Trükist ilmus Soomaa turismikataloog

soomaa-kataloogi-kaas, originally uploaded by Ruukel.

Soomaa 2009 aasta turismikataloogi koostas MTÜ Roheline Jõemaa, koostöös piirkonna turismiasjalistega. Trükis hõlmab Soomaa PAN Pargi piirkonna ehk Soomaa rahvuspargi ja selle mõjuala.
Esimest korda on ühtede kaante vahele kaasatud Soomaa sihtkoha kõik ettevõtjad ja turismiteenuseid. Trükist jagatakse juba TOURESTi messil.

Soomaa ilmatark: kevad ei ole enam kaugel

Head uudised külmapelglikemale inimestele tulevad Soomaalt Indrek Heinalt, kelle teatel peaks olema talvel selg puruks, kevad lähedal ning pikemas perspektiivis lootust ilusale suvele.


Soomaa ilmatark Indrek Hein ütles, et loodus teeb küll imelikke käike, kuid suurem osa ilmamärke näitavad siiski, et kevad ei ole enam kaugel.

"Tavaliselt on täiskuu toonud küpse külma, kuid nüüd on olnud üsna soe, puud oli öösel tilgas," rääkis Hein. "Suurt külma ei tohikski enam tulla, kuigi eks taganev talv veel jupsib ja miinuseid viskab. Tänavu on olnud nii, et põhja pool Eestis on olnud jahedam ja lumerikkam, kui lääne pool."

Jahedama ilma piir läheb Heina märkamist mööda libamisi Paide ja Türi juurest Rakvere poole, Soomaa jääb soojemasse ossa, Rakveres on aga külmem.

"Aasta algus oli selge, samuti küünlapäev ja kui nüüd esimene märts on ka ilus, siis tuleb suvi kindlasti etem, kui eelmine," lubas Hein. "Kui eelmisel suvel vähemalt meil põhiliselt sadas, siis tänavune peaks tulema kuivem."

Praegugi on Soomaal nii märg, et kohalikud elanikud teevad enamiku vajalikest käikudest kummisaapaga. Märg küljealune on hoidnud liikvel ka kährikud, kes õiget talveund tänavu maganud polegi.

Lähiaja ilmast rääkides arvas Hein veebruari lõpus tulevat ühe kõvema tormi, mis toob kaasa kas tugeva lume- või vihmasaju.


Allikas: maaleht
Bianca Mikovitð

Laulupeotuli jõuab Viljandisse laevastiku saatel

22. juunil teeb Viljandis vahepeatuse laulu- ja tantsupeo tuli, mis liigub Tartust Tallinna mööda vett.

Laulupeo sünnilinnas Tartus süüdatud tuli asub vana hansateed mööda Pärnu poole purjetama: esmalt Tartust lodja ja viikingilaevaga Võrtsjärvele, sealt kale ja teiste paatidega Viljandisse.

Peo Viljandimaa kuraator Vaike Rajaste rääkis, et hansatee pole päris Viljandi järveni laevatatav ning seetõttu läbivad veesõidukid mõne kilomeetri maad mööda. Kale küll Viljandisse ei jõua, kuid sellegipoolest peaks kokku saama paraja laevastiku, millega liituvad siinsed sõudjad.

«Järvele tulevad haabjad, 15 meetri pikkune viikingilaev ja muidugi Viljandi paadimees — kokku kindlasti üle kümmekonna aluse,» loetles Rajaste.

Tule vettmööda viimise idee autor Mati Raamat Tartu meeskoorist Akadeemiline Emajõgi selgitas, et teekonnal kohtuvad laul ja iidne laevasõit.

«Pärnu—Viljandi—Tartu veeteed pole läbitud mitte ainult muinasajal, vaid
suhteliselt hiljuti, umbes kolmsada aastat tagasi,» rääkis Raamat. «Ja miks vedada tuld mööda maad, kui saab seda teha ka mööda vett?»

22. juunil on Viljandi järve ääres tulesadamaks muudetud sõudeellingute juures koos maakonnast suurele peole minevad lauljad ja tantsijad ning sinna on oodatud kõik huvilised. Püsti pannakse telk, kus näidatakse kroonikafilme, ning lodjakojas saab proovida oma käega arhailisi käsitöövõtteid.

Viljandist viivad tule mööda muistset veeteed Pärnusse mehed ürgsete ühepuulootsikute haabjatega. Pärnus ühineb laulupeo tuli Kihnus süüdatud tantsupeo tulega ning liigub Tallinna rannarootslaste puulaevadega.

Tuld kandvad veesõidukid pakuvad tervel teekonnal uhket vaatepilti.
«Paljudel inimestel pole võimalust laulupeole minna, aga tulest ja lauludest saavad nemadki nüüd osa,» lausus Raamat.

Tantsupeo alateema on eestlaste mererahvaks olemine — mere teemaga on seotud peaaegu kõik tantsud. Pidu avatakse 2. juuli päikeseloojangul Tallinnas Admiraliteedi juures nii, et ka peol osalejad ise saavad tule saabumist näha.

2.—5. juulini Tallinnas peetav tantsu- ja laulupidu kannab pealkirja «ÜhesHingamine». Koos juhendajate ja väliskollektiividega on ennast peole kirja pannud üle 50 000 inimese, sinna pääseb neist 37 000.

Allikas: 24tundi.ee
Margus Haav

Naised võtsid vana koolimaja oma hoolde

Kõpu vallavalitsus andis Tipu koolimaja ümbruse hoonestusõiguse kolme­kümneks aastaks mittetulundusühingule Tipu Looduskool, kes plaanib sinna rajada külamaja ja õppekompleksi.

Kuigi hoonestusõiguse leping sõlmiti 19. jaanuaril, on mittetulundusühing jõudnud anda põllumajanduse registrite ja informatsiooni ametisse esimese rahataotluse, mille rahuldamine selgub kevade jooksul. Kõnealuse projektiga soovib ta saada summa, mille eest ehitatada vana koolimaja kõrvalhoonesse külamaja.

«Kõigepealt tahame luua paiga, kus külarahvas saaks koos käia ning kus oleks võimalik ka mittetulundusühingu üritusi korraldada,» selgitas Tipu Looduskooli juhatuse liige Dagmar Hoder.

Edaspidi kavatseb ühing teha vanast koolimajast õppe- ja majutuskompleksi ning taastada krundil asuva keldri ja lauda-küüni.

«Praegu koostame looduskooli arengukava,» kõneles Dagmar Hoder. «Seda toetab Vabaühenduste Fond, mida Avatud Eesti Fondi vahendusel rahastavad Norra, Island ja Liechtenstein.»

Mittetulundusühing Tipu Looduskool asutati 2007. aasta augustis. Selle tegevus elavnes eelmisel suvel, kui Soomaal seni vabatahtlikuna tegutsenud Dagmar Hoder Saksamaalt lõplikult Eestisse kolis. Koos temaga on ühingu eestvedaja Soomaa kauaaegne sõber Tiina Korts.


Allikas: Sakala
Liisi Seil

Looduse Omnibuss Tartu: Räätsaretk Soomaale Valgerappa

Looduse Omnibuss Tartu

Pühapäeval, 08. veebruaril 2009

Räätsaretk Soomaale Valgerappa

Päeva märksõnadeks on Köler, Ruukel ja Tenno. Talvine räätsaretk viib meid Johann Köleri lapsepõlvekoju Lubjassaarde ning sealt räätsadel Soomaa ühte uhkemasse sohu - Valgerappa. Tagasiteel teeme kaks peatust. Kabalas vaatame fotokunstnik Lembit Tenno suurte looduspiltide näitust. Võhmas aga uurime, miks väikelinn ja tema laululava ületavad meediakünnist. Räätsaretke juhendavad Aivar Ruukel ja Jaen Soer. Kunstnik Johann Kölerit meenutab ja meid toidab Lubjassaare perenaine Linda Köhler.

Väljasõit Tartust Keskkonnahariduse Keskuse eest Kompanii 10 kell 9.00, tagasi Tartus kell 19.

Sõidu hind koos lõunasöögi ja räätsade rentimisega täiskasvanutele, sealhulgas üliõpilastele ja pensionäridele 250.-, õpilastele 200.-, lapsed, kes veel koolis ei käi, tasuta.

Info ja registreerimine 6 481 740, 56476297 info@looduseomnibuss.ee
www.looduseomnibuss.ee

Looduse Omnibuss Tallinn: Räätsaretk Soomaale Valgerappa

Looduse Omnibuss Tallinn

Pühapäeval, 08. veebruaril 2009

Räätsaretk Soomaale Valgerappa

Päeva märksõnadeks on Köler, Ruukel ja Tenno. Talvine räätsaretk viib meid Johann Köleri lapsepõlvekoju Lubjassaarde ning sealt räätsadel Soomaa ühte uhkemasse sohu – Valgerappa. Teel Lubjassaarde teeme kaks peatust. Kabalas vaatame fotokunstnik Lembit Tenno suurte looduspiltide näitust. Võhmas aga uurime, miks väikelinn ja tema laululava ületavad meediakünnist. Räätsaretke juhendavad Aivar Ruukel ja Jaen Soer. Kunstnik Johann Kölerit meenutab ja meid toidab Lubjassaare perenaine Linda Köhler.

Väljasõit Rahvusraamatukogu eest kell 9.00, tagasi Tallinnas kell 19.

Sõidu hind koos lõunasöögi ja räätsade rentimisega täiskasvanutele, sealhulgas üliõpilastele ja pensionäridele 250.-, õpilastele 200.-, lapsed, kes veel koolis ei käi, tasuta.

Info ja registreerimine 6 481 740, 56476297 info@looduseomnibuss.ee
www.looduseomnibuss.ee

Loodusõhtu kotkastest

Loodusõhtu toimub 11.veebruaril kell 18.00 Laane küla Seltsimajas (Junsi Puhkekeskuses), piletihind 50.-. Pletihind sisaldab kohvi, teed ja näkitsemist. Vajalik eelnev registreerimine telefonil 5295270 või maili teel aimar@junsi.ee

Eestis pesitseb 222 linnuliiki, neist 24 kuuluvad röövlindude hulka. Suuremaid, laiade tiibadega, võimsaid päeval tegutsevaid röövlinde kutsutakse kotkasteks. Eestis pesitseb 6 liiki kotkaid.
Eesti keeles "kotka" nime kandvad linnud ei ole lähisugulased. Ühist perekonnanime (Aquila) kannavad vaid kaljukotkas ja konnakotkad. Ülejäänud kuuluvad kõik eri perekondadesse.
Tõenäoliselt pidas nimetus "kotkas" silmas linnu kõverat nokka: soome murdes tähendab see naela painutatud otsa. Kaugete sugulaskeeltega ühine on hoopis vanem nimetus "sääsk", mis algselt tähendas kotkast ja on praegugi soomekeelne kalakotkas.

8.veebruar räätsamatk Valgerabas

jäljed lumel, originally uploaded by Ruukel.

Eeloleval pühapäeval 8. veebruaril kutsume teid räätsadega Soomaa soodest kõige vanemasse - Valgerabasse.
See on üks väheseid võimalusi Valgeraba külastada, kuna siin pole matkaradu ning
kevadsuvisel poolaastal (15.02-31.07) on see raba külastajatele üleüldse suletud.
Matka hind 300.- sisaldab giiditeenust ja räätsade renti.
Kohtumispaik on Lubjassaares kell 11.00
Matka ajaline pikkus ca 3 tundi.

Registreeru siin või kirjuta: info@soomaa.com
Võib ka helistada: Aivar: 5061896 või Jaen: 53345704

Loe kodulehelt Räätsamatkad Soomaal
Vaata pilte Räätsamatkad Soomaal
Kirjuta ja loe foorumis Räätsamatkad Soomaal

Canis lupus

Canis lupus, originally uploaded by Ruukel.

Hundijäljed tuulepluusil.

KKA Pärnu-Viljandi regioon

Alates 1. veebruarist 2009 tööd alustav Keskkonnaamet, on Keskkonnaministeeriumi Keskkonnateenistuste, Riikliku Looduskaitsekeskuse ja Kiirguskeskuse baasil loodud Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, mis teostab täidesaatvat riigivõimu ja riiklikku järelevalvet ning kohaldab riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses. Ameti tegevusvaldkond on riigi keskkonna- ja looduskaitse ning -kasutamise ja kiirgusohutuse poliitika ja programmide ning tegevuskavade elluviimine:

KKA jaguneb kuueks regiooniks. Soomaa Rahvuspark kuulub KKA Pärnu-Viljandi regiooni.


Regiooni esindused asuvad:

Pärnumaa:

Tel: 447 7388, faks: 447 7399,
e-post: parnu@keskkonnaamet.ee
Roheline 64, 80010 Pärnu


Viljandimaa:

Tel:435 5610, faks: 435 5611,
e-post: viljandi@keskkonnaamet.ee
Paala tee 4, 71014 Viljandi


Allikas:
soomaa.ee

 

Tõukelgumatkad Karuskosel, Soomaal

2. veebruar - rahvusvaheline Märgalade päev

Vett võib leida kogu Maalt ja seda vajavad oma elutegevuseks kõik teadaolevad elusorganismid. Vesi katab ligikaudu 70% maa pinnast ja ainult 4,04% sellest mooodustab eluks vajalik magevesi.

2. veebruaril 1971. aastal võeti Iraanis Ramsari väikelinnas vastu
rahvusvahelise tähtsusega märgalade, eriti veelindude elupaikade ehk nn.
"Ramsari konventsioon".

Konventsiooni eesmärk on tagada riikidevaheline koostöö märgalade kaitsmisel ning säästlikul kasutamisel. Ramsari konventsiooniga on ühinenud 135 riiki, Eesti ühines 1993. aastal. Terves maailmas kuulub praegu rahvusvahelise tähtsusega märgalade nimistusse 1011 ala 117 riigist. Need alad hõlmavad kokku ligi 80 miljonit hektarit ehk kaheksateist Eesti pindala.

2009. aasta märgaladepäeva moto on: "Ülesvoolu-Allavoolu: Märgalad ühendavad meid" .

2009. aasta märgalade päeva eesmärk on pöörata tähelepanu jõgedele kui looduslikele ühendusteedele ja mõjule, mida põhjustab inimtegevus nii jõgedele kui jõgedest mõjutatud märgaladele ja teistele ökosüsteemidele. Suure osa Eesti märgaladest moodustavad rabad ja erinevad mageveeliste järvede ning jõgede ääres paiknevad sood. Eesti iseärasus ja rikkus on meie magevee hulk ja suhteliselt hea kvaliteet.

Ramsari konventsiooni üks eesmärke on jõgede ja teiste vooluveekogude kui
"loodusliku" veevärgi ja infrastruktuuri tähtsustamine. 20. sajandil majandusarengus toimunud muutused on läbi maaparanduse mõjutanud paljude jõgede loodsulikku tasakaalu moel, millest alles tänapäeval hakatakse aru saama. Kahjuks on see mõju olnud negatiivne ja paljuski pöördumatu. 2009. aasta Märgalade päeva moto kutsub kõiki ringi vaatama ja mõtlema, mil moel
mõjutab meie igapäevaelu mageveesüsteeme ja kuidas läbi mõistliku tegevuse säästa seda olulist ressurssi.

Soomaa kaitseb Pärnut:

Soomaa rahvusparki läbiv Halliste koos oma lisajõgede Raudna ja Lemmjõega saab alguse Sakala kõrgustikult ja on koos Navesti jõega üheks Soomaa pemise iseärasuse ehk viienda aastaaja tekitaja. Soomaale omane viies aastaaeg on enamasti tingitud suurest sademetehulgast ja Halliste jõe suubumisnurgast Navestisse 160 kraadise nurga all. Selline looduslik "lüüs" on oluliseks teguriks Navesti ja Pärnu jõe alamjooksul paiknevate asulate ja Pärnu linna heakäekäigul, kuna siinne looduslik infrastruktuur kaitseb Navesti ja Pärnu jõe ääres elavaid inimesi laastavate üleujutuste eest, mis võivad tekkida suurte sademete ja kevadise suurvee ajal.

Soomaa rahvuspark kuulutati Ramsari alaks 17. juunil 1997. aastal. Soomaal loetakse märgaladeks lammimetsasid (suurimad on Lemmjõe keelemets, Tõramaa oja suudmeala mets ja Pääsma laas), siinseid jõelamme (luhaheinamaid) ja 5 suurt raba - Kuresoo, Kikepera, Öördi, Valgeraba ja Riisa raba.


Allikas:
soomaa.ee

World Wetlands Day - Üleilmne märgalade päev

World Wetlands Day - Üleilmne märgalade päev, originally uploaded by Ruukel.

How do you celebrate World Wetlands Day?
We go for bog-shoeing trip on Kuresoo bog, Soomaa National Park in Estonia.
Welcome to join us on Sunday 01. February!

Meeting at 11.am in Karuskose.
Trip is guided by Aivar Ruukel, and lasts 4 hours.
Price EEK 300 includes rental of bogshoes.

Bogshoes have been used to walk on wetlands throughout the times. These footwear allow us access to the places where it is hard or even impossible to reach by foot.

Read more about Bog Shoeing Experience here.


Book your Bog Shoeing Experience here!

Märgalade päeva räätsamatk Soomaal

2. veebruaril tähistavad loodusesõbrad üleilmset märgalade päeva.
Korraldame sel puhul 1. veebruaril, pühapäeval matka üle Kuresoo raba. Kell 11 koguneme Karuskosel.
Liigume räätsadel Karuskoselt Toonoja rabasaarele. Samanimelises mahajäetud külas joome teed ja räägime rabajutte.
Seejärel matkame Toonoja kaldaid mööda rabast välja Navesti jõe äärde.
Matkajuht on Aivar Ruukel
Matka hind 300.- krooni sisaldab räätsade renti.

Telli siin või kirjuta: info@soomaa.com või helistades:
Jaen: 53345704
Aivar: 5061896

Tutvu ka kodulehel: Räätsamatkad Soomaal
Vaata pilte: Räätsamatkad Soomaal
Kirjuta ja loe ka foorumis: Räätsamatkad Soomaal.

Tori mees jättis isamaale väärtusliku päranduse

Tori muuseumitoas avatud näitus “Minevikust tulevikku” annab ülevaate mehest, kes jättis endast maha hindamatu väärtusega kultuuriloolise päranduse ja kelle juured on seotud Pärnumaa ning Toriga.

See Eesti kultuuriloo üks põnevamaid ja mitmekülgsemaid tegelasi on August Pulst, kelle sünnist möödus 14. jaanuaril 120 aastat.

Juubeliaasta lõpuni muuseumitoas külastajatele avatud näitust täiendab vabariigi aastapäevani, 24. veebruarini Tori rahvamajas avatud August Pulsti maalide näitus “Mütoloogiline Tori”, kus on väljas paikkonna pärimusi kajastavad 18 õlimaali.

Valgustatud lugemislaua juures võib huviline sirvida legendikogumikku, milles juttu Tori põrgu pärisperemehest, luupainajast, tõnnivakkadest Muraka ja Mannare külas.

Mõlemad väljapanekud on kujundanud Tori rahvamaja juhataja Argo Juske.

Päästis, mis andis

Tori muuseumi juhataja Lea Puust rääkis, et juubeliaasta peategelane August Pulst sündis Tammiste vallas, aga kui ta oli nelja-aastane, kolis pere Tori Päästale Mäelta tallu ja poiss alustas kooliteed Tori Levi vallakoolis.

“Siin on kastid alles täis tema kirjavahetust, ma ei ole jõudnud neid läbi töötada,” viitas muuseumi juhataja kahele suurele puukohvrile, mis seisavad August Pulsti isa Jüri büsti all.

Taiese talupojast isast valmistas poeg, kes oli vanavarakogumise ja pärimusmuusika ülestähendamise kõrval tuntud maalija ja skulptorina.

Stendid seintel kõnelevad Pulsti elust ja tegevusest, keset tuba klaasi alla on aga asetatud tema koolitunnistusi, üleskirjutustega vihikuid, säilinud pastellid ja teadaolevalt esimene maal, 1910. aastal valminud vana talumaja kujutav “Minu kodu Toris”.

On ka käsikirjalised vihikud tema kirjutatud näitemängudega, nagu “Presidendi kojutulek”, “Pillitohter”, “Näitleja sünnipäev”. Tõele au andes on Pulsti käekiri kalligraafiline, tähed nagu valatud. Niisugust annab tänapäeval järele teha.

Esimesed vanavara korjamise kogemused sai Pulst Riia kunstiakadeemia üliõpilasena, kogudes Tori kandis ligi 60 perelt ajaloolisi esemeid. Tagantjärele jääb tõdeda, et ühe maapoisi väsimatu huvi ajalooliste esemete korjamise ja säilitamise vastu andis Eesti Rahva Muuseumi esemekogule tubli lisa.

Tubli ja väärtusliku lisa oma kogudele sai aga Tori muuseum nii, et juhatajale tuli paar aastat tagasi telefonikõne selle kohta, et Pulsti kodus Meriväljal käib kolimine.

“Läksin mehega kohale, päästsin, mis päästa andis, Tori asju ennekõike. Nüüd, näituse eel, lugesin ülevaate saamiseks neid asju, nii et silmad valutasid,” rääkis Puust kui väljapaneku sisuline koostaja.

Klaasi alla on muude materjalide hulka välja sätitud Tori muuseumi ühingu põhikiri. See kinnitab, et põhjust on tähistada 75 aasta möödumist muuseumi asutamisest, mis oli esimene kihelkonnamuuseum Eestis.

Pulst töötas Tori muuseumi ühingu esimehe ja juhatajana kümme aastat, 1934-1944.

Rahvamajas toimub 19. mail üritus “Alustame algusest”, kus saab ülevaate muuseumi asutamisest, elustuvad pildikesed omaaegsetest vanavara kogumisretkedest ja esinevad ringreisil olevad külamuusikud.

August Pulsti õpistu

“Näitus toob hästi välja August Pulsti eluloo ja peamised tegevussuunad: vanavara ja pärimusmuusika kogumise ja populariseerimise ning kunsti,” tunnustas Tori väikeses muuseumitoas nähtut August Pulsti õpistu juhataja Sofia Joons.

Pärimusmuusika õpet pakkuv õpistu tegutseb Viljandis pärimusmuusika aidas ja on juhataja sõnul vaadanud Augusti Pulsti tööd pärimusmuusika valdkonnas tervikuna ning näinud selles kolme suurt põhilist kvaliteeti.

Need on järgmised: esiteks massiivne ja täpne kogumistöö ülekirjutuste, salvestuste ning kogumispäevikutena.

Teiseks: järjekindel ja väsimatu töö pillimeeste ringreisidega 1930. aastatel. Pulst ei hakanud kogutud pärimusmuusikat seadma, vaid tõi esile häid muusikuid ja võimalikult autentset pärimusmuusikat moonutamatul kujul.

Kolmandaks: tema isiksus, loov ja uuendusrikas mõtlemine pluss hea suhtleja ja demagoog. Pulst tundis oma aega hästi ja sai hästi hakkama uute institutsioonide ja ettevõtmiste rajamisega. Ei andnud järele: kui saadud raha ei jätkunud tema alustatud projektide jaoks, siis võttis oma raha lisaks.

“Tal olid visioonid, julgust ega puudunud huumorisoon,” lõpetab Joons loetlemise.

Võrreldav kultuuriloolane

Joonsi arvates on August Pulstil tema kultuuriloolist panust arvestades analoogid nii eesti kui teiste riikide kultuuris. Näiteks Otto Andersson Soomes, Olof Andresson ja Anders Zorn Rootsist.

“Minu arvates on tema omapära see, et ta oli nii vanavara koguja, pärimuskultuuri populariseerija kui institutsioonide, näiteks Eesti teatri- ja muusikamuuseumi ja Tori kihelkonnamuuseumi rajaja ühes isikus,” täpsustas Joons.

Lisades tõsiasja, et tema arvates on August Pulst laiema avalikkuse jaoks tundmatu.

“August Pulsti isiksuse, elutöö ja ettevõtmiste tundmine rikastab eesti kultuurilugu,” rõhutas Joons. “Meie Eesti pärimusmuusika keskuses ja August Pulsti õpistus leiame, et ta on meie aja pärimusmuusikute, pärimusmuusika korraldajate ja -õpetajate hea eeskuju ja mõttekaaslane.”

Joons lisas, et üks hetki, mida ta möödanikust ise kogeda tahaks, on istumine publiku hulgas Estonia kontserdisaalis, kui toimub rahvamuusikute August Pulsti korraldatud ja väljamüüdud(!) kontsert, ja kuulata muusikat, vaadata publikut ning pärast seda vahetada paar sõna legendaarse mehe endaga, et saada teada, mida ta ise toimunust arvab.

Kingitud maalikogu

Pulst läks muusikaajalukku mehena, kellel õnnestus vastuseisust hoolimata viia rahvamuusikud Estonia kontserdisaali esinema.

Kontserdi korraldamisega tegelevas 18 kultuuritegelasest koosnevas toimkonnas toetas teda vaid üks liige. Ülejäänud nõudsid tõmbenumbrina kas või Soomest balleti lavale toomist, aga mitte “torupillimehi”.

Muuseumitegevust toetav kontsert siiski toimus. Selle piletid müüdi kahe päevaga välja ja lisakontsertki läks täismajale.

Sõjajärgsel ajal hoidus Pulst avalikust elust eemale, kirjutas mälestusi, kodu-uurimusi, maalis. “Eesti nõukogude entsüklopeedia” teda ei maini. Aga õli- ja pastellmaalid jõudsid näitustele mitmel pool koduriigis ja Läti pealinnas.

August Pulst läks toonela teele 1977. aasta 22. novembril. Tõelise veinigurmaanina tuntud mehe head sõbrad olid peielauaski kadunukese veine degusteerinud.

Pool aastat pärast Pulsti surma, 20. aprillil 1978 pandi tema maalide valimik üles Tori näidissovhoosi kontorisse.

Tollane majandi direktor Jaan Vija lubas valdavalt 1970. aastatel valminud 28 mütoloogilise temaatikaga maali vastuvõtul kõigile kuuldavalt, et see hinnaline maalikogu jääb Tori näidissovhoosi varamusse ja leiab väärilise koha edaspidi rajatavas muuseumis.

Autor ise oli kirja pannud, et ta maalis sellepärast, et konkretiseerida lugusid Tori mütoloogiast, kuulajale kujukalt, ilmekalt ja värvikalt silme ette manada.

Kellel aega lugeda üleskirjutusi ja süveneda rahvamaja seina täitvasse valikväljapanekusse, saab Pulsti sõnadele kinnitust: need tööd räägivad vaatajaga muhedalt.

Mais jõuab valiknäitus Viljandisse pärimusmuusika aita. Selline kokkulepe on Tori muuseumil tehtud.

Märtsist alustavad pärimusmuusikud ringreisi mööda Eestit. Kontserdid toimuvad peamiselt rahvamajades ja info nende kohta saab õpistu kodulehelt www.folk.ee/opistu.

Samal aadressil on loodud leht ülevaatega August Pulsti juubeliaasta sündmustest ja tema elulugu. Üritused toimuvad mitmel pool: Tallinnas, Tartus Eesti Rahva Muuseumis ja lõpevad 30. oktoobril ei kusagil mujal kui Estonia kontserdisaalis suure külapillimeeste esinemisega.

Tori muuseumitoas linaga kaetud laual ootab sissekirjutusi külalisteraamat.

August Pulstil oli kolm last: kaks poega ja tütar. Esiisa 120. sünniaastapäevale pühendatud näituse avamisel jätsid raamatusse oma sõnumi Pulsti viis sugulast.

Toonoja

Toonoja on üks müstilisemaid paiku Soomaal.

Arheoloogilised leiud tõestavad, et Toonojal elati juba kiviajal. Pronksiajast pärineb Toonojalt üks pronksist õõs. Mainitud pronksese on Põhja-Saksamaa päritoluga. Viimane Toonoja asustus algas 19.saj.algul, kui esimesed asukad rajasid siia Leetva küla karjamaadele oma talud.

Alustades oma teekonda läbi mahajäätud küla Toonoja ülemjooksult, jõuame kõigepealt Räsu talu varemete juurde.Talu oli riigirendi koht ning väike.Üks perepoegadest oli inseneri vaimuga ning ehitas ojale veskipaisu ning miniveski. See jahvatas oma tarbeks leivajahu. Samuti saadi energiat laastulõikamismasinale ja dünamole,mis talule elektrit tootis. Järgmine talu allavoolu on Mardi. On teada, et talu peremees Jaan Land (1873-1941) toimetas külas sünni ja surma korral vaimulikke talitusi. Seda tööd jätkas tema poeg August.
Mardile järgneb Vanasauna talukoht. Talukoha esimene peremees Jüri Päärson töötas maamõõdu abitöölisena,sel ajal, kui Toonoja küla krunte mõõdeti. Majapidamine lõppes peremehe surmaga kolhoosiperioodil. Perenaine läks Pärnusse tütarde juurde elama. Eluhooned jäid saatuse hoolde.

Vanasauna juures, üle oja, teisel kaldal asus Jüri Päärsoni venna Peet Päärsoni väike maja koos 0,5 ha suuruse maalapiga. Peet oli üle valla kuulus jahimees. Pere oli lasterikas:6 poissi ja 5 tüdrukut.
Järgmine talukoht allavoolu oli Arude. Esimene peremees Tõnis Blokk läks Kaukaasiasse Salme külla. Peremehel olevat olnud sepapada - kodahoone. Järgnevatel aegadel vahetas talukoht mitmeid peremehi. Viimane peremees Oskar Pärtel suri 1970.- tel aastatel.
Kaugeim talu Toonoja külas, rabasaare viimases sopis oli Piuoja. Selle talu maad olid külas kõige viljakamad. Viimane peremees Jaan Land suri 1960.- te alguses. Siis jäi ka talu tühjaks.
Põhjapoolseim talu oli Aule. Talus asus küla ainuke kivikelder,mis ehitati 1882.a.Talu jäi tühjaks 1940datel.
1940-41 aastad Toonojale erilist mõju ei avaldanud, samuti ei toonud suuri muudatusi Saksa okupatsioon. 1944.a. oli suur ränne üle Toonoja. Oli päevi, kus tuli koduteed juhatada kuni 200-le inimesele päevas.
1949 rajati esimene kolhoos "Kuresoo".
Toonojalt on läbi aegade lähtunud palju taliteid. Üle Kuresoo liiguti mitmes suunas: Piuoja lähistelt sai raba lõunakaldale Suitsnale; Räsult läks tee üle Kuresoo edelanurka Härmale. Talitee ühendus oli veel Aulelt Navesti jõe äärde Kõrgoja talu juurde.

1912.a. "Päevalehe", "Aja" ja "Koidu" hinnata erilisa "Kodu" nr. 11 kirjutab: "See küla,nagu juba tähendatud, rabas ümber piiratud, muust maailmast lahus seisab,siis võib siin veel tänapäev vanu Eesti talutaatisid näha, nagu nad 50-60 aasta eest olid ja elasid. Nii kannavad taluisad siin pikki juukseid, mõned nendest käivad, jalad põlvest saadik kinni mässitud jne. Kuid juba tungib uue aja vajam ka sellesse raba nurka maetud külasse, juba on küla noorpõli välise ilma kombed ja viisid omandanud, vanade, hallipealiste tudisevate taadikeste arv jääb aasta-aastalt ikka vähemaks ja ühes nende arvu kahanemisega kahvatavad ikka enam ja enam endise aegade moed ning laadid ja varsti jõuab aeg, kus see küla välimiste vendade kõrval millegi poolest enam erataoline pole. Olgu see nurk ka nii kehv kui ta on, kuid ühte viisi kallis on ta noortele, kes laias maailmas laialt ringi käinud, kui ka raukadele, kes siis oma ilusama eluea, oma nooruse, oma õnnelisemad tunnid ja päikesepaistelisemad päevad mööda saatnud on. Vanade kui noorte hing sulab ühte lauliku sõnadega:
" Kas olgu soo ehk rabamaa Sa siiski minu kodumaa."

Viimane külaelanik lahkus Toonojalt Mardi talust 1987.aastal.

Loe Hans Väre augustikuisest käigust Toonojale.

24. jaanuaril kelgumatkale

Eeloleval laupäeval sõidame tõukekelkudega Navesti ja Halliste jõel.
Jää paksus on turvaline, nii 12 - 15 cm. Matka juhib Aivar Ruukel.
Huvilised on teretulnud ca 3 tunnise kelgumatkaga liituma.
Matkal osalemiseks on kaks võimalust - ennelõunane ja pärastlõunane. Hommikul on plaan sõita Saarisoost ülesvoolu Aesoosse ja sealt Hallistet mööda Riisale.
Pärastlõunane matk kulgeb allavoolu :)
Hind 300.-
Kelkude arv on piiratud, seepärast kehtib lihtne reegel - regamise kiirus loeb.
Matka kohtumispaik on kell 10.00 Saarisoos ja kell 13.00 Riisal Hoolmiku talus.
Ja Saarisoos saab sauna ka!

Telli siin või kirjuta: info@soomaa.com või helistades 53345704 (Jaen) , 5061896 (Aivar)

Tutvu ka kodulehel: Kelgumatkad Soomaal
Vaata pilte: Kelgumatkad Soomaal
Kirjuta ja loe ka foorumis: Kelgumatkad Soomaal.

18. jaanuaril räätsamatkale

Räätsamatkal uitame Kikepera laugastikes ja käime keset raba asuva salapärase Hundissaare järve ääres.
Kohtumispaik kell 11.00 Jõesuus, Hostel Soomaa parklas. Matka pikkus 2-3 tundi.

Kaasas on kogenud giid. Riietus: soojalt.

Matka hind 300.- krooni sisaldab giiditeenust ja räätsade renti.

Telli siin või kirjuta: info@soomaa.com või helistades 53345704 (Jaen) , 5061896 (Aivar)

Tutvu ka kodulehel: Räätsamatkad Soomaal
Vaata pilte: Räätsamatkad Soomaal
Kirjuta ja loe ka foorumis: Räätsamatkad Soomaal.

Soomaa vaated jõudsid kalendrisse

Turismiettevõtja Aivar Ruukel andis välja esimese Soomaa rahvuspargist tehtud pildikalendri.

«Olen juba mõni aasta selle peale mõelnud, aga pole varem nii kaugele jõudnud,» tunnistas Soomaa turismiettevõtja Aivar Ruukel. Ta kinnitas, et tegemist on esimese sellise piirkonda tutvustava kalendriga.

Trükis, mis kannab pealkirja «Soomaa.com», on valminud Aivar Ruukli enda kulu ja kirjadega. Tema tehtud on ka kõik fotod, välja arvatud kaks pilti, millel on ettevõtja ise peal.

Iga kuu juures on tsitaat mõnelt inimeselt, kellele meeldib Soomaal seiklemas käia. Samuti on kirjas üritused, mis kuu jooksul aset leiavad.

Trükise tähtpäevad pärinevad maausuliste sirvilaudadelt.

«Mõtlesin, et ei saa sinna panna läbisegi kaevurite ja kosmonautide päevi ning kristlikke pühi,» selgitas Aivar Ruukel. «Otsustasin, et valin eelkristlikud tähtpäevad, sest Soomaa on ju samuti sellest ajast pärit.»

Piirkonna auväärsele vanusele vihjab ka esiküljel asuv arv 10 222. Arvatavasti murdis Balti jääpaisjärv just nii paljude aastate eest endale tee ookeani, vabastades Lääne-Eesti ning sealhulgas ka Soomaa ala vee alt.

Kalendrit trükiti 500 eksemplari ning Aivar Ruukel jagab seda tasuta oma koostööpartneritele, klientidele, kohalikele ja teistele Soomaaga seotud inimestele.

Sakala
Liisi Seil

Tõukekelgumatkad Soomaa jõgedel

Tõukekelgumatkad Soomaa jõgedel, originally uploaded by Ruukel.