Monday, April 06, 2009
Soomaal algas viies aastaaeg
Soomaal on alanud igakevadine viies aastaaeg, mil kanuuga mööda jõge sõites saab teha kõrvalpõike metsa alla või heinamaale.
„Jõgedelt on jää peaaegu läinud ja sulavesi on metsaalused ja heinamaad üle ujutanud,“ ütles Soomaa taluperemees Aivar Ruukel Raadio Pärnule. Tema sõnutsi ei ole sellekevadine veemöll rekordiliselt suur, kuid tegemist on siiski korraliku üleujutusega.
Igakevadine viies aastaaeg hakkas Soomaal tuure koguma möödunud nädala keskel. Et lumi pole metsa all veel täielikult sulanud, tõuseb vesi Ruukeli hinnangul veelgi. Kohalikel on esimesed kanuusõidud juba tehtud ja kuna heinamaad on vee all, saab sealgi väikse tiiru teha.
Soomaa elanikud on kevadvetega harjunud ja oma elu korraldamisel arvestanud, et vesi võib õue tungida. Ruukel ütles, et kui mujal on nii suured üleujutused katastroofi maiguga, siis Soomaal on see rutiinne looduserütm. Ka loomad ja linnud saavad suurvee eest pageda rabaservale pelgupaika, kus nad on väljaspool ohtu.
Ruukeli sõnutsi on kõige suurem mure hoopis see, et teed on üle ujutatud ja vesi kannab kruusa minema.
Praegu on Soomaale viiv põhitrass kevadvetest puutumata, kuid mööda väiksemaid teid enam autoga sõita ei saa.
Autor: Raido Keskküla
Allikas: Pärnu postimees
Talukohta ei ole unustatud
Soomaa rahvuspargi külastuskorralduse spetsialisti Rait Partsi ütlemist mööda ei ole Toonoja matkaraja ja Mardi talu eest hoolitsemist unustatud, kuigi looduskaitsereformi ja rahanappuse tõttu on see takerdunud.
Partsi kinnitusel on matkarajale viiv rippsild praegu tõesti suletud, sest selle omanik, Ülejõe talu peremees on mures oma vara pärast.
«Omanik väidab, et matkajad on tema maja juures paha teinud ja sinna pääsesid nad just tänu sillale, mis vaatamata halvale tehnilisele seisukorrale on kõigile avatud olnud,» kõneles ta.
Spetsialisti sõnul püütakse Ülejõe peremehega läbi rääkida ja saavutada kas või selline kokkulepe, et too annaks silla värava võtme külastuskeskusse. «Siis oleks omanikul vähemalt mingi kontroll seal käijate üle.»
Praegu soovitas Rait Parts Toonojale minna mööda pikemat, viieteistkümne kilomeetri pikkust matkarada, mis kulgeb piki Halliste ja Navesti jõe serva. See on paar aastat tagasi korrastatud vana vankritee, mis algab Riisalt ning viib matkajad üle Toonoja Mesimurakale.
Mardi talust rääkides tõdes spetsialist, et kuni eelmise aasta lõpuni kandis selle eest hoolt riiklik looduskaitsekeskus, kuid pärast looduskaitsereformi on see töö rohkem kohalikele inimestele ja entusiastidele jäänud.
Parts kinnitas, et vähehaaval püütakse seda paika siiski korrastada. Põlenud saunale on pandud uus katus ning vahetatud on ülemised palgid. Elumajast lammutati 2007. aastal välja vanad küttekolded ning mädanenud põrandalauad. Korrastatud on ka matkaraja märjemaid ülekäigukohti.
«Oleme taluõuel korraldanud talguid,» lisas spetsialist. Viimati puhastati hoonete ümbrust võsast tänavu talvel. Siis oli ettevõtmisse haaratud Eestimaa Looduse Fond.
Järgmise tööna on Partsi sõnul plaanis esimesel võimalusel panna elumajale uued põrandad ja aknad ning paigaldada laetalad, et hoone laiali ei vajuks.
«Tahame selle koha ikka korda teha, kuid saame seda teha vähehaaval,» lausus ta.
Allikas: sakala
Viimase talveilma turjal Toonojale
Õige pea tõusevad Soomaa jõed üle kallaste ning turistid ruttavad omapärasest loodusnähtusest osa saama. Eelmisel nädalal hoidis aga talv sellest maanurgast veel küünte ja hammastega kinni.
Laupäeval polnud Soomaal suurveest märkigi. Jõed olid suuremalt jaolt jääkaane all ning lumine vaikus valitses ka Aesoos, seal, kus Halliste jõgi suubub üsna järsu nurga all Navestisse. Kuulsa Soomaa üleujutuse üks põhjus ongi ju seal tekkiv veepais, sest Navesti ei suuda Halliste jõe kaudu Sakala kõrgustikult alla voolavat vett alati vastu võtta.
Hingevärinal üle jõe
Meie väikese seltskonna eesmärk oli seekord matkata Toonojale, rabasaarele, millest on küll palju kõneldud ja kirjutatud, aga kuhu minul polnud õnnestunud oma jalga tõsta.
Kui retke algul tundsime puudust kevadpäikesest, siis oma teekonnal jõudsime mitu korda tõdeda: talvised ilmaolud aitasid käigu õnnestumisele kõvasti kaasa.
Esimene üllatus tabas meid siis, kui olime autod Kaansoo—Jõesuu teele jätnud ja Aesoos asuva rippsilla juurde astunud. Selgus, et kitsas rippsild, mis paljudele matkajatele eredaid elamusi on pakkunud, oli küll oma kohal, kuid sellele minekut tõkestavad liblikatega kaunistatud värav ja silt «Eravaldus».
Seisime veidi aega nõutult, kuid siis astusid esimesed julged jõejääle. Nõnda vudisime ühekaupa teisele kaldale, hinges kerge hirmuvärin — sellest paigast pisut eemal oli Navestil näha ka vesiseid laike.
Laupäeval polnud Soomaal suurveest märkigi. Jõed olid suuremalt jaolt jääkaane all ning lumine vaikus valitses ka Aesoos, seal, kus Halliste jõgi suubub üsna järsu nurga all Navestisse. Kuulsa Soomaa üleujutuse üks põhjus ongi ju seal tekkiv veepais, sest Navesti ei suuda Halliste jõe kaudu Sakala kõrgustikult alla voolavat vett alati vastu võtta.
Hingevärinal üle jõe
Meie väikese seltskonna eesmärk oli seekord matkata Toonojale, rabasaarele, millest on küll palju kõneldud ja kirjutatud, aga kuhu minul polnud õnnestunud oma jalga tõsta.
Kui retke algul tundsime puudust kevadpäikesest, siis oma teekonnal jõudsime mitu korda tõdeda: talvised ilmaolud aitasid käigu õnnestumisele kõvasti kaasa.
Esimene üllatus tabas meid siis, kui olime autod Kaansoo—Jõesuu teele jätnud ja Aesoos asuva rippsilla juurde astunud. Selgus, et kitsas rippsild, mis paljudele matkajatele eredaid elamusi on pakkunud, oli küll oma kohal, kuid sellele minekut tõkestavad liblikatega kaunistatud värav ja silt «Eravaldus».
Seisime veidi aega nõutult, kuid siis astusid esimesed julged jõejääle. Nõnda vudisime ühekaupa teisele kaldale, hinges kerge hirmuvärin — sellest paigast pisut eemal oli Navestil näha ka vesiseid laike.
Mõnekilomeetrise matkaraja lõpp-punkti jõudmine võttis meil aega umbes poolteist tundi. Algul viis tee tükk maad mööda Navesti jõe kallast ning siis pööras täisnurga all lõunasse ja suundus Kuresooga ümbritsetud rabasaarele.
Majapidamine, millest kohe pärast silda möödusime, jäigi viimaseks asustatud kohaks sel teekonnal. Pärast seda tervitasid meid raja ääres ainult mahajäetud eluasemed. Teatavasti asus kunagi rabasaarel Toonoja külas lausa seitse talu. Esimesed neist rajati Leetva küla karjamaadele XIX sajandi algul. Küla hakkas tühjaks jääma eelmise sajandi keskel ning viimane elanik lahkus sealsest Mardi talust 1987. aastal.
Just seesama Mardi talu oli meie retke sihtpunkt, sest eelinfo kohaselt pidid seal olema lõkkekoht ja ulualune.
Oma teekonnal möödusime üsna raja ääres asuvast kokkukukkunud hoonest, kus lauahunniku sees püsis vapralt püsti vaid korstnajalg.
Järgmisena imetlesime omaaegset Aule talu vaatamisväärsust kivikeldrit. Peremees Aadu oli selle tarbeks ehitusmaterjali kohale kandnud mujalt, sest Toonoja rabasaarel kivisid ei leidunud. 1882. aastal ehitatud maakiviseinad on praegugi veel jonnakalt püsti, kuid katust pole neil enam ammu.
Toonoja mängis peitust
Toonoja rabasaarel kõndida polnud sugugi raske: metsas kulges kitsas tee, mis oli küll kaetud poolde säärde ulatuva lumega, kuid oli täiesti läbitav. Ilmselt oli see kunagiste külaelanike vankritee.
Hea, et ma matkajate rivi sabas sörkisin, muidu oleksin Toonojast võib-olla seda märkamata üle kihutanud — rabasaare ja kunagise külaga sama nime kannab ka Kuresoost vett toov oja. Õigemini need teised kaks ongi oma nime saanud just oja järgi.
Nime päritolu kohta on mitu oletust. Näiteks on pakutud, et see tuleneb sõnast «toonela», või siis sõnast «tooma» — oja toob vett rabast.
Toonoja viimane elanik Jaan Kimmel on ühes intervjuus öelnud aga seda, et kunagi olevat seal kandis kasvanud palju «tommingaid» ning oja hõigati «tommingate ojaks». Hiljem oli see lühenenud Toonojaks.
Laupäeval andis Toonoja olemasolust tunnistust üksnes kitsas purre.
Ülemjooksul oli siiski mõnes kohas näha, et oja sisaldab ka pruunikat rabavett. Seal oli vesi hakanud ennast jää alt vabaks võitlema.
Tuleb tunnistada, et üks meie seltskonna liige suutis oma jalad Toonojas märjaks kasta. Mardi talu juurde jõudnud, uurisime, kas ta saaks oma varbaid soojendada suitsusaunas. See seisis aga pärast mõne aja tagust põlengut endiselt kasutamiskõlbmatuna. Ka Mardi talu elumaja jättis kurva mulje.
Tänu järjekindlusele saime tule lõkkeasemel lõpuks üles — kuivi puid polnud ju käepärast — ning vanast adrast ja okastraadist meisterdatud grillalusel oli võimalik ka teemoona soojendada.
Vanas taluõues kaikusid korraks taas inimeste hääled.
Autor: Liisi Seil
Allikas: sakala
Soomaalased asuvad turiste meelitama
Soomaa ettevõtjad asutasid mittetulundusühingu, mille eesmärk on senisest rohkem turundustegevust välismaale suunata.
Loodavasse ühendusse koonduvad peale ettevõtjate turismindusega seotud inimesed Viljandi- ja Pärnumaalt.
Junsi puhkekeskuse juhataja Aimar Kuill sõnas, et ühing hakkab Soomaad reklaamima ning muu hulgas eri allikatest, näiteks Ettevõtluse Arendamise sihtasutuse turundusmeetmest raha taotlema.
«Tahame tuua välismaa ajakirjanikke meie turismiettevõtteid vaatama, et nad neist oma väljaannetesse kirjutaksid,» rääkis Aimar Kuill.
Turismiettevõtja Aivar Ruukel lausus, et sidemeid plaanitakse luua nendega, kes koostavad Euroopas reisiraamatuid.
«Peatselt ühineb Soomaa rahvuspark rahvusvahelise ühendusega PAN Park ja saab ühtlasi ökoturismi sertifikaadi. See annab Euroopa turul uusi võimalusi.
Soomaa on Eestis ainus, kes oma põlisloodusega PAN-parkide võrgustikku sobib,» selgitas Ruukel.
Turismiettevõtja hinnangul tunnevad Soomaa vastu eelkõige huvi inimesed nendelt maadelt, kus ürgloodust pole.
«Kavatseme panuse teha Saksamaale, Hollandile ja Inglismaale,» täpsustas ta. «Näiteks Inglismaal on väga hästi arenenud vaatlusturism, mille käigus jälgitakse linde, loomi ja taimi.»
Ruukeli sõnutsi on Eesti vastu suur huvi ka Jaapanis ja tulevikus võivad sihtgrupina kõne alla tulla Hiina turistid.
«Oleme eri ettevõtted, aga ajame ühist Soomaa asja ja klient võtabki meid ühtse sihtkohana,» nentis Ruukel. Seetõttu on plaanis koostada valmisreise, millesse kuulub eri turismiettevõtete pakutavat.
Koos on kavas välja töötada Soomaa ühtne turunduskontseptsioon. Sellesse kaasatakse peale ettevõtjate ja giidide riigimetsa majandamise keskus ja keskkonnaamet. «Näiteks võiks teha Soomaa tuure,» pakkus Ruukel.
Autor: Egon Valdaru
Allikas: sakala
Friday, April 03, 2009
Mitmekesine Eesti- Loodusõhtu Soomaa rahvuspargi külastuskeskuses
Reedel 10 aprillil algusega kell 18.00 toimub Soomaa rahvuspargi külastuskeskuses Kõrtsi-Tõramaal järjekordne loodusõhtu. Seekordsel loodusõhtul esineb loodusfotograaf Sven Zaãek, kes räägib oma kaameraga tehtud rännakutest Eestis.
Sven Zaãek on tuntuim Eesti noorema generatsiooni fotograaf, kelle looming on paljudele tuttav läbi loodusfoto ajakirja LOFO.
Loodusõhtu käigus avatakse külastuskeskuses ka fotonäitus ja loodusjutu vahepalana esinevad noored muusikud.
Soomaa rahvuspargi külastuskeskuses toimuvaid loodusõhtuid toetab Keskonnainvesteeringute keskus ja loodusõhtud on kõigile huvilistele tasuta.
Täpsem info e-posti aadressilt: keskus@soomaa.ee või telefonil 4357164
Allikas: soomaa.ee
Thursday, April 02, 2009
Kildu tee 2.aprill 2009
Juurdepääs Soomaale ida poolt muutub lähipäeval küsitavaks. Lemmjõe tase tõuseb ja on ületanud KIldu-Tõramaa maantee.
Tuesday, March 31, 2009
4. aprill avame kanuumatka hooaja
Laupäeval, neljandal aprillil avame kanuumatka hooaja!
Kogunemine kell 11.00.
Marsruuti ning kogunemiskohta täpsustatakse reedel.
Hinnaks 300EEK inimene.
Kaasa pakkida veekindlald varuriided.
Registreerumiseks kirjuta info@soomaa.com või helista:
Aivar: 5061896 või Jaen: 53345704
Vaata pilte Kanuumatkad Soomaal
Sunday, March 22, 2009
Tuesday, March 17, 2009
21. ja 22.märts räätsamatk giidiga Kuresoos
Kevad tuleb. Üksteise järel saabuvad esimesed rändlinnud. Kuldnokkadele ja lõokestele lisaks on juba ka kohatud Soomaa vapilinde sookurgi. Tegemist on esimeste hulljulgetega, sest talv ei taha võitluseta taganeda. Ehkki reedel on ametlikult kevade algus, on nädalavahtuseks oodata talviselt miinustemperatuuriga ilma. Korraldame lumise talve ära saatmiseks räätsamatkad rabas.
Räätsamatk Kuresoos
Matkame lammimetsas ja rabas, otsime kevade märke ja loeme loomajälgi lumel.
Matka juhib Soomaa ilmatark Indrek Hein.
Matka algus: kell 11.00 nii laupäeval 21.03 kui pühapäeval 22.03
Kogunemine: Karuskose talus
Hind: 300.- inimene
Hind sisaldab: räätsade renti ja giiditeenust
Matkale tulles pange end sobivalt riide ning jalga ilmastikuoludele vastavad jalanõud!
Registreeru siin või kirjuta: info@soomaa.com
Võib ka helistada: Aivar: 5061896 või Jaen: 53345704
Vaata pilte Räätsamatkad Soomaal
Friday, March 13, 2009
MTÜ Soomaa Turismi juhatus
Asutati MTÜ Soomaa Turism, pildil värske juhatus Suure-Jaani vallavalitsuse ees, vasakult Aivar Ruukel, Raivo Olesk, Katrin Ruumet, Liina Lõoke, Aimar Kuill. Aimari seljataga sümboolne maailmaturg, mida ühiselt minnakse vallutama.
Thursday, March 12, 2009
Matkamehest ettevõtjale annavad seiklused leiva lauale
Paar aastat tagasi seiklusmatkade korraldamist alustanud Argo Linnamäe arvab, et kui ettevõtja silmad säravad ja ta oma tööd tõeliselt naudib, läheb ärilgi hästi.
Linnamäe firma OÜ Seikle Vabaks tegeleb loodusmatkadega, korraldab kajakimatku Läänemaa jõgedel ja mererannikul, räätsaretki soodesse ja rabadesse, linnuvaatlusmatku, GPS-orienteerumismatku, jalgsimatku, suvepäevi, kiikingu- ja vibulaskmisüritusi ja talvel tõukekelgusõite. Mees alustas füüsilisest isikust ettevõtjana, viimased poolteist aastat on tegutsetud osaühinguna.
“Olen lapsepõlvest peale armastanud matkata, käisin noorte tehnikute majas skaudiringis ja muidu sõpradega retkedel,” meenutas Linnamäe oma seiklemispisikuga nakatumist. “Vahepeal tegin sõjaväes karjääri, aga viimaks otsustasin teha midagi hingele ja just seda, mida kõige paremini oskan.”
Toetused innustasid
Alustuseks registreeris Linnamäe end töötuks ja läbis tööturuameti ettevõtluse ja raamatupidamise kursused, samuti olümpiakomitee ja matkaliidu korraldatud üld- ja matkatreenerite spetsiifilised koolitused. Valmis äriplaan sai tööturuametist ettevõtluse alustamise toetust 20 000 krooni, mille eest osteti esimesed GPS-seadmed, vibud ja veel üht-teist.
Järgmise sammuna pöördus ettevõtja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusse (EAS), kus koostati järgmine äriprojekt ja taotleti taas toetust. “Seal oli projekti tegemine põhjalikum ja keerukam, aega läks rohkem,” meenutab Linnamäe. “Sain EASist toetust 50 000 krooni, tingimuseks oli 25 protsenti omaosalust. Lõpuks oli mul varustust umbes 75 000 krooni eest. Praegu on tööturuametist ettevõtluse alustamise toetust võimalik taotleda 70 000 krooni, see teeb tagantjärele isegi natuke kadedaks, kuna paar aastat tagasi sealt üle 20 000 ei saanud.”
Toetused andsid Linnamäe sõnutsi tugeva tõuke ja hea ajendi ammuplaanitud ettevõte käima lükata. Palju kasu oli koolitusest, kus muu hulgas õpetati raamatupidamist korraldama ja ametkondadega korrektselt suhtlema. Nullist alustamisel mängib väga tähtsat rolli realistlik äriplaan, mis aitab kulusid plaanida ja kontrolli all hoida, rangelt nõutav aruandlus distsiplineerib.
Linnamäe lisab, et firmat ei tee siiski ainult asjad, vaid ikka inimene, kes asju ajab. Ilmselt oleks ta seiklusmatkadega alustanud isegi ilma toetuse ja vahenditeta, sest tänapäeval ei pea kõike ostma, hakkama saab vahendeid rentides. Nii teeb Seikle Vabaks koostööd Soomaa turismitaluniku Aivar Ruukeliga, kes vajadusel laenutab tõukekelke või pakub retkelistele majutust, Linnamäe omakorda rendib Ruukelile suuremate gruppide puhul räätsasid ja omaenda isikus matkajuhi teenust. Kuigi mehed on konkurendid, ei välista see sõbralikku koostööd.
Otseselt turu-uuringuid Linnamäe enne äri alustamist ei teinud, teada oli, et mujal Eestis pakub mõni firma analoogseid teenuseid, aga Pärnumaal neid ei olnud.
Matkates loodusega sõbraks
“Olin enne pidevalt oma sõpradele ja tuttavatele matku ja seiklusmänge korraldanud ning kõik olid rahule jäänud,” meenutas Linnamäe. “Tekkis mulje, et äkki teisedki tahaksid Eestimaa loodust avastada. Pärnumaal on ju võrratuid metsi ja rabasid, omaette elamus on näha kajakimatkal Läänemaa väga mitmekesise loodusega rannikualasid merelt. Toodete väljamõtlemisel on minu ja mu õe sõprusringkond siiamaani hea testgrupp: pärast matka saab kohe tagasisidet, kas oli vahva või mitte.”
Põhiliselt tunnevad seiklusmatkade vastu huvi eestimaalased, kes tahavad looduses lõõgastuda või huvitavaid elamusi saada. Suvel moodustasid klientidest 25 protsenti välismaalased, kes Pärnusse sattudes turismiinfopunktist või reklaamidelt info leidsid. Talvel on kõige populaarsemad tõukekelgu- ja räätsaretked, suvel kajakimatkad ja linnuvaatlusretked, kuna Pärnumaa on Eesti läänepoolne põhiline lindude rände koridor.
Osaühingus on talveperioodil hõivatud tööga paar-kolm inimest, suvel palgatakse pisut lisatööjõudu. Otseselt matkadel käimine moodustab tööst veerandi, ülejäänud aeg kulub marsruutide koostamisele, retkede ettevalmistamisele, klientidega suhtlemisele ja turundustööle. Firma vedamise kõrval juhendab Linnamäe veerand kohaga Pärnu loodusmajas laste matkaringi, see hoiab meeled ärksana ja aitab end kursis hoida värskemate loodusteadmistega.
Suru aga surutisele vastu!
Eelmise aastaga võrreldes tuleb tellimusi küll vähem, kuid Linnamäe hindab olukorda normaalseks: hoolimata majanduslangusest, soovivad inimesed endiselt vaba aega sisustada. “Majandussurutis võib ju olla, aga ise peab vastu suruma,” kinnitas ettevõtja naerdes. “Kui jääd, kõrvad lontis, norutama, võid kindel olla, et surutis sulle kaela tuleb. Kohalikes spaades võib maksta mõne tunni mõnulemise eest sama hinna kui päevase matka eest, kus saab värsket õhku nautida, loodust avastada ja uusi teadmisi omandada.”
Paar aastat tagasi tahtis üks suurem firma osaühingut üles osta, aga Linnamäe ei nõustunud oma nii palju vaeva ja tööd nõudnud “lapsukest” kuidagi kõrvale jätma.
Mees tunneb oma sõnutsi kergendust, et ta omal ajal võttis vastu õige otsuse ega sidunud end suurte pangalaenudega, mis praegu nii mõnelegi ettevõtjale meelehärmi valmistavad.
“Kõik põhineb erakapitalil, tegutsesin põhimõttel “pigem tasa ja targu kui suurte võlgadega”,” ütles Linnamäe rahulolevalt. “Elan ettevõtjana ära, leib on laual. Kasumist enamiku investeerin reklaami ja tootearendusse, plaanin varustust juurde osta. Mulle meeldib minu töö tohutult ja kui teed oma asja säraga silmis, näevad seda sära kliendidki ja tahavad ikka ja jälle tagasi tulla.”
Allikas: Pärnu postimees.
Reporter: Karin Klaus
Linnamäe firma OÜ Seikle Vabaks tegeleb loodusmatkadega, korraldab kajakimatku Läänemaa jõgedel ja mererannikul, räätsaretki soodesse ja rabadesse, linnuvaatlusmatku, GPS-orienteerumismatku, jalgsimatku, suvepäevi, kiikingu- ja vibulaskmisüritusi ja talvel tõukekelgusõite. Mees alustas füüsilisest isikust ettevõtjana, viimased poolteist aastat on tegutsetud osaühinguna.
“Olen lapsepõlvest peale armastanud matkata, käisin noorte tehnikute majas skaudiringis ja muidu sõpradega retkedel,” meenutas Linnamäe oma seiklemispisikuga nakatumist. “Vahepeal tegin sõjaväes karjääri, aga viimaks otsustasin teha midagi hingele ja just seda, mida kõige paremini oskan.”
Toetused innustasid
Alustuseks registreeris Linnamäe end töötuks ja läbis tööturuameti ettevõtluse ja raamatupidamise kursused, samuti olümpiakomitee ja matkaliidu korraldatud üld- ja matkatreenerite spetsiifilised koolitused. Valmis äriplaan sai tööturuametist ettevõtluse alustamise toetust 20 000 krooni, mille eest osteti esimesed GPS-seadmed, vibud ja veel üht-teist.
Järgmise sammuna pöördus ettevõtja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusse (EAS), kus koostati järgmine äriprojekt ja taotleti taas toetust. “Seal oli projekti tegemine põhjalikum ja keerukam, aega läks rohkem,” meenutab Linnamäe. “Sain EASist toetust 50 000 krooni, tingimuseks oli 25 protsenti omaosalust. Lõpuks oli mul varustust umbes 75 000 krooni eest. Praegu on tööturuametist ettevõtluse alustamise toetust võimalik taotleda 70 000 krooni, see teeb tagantjärele isegi natuke kadedaks, kuna paar aastat tagasi sealt üle 20 000 ei saanud.”
Toetused andsid Linnamäe sõnutsi tugeva tõuke ja hea ajendi ammuplaanitud ettevõte käima lükata. Palju kasu oli koolitusest, kus muu hulgas õpetati raamatupidamist korraldama ja ametkondadega korrektselt suhtlema. Nullist alustamisel mängib väga tähtsat rolli realistlik äriplaan, mis aitab kulusid plaanida ja kontrolli all hoida, rangelt nõutav aruandlus distsiplineerib.
Linnamäe lisab, et firmat ei tee siiski ainult asjad, vaid ikka inimene, kes asju ajab. Ilmselt oleks ta seiklusmatkadega alustanud isegi ilma toetuse ja vahenditeta, sest tänapäeval ei pea kõike ostma, hakkama saab vahendeid rentides. Nii teeb Seikle Vabaks koostööd Soomaa turismitaluniku Aivar Ruukeliga, kes vajadusel laenutab tõukekelke või pakub retkelistele majutust, Linnamäe omakorda rendib Ruukelile suuremate gruppide puhul räätsasid ja omaenda isikus matkajuhi teenust. Kuigi mehed on konkurendid, ei välista see sõbralikku koostööd.
Otseselt turu-uuringuid Linnamäe enne äri alustamist ei teinud, teada oli, et mujal Eestis pakub mõni firma analoogseid teenuseid, aga Pärnumaal neid ei olnud.
Matkates loodusega sõbraks
“Olin enne pidevalt oma sõpradele ja tuttavatele matku ja seiklusmänge korraldanud ning kõik olid rahule jäänud,” meenutas Linnamäe. “Tekkis mulje, et äkki teisedki tahaksid Eestimaa loodust avastada. Pärnumaal on ju võrratuid metsi ja rabasid, omaette elamus on näha kajakimatkal Läänemaa väga mitmekesise loodusega rannikualasid merelt. Toodete väljamõtlemisel on minu ja mu õe sõprusringkond siiamaani hea testgrupp: pärast matka saab kohe tagasisidet, kas oli vahva või mitte.”
Põhiliselt tunnevad seiklusmatkade vastu huvi eestimaalased, kes tahavad looduses lõõgastuda või huvitavaid elamusi saada. Suvel moodustasid klientidest 25 protsenti välismaalased, kes Pärnusse sattudes turismiinfopunktist või reklaamidelt info leidsid. Talvel on kõige populaarsemad tõukekelgu- ja räätsaretked, suvel kajakimatkad ja linnuvaatlusretked, kuna Pärnumaa on Eesti läänepoolne põhiline lindude rände koridor.
Osaühingus on talveperioodil hõivatud tööga paar-kolm inimest, suvel palgatakse pisut lisatööjõudu. Otseselt matkadel käimine moodustab tööst veerandi, ülejäänud aeg kulub marsruutide koostamisele, retkede ettevalmistamisele, klientidega suhtlemisele ja turundustööle. Firma vedamise kõrval juhendab Linnamäe veerand kohaga Pärnu loodusmajas laste matkaringi, see hoiab meeled ärksana ja aitab end kursis hoida värskemate loodusteadmistega.
Suru aga surutisele vastu!
Eelmise aastaga võrreldes tuleb tellimusi küll vähem, kuid Linnamäe hindab olukorda normaalseks: hoolimata majanduslangusest, soovivad inimesed endiselt vaba aega sisustada. “Majandussurutis võib ju olla, aga ise peab vastu suruma,” kinnitas ettevõtja naerdes. “Kui jääd, kõrvad lontis, norutama, võid kindel olla, et surutis sulle kaela tuleb. Kohalikes spaades võib maksta mõne tunni mõnulemise eest sama hinna kui päevase matka eest, kus saab värsket õhku nautida, loodust avastada ja uusi teadmisi omandada.”
Paar aastat tagasi tahtis üks suurem firma osaühingut üles osta, aga Linnamäe ei nõustunud oma nii palju vaeva ja tööd nõudnud “lapsukest” kuidagi kõrvale jätma.
Mees tunneb oma sõnutsi kergendust, et ta omal ajal võttis vastu õige otsuse ega sidunud end suurte pangalaenudega, mis praegu nii mõnelegi ettevõtjale meelehärmi valmistavad.
“Kõik põhineb erakapitalil, tegutsesin põhimõttel “pigem tasa ja targu kui suurte võlgadega”,” ütles Linnamäe rahulolevalt. “Elan ettevõtjana ära, leib on laual. Kasumist enamiku investeerin reklaami ja tootearendusse, plaanin varustust juurde osta. Mulle meeldib minu töö tohutult ja kui teed oma asja säraga silmis, näevad seda sära kliendidki ja tahavad ikka ja jälle tagasi tulla.”
Allikas: Pärnu postimees.
Reporter: Karin Klaus
Wednesday, March 04, 2009
Ilves, Ilves - Loodusõhtu Soomaa rahvuspargi külastuskeskuses
Laupäeval, 14 märtsil algusega kell 17.00 Toimub Soomaa rahvuspargi külastuskeskuses Kõrtsi-Tõramaal järjekordne loodusõhtu. Seekordse loodusõhtu teemaks on meie metsade ainus kasslane Ilves (Lynx lynx)
Koostöös Metsakaitse ja Metsauuenduskeskusega korraldatav loodusõhtu on jätk 2008 aasta kevadel alguse saanud vestlusringide sarjale tutvustamaks meie metsades elunevaid kiskjaid.
Seda, mis loom ilves on, mida ta sööb ja kus ta magab räägivad Metsauuenduskeskuse ulukiseire osakonna töötajad Peep Männil, Raido Kont ja Marko Kübarsepp
Soomaa rahvuspargi külastuskeskuses toimuvaid loodusõhtuid toetab Keskonnainvesteeringute keskus ja loodusõhtud on kõigile huvilistele tasuta.
Täpsem info e-posti aadressilt: keskus@soomaa.ee
Koostöös Metsakaitse ja Metsauuenduskeskusega korraldatav loodusõhtu on jätk 2008 aasta kevadel alguse saanud vestlusringide sarjale tutvustamaks meie metsades elunevaid kiskjaid.
Seda, mis loom ilves on, mida ta sööb ja kus ta magab räägivad Metsauuenduskeskuse ulukiseire osakonna töötajad Peep Männil, Raido Kont ja Marko Kübarsepp
Soomaa rahvuspargi külastuskeskuses toimuvaid loodusõhtuid toetab Keskonnainvesteeringute keskus ja loodusõhtud on kõigile huvilistele tasuta.
Täpsem info e-posti aadressilt: keskus@soomaa.ee
Tuesday, February 17, 2009
22.veebruar kombineeritud räätsa- ja tõukekelgumatk
Eeloleval pühapäeval, 22. veebruaril kutsume kombineeritud räätsa- ja tõukekelgumatkale.
Kelgutame jõejääl ja räätsame rabas. Matk kestab ca 4 tundi.
Kohtumine kell 11.00 Karuskosel.
Giid on Indrek Hein.
Matka lõpus pakume Karuskosel kamina ääres kuuma teed ning räägime ilmajuttu.
Matkahinnaks on 300EEK inimene.
Matkale tulles pange end soojalt riide!
Registreeru siin või kirjuta: info@soomaa.com
Võib ka helistada: Aivar: 5061896 või Jaen: 53345704
Vaata pilte Räätsamatkad Soomaal ja tõukekelgumatkad Soomaal
Национальный парк Соомаа (Болотная земля)
Kolleegid lähevad Piitrisse messile, küsisid kaasa Soomaa kohta esitlust. Panime miskit sellist kokku.
Friday, February 13, 2009
Aivar on 2008 turismiedendaja nominent
Täna alanud turismimessil TOUREST jagati taas traditsioonilisi Parima Turismiedendaja tiitleid. Oli vahva üllatus hommikul messile jõudes paarilt tuttavalt kuulda, et olen ka nominentide seas :)
Nad olid ETFL-i kodulehelt lugenud !
Ise ma lugenud polnud, ega ka kuulnud miskit, seega oli selge ka see, et kuna keegi ETFList ei olnud helistanud siis tiitel läheb kellegile teisele.
Läks Tartusse Kaja Allilenderile, palju õnne Kaja!
Vahva on seejuures, et Kaja panus on ka ülisuur Soomaa arengus, tema vedamisel pandi alus rahvuspargi infrale ja turundusele, kirjutasin sellest lähemalt siin.
ETFL-ile aga tänu taas nomineerimast, 1997 aastal läks edukamalt.
Subscribe to:
Posts (Atom)
Posts
