rahvuspark?
Kui sõnasõnalt küsimusele vastata, siis ma ei tea. ELFis me kavandasime Vahe-Eesti looduskaitseala moodustamist, mille taga ma olin ise ka, ei häbene seda. Kes aga ütles välja, et teeme mitte looduskaitseala, vaid rahvuspargi, seda ei mäleta. Töö käigus see ettepanek tehti ja see oli mõistlik mõte!
Millised olid need väärtused, millest lähtuti?
Soomaa on loodusmaastike kompleks, suurte laamade sõlmpunkt. Suuri kaitsealasid saabki teha vaid selliste loogiliste kohtade peale. Et Soomaal liituvad nendega ka poollooduslikud kooslused ja muud pärandkultuuriväärtused, annabki alale sedavõrd kõrge väärtuse.
Kui kaua protsess aega võttis, ideest rahvuspargi asutamiseni?
Praeguses mõistes see väga aega ei võtnud, idee realiseerus vähem kui kahe aastaga. Praegu ei suuda keskkonnaministeerium kuidagi uusi kaitse-eeskirju kinnitada, mõnega on aega läinud isegi kümme aastat. Kusjuures tol ajal polnud meil kaitse-eeskirjade tegemiseks näiteks mingeid digitaalseid kaardikihte. Maaomandit selgitasime eestiaegsetelt kaartidelt, muud infot kolhoosikaartide abil, mehhaanilist tööd oli palju.
Kuidas hindad rahvuspargi toimimist 15 aasta jooksul?
Park kui kaitstav maa-ala on toiminud ju hästi, kaitsekord on üldjoontes olnud tagatud. Puutumatud alad on sama puutumatud ka täna ja varem inimmõjuliste paikade areng on kulgenud soodsas suunas.
Mida ennustad järgmiseks 15 aastaks?
Samamoodi, samas vaimus tuleb asja ka edasi hoida. Radikaalsed ideed, mis uhkelt kõlavad, looduskaitsele tavaliselt kasuks ei tule. Tuleb lihtsalt tagada kaitse-eesmärkide ja kaitsekorra stabiilsus.
Rein Kuresoo, millal ise esimest korda Soomaal käisid? Ja millised on mälestused sellest ajast?
Ülikoolis bioloogiat õppides toimusid Tipu koolimajas praktikumid, sellest ajast sai tuttavamaks Öördi raba ja mõned jõed. Kuresoo servi pidi kolasin oma nime pärast - Kuresoode suguseltse on Eestis mitmeid, see nimi anti siinkandis kunagi mitmele erinevale perele. Ka esimese suurvee vaatasin üliõpilasena ära.
Kes tuli välja mõttega luua Soomaa rahvuspark?
WWF rahastas meie Eesti looduskaitseplaani nimelist projekti, mille eesmärk oli inventeerida Eestis kaitset vajavaid väärtuslikke alasid.
Ütlesin oma kaaslastele Fondis, et mis me ainult inventeerime, võtame mõned prioriteetsed alad ette ja teeme midagi konkreetset ära. Rahvusparkide ja suurte ning esinduslike kaitsealade loomise idee tuli üle öö, ütlesin Einar Tammurile ja Eerik Leibakule, et pakkuge kiiresti välja. Einar tuli juba järgmisel päeval kaardile tõmmatud Alam-Pedja piiridega, Eerik mõtles veidi kauem ja tuli välja kolme alaga - Soomaa, Puhatu-Poruni, Karula. Puhatu jäi keskkonnaministeeriumi vastuseisu tõttu mõneks ajaks kõrvale.
Millised olid need väärtused, millest lähtuti?
Soomaad väärtustasime kui suurt terviklikku loodusala ja kui ka rahvuskultuuriliselt huvitavat, omapärast piirkonda.
Kui kaua protsess aega võttis , ideest rahvuspargi asutamiseni?
Päris kiiresti tegutsesime, saime WWFi projekti 1992 alguses, umbes aasta tegeles Eerik kõigil kolmel alal välitöödega, kooskõlastas piire omavalitsustega, kohtus kohalikega jms.
Aega läks ka sel põhjusel, et polnud olemas vastavat seadust, mille järgi rahvusparke luua. Isegi olemasolevate kaitsealade suhtes valitses pessimism, et maade tagastamise käigus lagunevad need laiali ning pärandkooslused kasvavad umbe. Lahemaa jaoks tehti isegi eraldi seadus. Nii läks Eerik appi siis ka seadusi tegema, kaitse-eeskirjade eelnõusid ja muid vajalikke dokumente tuli tal pidevalt ajakohastada vastavalt muudatustele eelnõudes. Praeguse looduskaitseseaduse eellane, kaitsealuste loodusobjektide seadus, ootas omakorda asjaõigusseaduse taga. Valitsuses lükkas rahvusparkide ideed võimsalt Kaido Kama ja Andres Tarand aitas igati kaasa.
Kuidas hindad rahvuspargi toimimist 15 aasta jooksul?
Hästi. Hea et olemas. Lähemalt Soomaa tänaseid probleeme ei tea, ei satu sinna nii tihti ja piisavalt pikalt.
Mida ennustad järgmiseks 15 aastaks?
Vesi käib ikka üles alla. Ma ei arva et looduskaitse ära lõpeb, ma ei usu looduskaitse lõppu. Üks osa tänaseid probleeme on pigem selles, et rohelisus ja praktiline looduskaitse pole päris samad asjad. Tuleks eemale tõmmata looduskaitsest need tegelased, kes tahavad seal vaid iskiklikku profiiti lõigata.
Kaja Allilender, millal ise esimest korda Soomaal käisid? Ja millised on mälestused sellest ajast?
Kaheksakümnedate lõpus kirjutasin oma ülikooli lõputöö soode taimkattest ja kõige rohkem tegin välitöid Valgerabas. Ööbisin Oksa kõrtsi lähedal heinaküünis, kus sokud hommikuti haukusid.
Kes tuli välja mõttega luua Soomaa rahvuspark?
Ma pakuksin rahvuspargi idee autoriks akadeemik Hans Trassi, kes Tipu koolimajas aastakümneid bioloogiatudengite praktikume juhendas. Eestimaa Looduse Fond realiseeris selle idee.
Millised olid need väärtused, millest lähtuti?
Park loodi eelkõige olemasolevate kaitsealade baasil, seega väärtused, millest lähtuti olid rabad ja ka Halliste puisniit. Soomaa viies aastaaeg oli ka tol ajal muidugi teada, aga ülejutused ei olnud rahvuspargi loomise põhjuseks.
Kui kaua protsess aega võttis , ideest rahvuspargi asutamiseni?
Suhteliselt kiiresti. See oli kaitsealade tegemiseks kuldaeg, kus vastuseisu eriti polnud ühegi huvigrupi poolt. Asutamise ajal elasin Saksamaal, kutsuti tööle ilmselt just seepärast et olin teinud Soomaa rabadest oma diplomitöö.
Kuidas hindad rahvuspargi toimimist 15 aasta jooksul?
Arvan, et Soomaa on saanud kaitsealade kaardile. Hämmastav, et niivõrd oluliselt on inimeste teadvuses toimima hakanud viies aastaaeg. Natuke kahju on mul, et ehkki rahvuspark on 15 aastat tegutsenud, on pargi tegemised jäänud meedias tahaplaanile, pigem domineerivad mõned kohalikud ettevõtjad.
Mida ennustad järgmiseks 15 aastaks?
Reaalselt kardan, et kuna Soomaa inimesed jäävad vanaks kaob külatraditsioon täielikult. Püsielanikke enam praktiliselt ei ole, on vaid suvekodud.
Looduskaitse poole pealt arvan, et soomaal on jätkuvalt Eesti parimad luhaalad ja põlislooduse elustik.
Tõnu Kütt, millal ise esimest korda Soomaal käisid? Ja millised on mälestused sellest ajast?
Päris koolilapsena hakkasin käima koos vanematega jõhvikal nii Kuresoos kui Valgerabas. Mäletan, et Mulgi heinamaa kohal läksime Kuresoole, läbi mäda siirdesoo. Hiljem käisin tihedalt ka Hallistel kalal.
Kes tuli välja mõttega luua Soomaa rahvuspark?
Vat seda ma ei oskagi täpselt öelda, küsima pead Eerikult. Mina tulin tööle 1994, kadunud Veiko Kunbergi kutsel.
Millised olid need väärtused, millest lähtuti?
Puutumatus, põline loodus ja eelkõige need suured rabamassiivid. Ja muidugi ikka ka üleujutused ja muu eripära. Eks Soomaal oli selleks ajaks juba palju ka metsakuivendusega ära rikutud ja viiekümnendatel hulga metsa raiutud.
Kui kaua protsess aega võttis , ideest rahvuspargi asutamiseni?
Kui park 1993 loodi, siis mina asjaga veel seotud ei olnud. Asusin tööle 1. juunil 1994 kui loodi administratsioon ja olin direktoriks täpselt viis ja pool aastat 1999 aasta novembrini.
Kuidas hindad rahvuspargi toimimist 15 aasta jooksul?
Mulle tundub et Soomaa on muutunud atraktiivsemaks, inimesed on saanud rohkem teada Soomaast. Külastajaid on päris palju, kunagi oli see kant tavakodanikule täiesti tundmatu, lai üldsus ei teadnud tuhkaagi, käisid vaid kalamehed ja marjulised-seenelised.
Mida ennustad järgmiseks 15 aastaks?
Mina usun, et asi läheb positiivses suunas. Käimasolevatest looduskaitse reformidest ma muidugi midagi ei tea. Ei tea, kes tulevikus majandab, aga kui Eesti riik kestab, kestavad ka rahvuspargid. Kestab ja toimib kindlasti ka 15 aasta pärast Soomaa.
Eerik Leibak, millal ise esimest korda Soomaal käisid? Ja millised on mälestused sellest ajast?
Kuna Soomaa asub Lõuna-Eestis, siis varases nooruses ma sinna ei sattunud. Ülikooli ajal, seitsmekümnendate lõpus, olin Tipus nädal aega mükoloogia praktikumis ja paaril korral sattusin sinna pooljuhuslikult veel. Miskit eredat sellest ajast aga meeles pole. Minu senini olulisimad Soomaa elamused on aastatest 1986-88, kui loendasime suursoode linde. Ühest küljest avaldas siis muljet Kuresoo oma mastaapsusega, teisest küljest jäid meelde Karusekose luhad. Selliseid kenasti hooldatud, ilma nõukoguliku maaparanduseta ja elektriliinideta "eestiaegseid" kultuurmaastikke mujal enam polnud. Siiani on need minu põhilised Soomaa elamused, millele uuemad käimised on ainult lisanud kihte.
Kes tuli välja mõttega luua Soomaa rahvuspark?
Kui sõnasõnalt küsimusele vastata, siis ma ei tea. ELFis me kavandasime Vahe-Eesti looduskaitseala moodustamist, mille taga ma olin ise ka, ei häbene seda. Kes aga ütles välja, et teeme mitte looduskaitseala, vaid rahvuspargi, seda ei mäleta. Töö käigus see ettepanek tehti ja see oli mõistlik mõte!
Millised olid need väärtused, millest lähtuti?
Soomaa on loodusmaastike kompleks, suurte laamade sõlmpunkt. Suuri kaitsealasid saabki teha vaid selliste loogiliste kohtade peale. Et Soomaal liituvad nendega ka poollooduslikud kooslused ja muud pärandkultuuriväärtused, annabki alale sedavõrd kõrge väärtuse.
Kui kaua protsess aega võttis, ideest rahvuspargi asutamiseni?
Praeguses mõistes see väga aega ei võtnud, idee realiseerus vähem kui kahe aastaga. Praegu ei suuda keskkonnaministeerium kuidagi uusi kaitse-eeskirju kinnitada, mõnega on aega läinud isegi kümme aastat. Kusjuures tol ajal polnud meil kaitse-eeskirjade tegemiseks näiteks mingeid digitaalseid kaardikihte. Maaomandit selgitasime eestiaegsetelt kaartidelt, muud infot kolhoosikaartide abil, mehhaanilist tööd oli palju.
Kuidas hindad rahvuspargi toimimist 15 aasta jooksul?
Park kui kaitstav maa-ala on toiminud ju hästi, kaitsekord on üldjoontes olnud tagatud. Puutumatud alad on sama puutumatud ka täna ja varem inimmõjuliste paikade areng on kulgenud soodsas suunas.
Mida ennustad järgmiseks 15 aastaks?
Samamoodi, samas vaimus tuleb asja ka edasi hoida. Radikaalsed ideed, mis uhkelt kõlavad, looduskaitsele tavaliselt kasuks ei tule. Tuleb lihtsalt tagada kaitse-eesmärkide ja kaitsekorra stabiilsus.
Monday, December 08, 2008
15 aastat Soomaa rahvusparki
Täna möödub 15 aastat Soomaa rahvuspargi moodustamisest
Soomaa Rahvuspark kogupindalaga 390 km2, moodustati 8. detsembril
1993. a. Eesti Vabariigi Valitsuse määrusega nr. 19, viie eraldiseisva
raba- ja luhaökosüsteemide kaitseks rajatud kaitseala baasilt. Soomaa
rahvuspark on loodud suurte soode, lamminiitude ja metsade kaitseks
Vahe-Eesti edelaosas. Maastikuliselt liigestuselt paikneb Soomaa
Madal-Eesti piiril: Sakala kõrgustiku läänenõlval ja Pärnu madalikul
Navesti, Halliste ja Raudna jõe vesikonnas.
Soomaa nimi pärineb professor Teodor Lippmaalt kelle 1935 trükist
ilmunud kogumikteoses "Eesti geobotaanika põhijooni" on Vahe-Eesti
piirkond jagatud kaheks osaks- lõunapoolseks Soomaaks ja põhjapoolseks
Kõrvemaaks. Kitsamalt käsitletakse Soomaana Navesti ja Halliste
alamjooksu vahelist Ida- ja Lääne-Eesti rabatüüpide siirdevööndis
asuvat suurte soode ala. Rahvuspargi üheks eriliseks looduslikuks
iseärasuseks on ulatuslikud ja pikaajalised üleujutused, mis on
ainulaadsed kogu Põhja-Eruroopas.
Soomaa oma pea puutumatute rabamassiividega on ühe Euroopa vanima
maastikutüübi näidisala, mille kujunemine sai tinglikult alguse 10222
aastat tagasi, kui Balti jääpaisjärv murdis endale tee ookeani
vabastades Lääne- Eesti ja ka Soomaa ala vee alt.
Riikliku Looduskaitsekeskuse Pärnu-Viljandi regioon õnnitleb ja tänab
kõiki Soomaa rahvuspargi elanikke ja koostööpartnereid, kes on läbi
ajaloo aidanud hoida ja säilitada seda iseäralikku ja olulist
piirkonda sellisena, nagu me teda täna tunneme.
Rohkem infot soomaa.ee kodulehelt.
Soomaa Rahvuspark kogupindalaga 390 km2, moodustati 8. detsembril
1993. a. Eesti Vabariigi Valitsuse määrusega nr. 19, viie eraldiseisva
raba- ja luhaökosüsteemide kaitseks rajatud kaitseala baasilt. Soomaa
rahvuspark on loodud suurte soode, lamminiitude ja metsade kaitseks
Vahe-Eesti edelaosas. Maastikuliselt liigestuselt paikneb Soomaa
Madal-Eesti piiril: Sakala kõrgustiku läänenõlval ja Pärnu madalikul
Navesti, Halliste ja Raudna jõe vesikonnas.
Soomaa nimi pärineb professor Teodor Lippmaalt kelle 1935 trükist
ilmunud kogumikteoses "Eesti geobotaanika põhijooni" on Vahe-Eesti
piirkond jagatud kaheks osaks- lõunapoolseks Soomaaks ja põhjapoolseks
Kõrvemaaks. Kitsamalt käsitletakse Soomaana Navesti ja Halliste
alamjooksu vahelist Ida- ja Lääne-Eesti rabatüüpide siirdevööndis
asuvat suurte soode ala. Rahvuspargi üheks eriliseks looduslikuks
iseärasuseks on ulatuslikud ja pikaajalised üleujutused, mis on
ainulaadsed kogu Põhja-Eruroopas.
Soomaa oma pea puutumatute rabamassiividega on ühe Euroopa vanima
maastikutüübi näidisala, mille kujunemine sai tinglikult alguse 10222
aastat tagasi, kui Balti jääpaisjärv murdis endale tee ookeani
vabastades Lääne- Eesti ja ka Soomaa ala vee alt.
Riikliku Looduskaitsekeskuse Pärnu-Viljandi regioon õnnitleb ja tänab
kõiki Soomaa rahvuspargi elanikke ja koostööpartnereid, kes on läbi
ajaloo aidanud hoida ja säilitada seda iseäralikku ja olulist
piirkonda sellisena, nagu me teda täna tunneme.
Rohkem infot soomaa.ee kodulehelt.
Saturday, December 06, 2008
Thursday, December 04, 2008
Soomaa loodus tähistab rahvuspargi sünnipäeva ujutusega
Soomaa rahvuspargi asutamisest täitub 8.detsembril 15 aastat.
Tore, et loodus sünnipäeva viienda aastaajaga tähistab :)
Nädalavahetusel korraldame ujutusalal kanuusõite.
Tore, et loodus sünnipäeva viienda aastaajaga tähistab :)
Nädalavahetusel korraldame ujutusalal kanuusõite.
Wednesday, December 03, 2008
Kanuumatkale viiendal aastaajal!
Sellel laupäeval 06.12 ja pühapäeval 07.12 toimuvad kanuumatkad üleujutatud Soomaa jõgedel.
Kohtumispaik laupäeval kell 12.00 ja pühapäeval kell 11.00 Riisal, Hoolmiku talus.
Hind: 300EEK inimene.
Selga tuleks panna vihmakindlad riided ning jalga kinnised jalanõud, mis peavad vett.
Registreeru siin või kirjuta: info@soomaa.com
Võib ka helistada:
Jaen: 53345704
Aivar: 5061896
Tuesday, December 02, 2008
Soomaal selle aasta suurim üleujutus
Peamine põhjus, miks Soomaal üleujutused on regulaarseks loodusnähtuseks, on siinse jõgedevõrgu iseloom - ülemjooksud on laiali mööda Sakala kõrgustikku, alamjooks aga koos Pärnu madalikul. Languga pinnal vesi voolab kiirelt, tasasel maal aga ei taha õieti ültse voolata. Ja tõuseb kallastest välja, laiali metsa alla ja heinamaadele.
Hetkel on oodata selle aasta muljetavaldamat uputust. Peagi siinsamas pildireportaazh.
Hetkel on oodata selle aasta muljetavaldamat uputust. Peagi siinsamas pildireportaazh.
Subscribe to:
Posts (Atom)
Posts
