Thursday, January 29, 2009

2. veebruar - rahvusvaheline Märgalade päev

Vett võib leida kogu Maalt ja seda vajavad oma elutegevuseks kõik teadaolevad elusorganismid. Vesi katab ligikaudu 70% maa pinnast ja ainult 4,04% sellest mooodustab eluks vajalik magevesi.

2. veebruaril 1971. aastal võeti Iraanis Ramsari väikelinnas vastu
rahvusvahelise tähtsusega märgalade, eriti veelindude elupaikade ehk nn.
"Ramsari konventsioon".

Konventsiooni eesmärk on tagada riikidevaheline koostöö märgalade kaitsmisel ning säästlikul kasutamisel. Ramsari konventsiooniga on ühinenud 135 riiki, Eesti ühines 1993. aastal. Terves maailmas kuulub praegu rahvusvahelise tähtsusega märgalade nimistusse 1011 ala 117 riigist. Need alad hõlmavad kokku ligi 80 miljonit hektarit ehk kaheksateist Eesti pindala.

2009. aasta märgaladepäeva moto on: "Ülesvoolu-Allavoolu: Märgalad ühendavad meid" .

2009. aasta märgalade päeva eesmärk on pöörata tähelepanu jõgedele kui looduslikele ühendusteedele ja mõjule, mida põhjustab inimtegevus nii jõgedele kui jõgedest mõjutatud märgaladele ja teistele ökosüsteemidele. Suure osa Eesti märgaladest moodustavad rabad ja erinevad mageveeliste järvede ning jõgede ääres paiknevad sood. Eesti iseärasus ja rikkus on meie magevee hulk ja suhteliselt hea kvaliteet.

Ramsari konventsiooni üks eesmärke on jõgede ja teiste vooluveekogude kui
"loodusliku" veevärgi ja infrastruktuuri tähtsustamine.
20. sajandil majandusarengus toimunud muutused on läbi maaparanduse mõjutanud paljude jõgede loodsulikku tasakaalu moel, millest alles tänapäeval hakatakse aru saama. Kahjuks on see mõju olnud negatiivne ja paljuski pöördumatu. 2009. aasta Märgalade päeva moto kutsub kõiki ringi vaatama ja mõtlema, mil moel
mõjutab meie igapäevaelu mageveesüsteeme ja kuidas läbi mõistliku tegevuse säästa seda olulist ressurssi.

Soomaa kaitseb Pärnut:

Soomaa rahvusparki läbiv Halliste koos oma lisajõgede Raudna ja Lemmjõega saab alguse Sakala kõrgustikult ja on koos Navesti jõega üheks Soomaa pemise iseärasuse ehk viienda aastaaja tekitaja. Soomaale omane viies aastaaeg on enamasti tingitud suurest sademetehulgast ja Halliste jõe suubumisnurgast Navestisse 160 kraadise nurga all. Selline looduslik "lüüs" on oluliseks teguriks Navesti ja Pärnu jõe alamjooksul paiknevate asulate ja Pärnu linna heakäekäigul, kuna siinne looduslik infrastruktuur kaitseb Navesti ja Pärnu jõe ääres elavaid inimesi laastavate üleujutuste eest, mis võivad tekkida suurte sademete ja kevadise suurvee ajal.

Soomaa rahvuspark kuulutati Ramsari alaks 17. juunil 1997. aastal. Soomaal loetakse märgaladeks lammimetsasid (suurimad on Lemmjõe keelemets, Tõramaa oja suudmeala mets ja Pääsma laas), siinseid jõelamme (luhaheinamaid) ja 5 suurt raba - Kuresoo, Kikepera, Öördi, Valgeraba ja Riisa raba.


Allikas:
soomaa.ee

Wednesday, January 28, 2009

World Wetlands Day - Üleilmne märgalade päev

How do you celebrate World Wetlands Day?
We go for bog-shoeing trip on Kuresoo bog, Soomaa National Park in Estonia.
Welcome to join us on Sunday 01. February!

Meeting at 11.am in Karuskose.
Trip is guided by Aivar Ruukel, and lasts 4 hours.
Price EEK 300 includes rental of bogshoes.

Bogshoes have been used to walk on wetlands throughout the times. These footwear allow us access to the places where it is hard or even impossible to reach by foot.

Read more about Bog Shoeing Experience here.


Book your Bog Shoeing Experience here!

Tuesday, January 27, 2009

Märgalade päeva räätsamatk Soomaal


2. veebruaril tähistavad loodusesõbrad üleilmset märgalade päeva.
Korraldame sel puhul 1. veebruaril, pühapäeval matka üle Kuresoo raba. Kell 11 koguneme Karuskosel.
Liigume räätsadel Karuskoselt Toonoja rabasaarele. Samanimelises mahajäetud külas joome teed ja räägime rabajutte.
Seejärel matkame Toonoja kaldaid mööda rabast välja Navesti jõe äärde.
Matkajuht on Aivar Ruukel
Matka hind 300.- krooni sisaldab räätsade renti.

Telli siin või kirjuta: info@soomaa.com või helistades:
Jaen: 53345704
Aivar: 5061896

Tutvu ka kodulehel: Räätsamatkad Soomaal
Vaata pilte: Räätsamatkad Soomaal
Kirjuta ja loe ka foorumis: Räätsamatkad Soomaal.

Monday, January 26, 2009

Tori mees jättis isamaale väärtusliku päranduse

Tori muuseumitoas avatud näitus “Minevikust tulevikku” annab ülevaate mehest, kes jättis endast maha hindamatu väärtusega kultuuriloolise päranduse ja kelle juured on seotud Pärnumaa ning Toriga.

See Eesti kultuuriloo üks põnevamaid ja mitmekülgsemaid tegelasi on August Pulst, kelle sünnist möödus 14. jaanuaril 120 aastat.

Juubeliaasta lõpuni muuseumitoas külastajatele avatud näitust täiendab vabariigi aastapäevani, 24. veebruarini Tori rahvamajas avatud August Pulsti maalide näitus “Mütoloogiline Tori”, kus on väljas paikkonna pärimusi kajastavad 18 õlimaali.

Valgustatud lugemislaua juures võib huviline sirvida legendikogumikku, milles juttu Tori põrgu pärisperemehest, luupainajast, tõnnivakkadest Muraka ja Mannare külas.

Mõlemad väljapanekud on kujundanud Tori rahvamaja juhataja Argo Juske.

Päästis, mis andis

Tori muuseumi juhataja Lea Puust rääkis, et juubeliaasta peategelane August Pulst sündis Tammiste vallas, aga kui ta oli nelja-aastane, kolis pere Tori Päästale Mäelta tallu ja poiss alustas kooliteed Tori Levi vallakoolis.

“Siin on kastid alles täis tema kirjavahetust, ma ei ole jõudnud neid läbi töötada,” viitas muuseumi juhataja kahele suurele puukohvrile, mis seisavad August Pulsti isa Jüri büsti all.

Taiese talupojast isast valmistas poeg, kes oli vanavarakogumise ja pärimusmuusika ülestähendamise kõrval tuntud maalija ja skulptorina.

Stendid seintel kõnelevad Pulsti elust ja tegevusest, keset tuba klaasi alla on aga asetatud tema koolitunnistusi, üleskirjutustega vihikuid, säilinud pastellid ja teadaolevalt esimene maal, 1910. aastal valminud vana talumaja kujutav “Minu kodu Toris”.

On ka käsikirjalised vihikud tema kirjutatud näitemängudega, nagu “Presidendi kojutulek”, “Pillitohter”, “Näitleja sünnipäev”. Tõele au andes on Pulsti käekiri kalligraafiline, tähed nagu valatud. Niisugust annab tänapäeval järele teha.

Esimesed vanavara korjamise kogemused sai Pulst Riia kunstiakadeemia üliõpilasena, kogudes Tori kandis ligi 60 perelt ajaloolisi esemeid. Tagantjärele jääb tõdeda, et ühe maapoisi väsimatu huvi ajalooliste esemete korjamise ja säilitamise vastu andis Eesti Rahva Muuseumi esemekogule tubli lisa.

Tubli ja väärtusliku lisa oma kogudele sai aga Tori muuseum nii, et juhatajale tuli paar aastat tagasi telefonikõne selle kohta, et Pulsti kodus Meriväljal käib kolimine.

“Läksin mehega kohale, päästsin, mis päästa andis, Tori asju ennekõike. Nüüd, näituse eel, lugesin ülevaate saamiseks neid asju, nii et silmad valutasid,” rääkis Puust kui väljapaneku sisuline koostaja.

Klaasi alla on muude materjalide hulka välja sätitud Tori muuseumi ühingu põhikiri. See kinnitab, et põhjust on tähistada 75 aasta möödumist muuseumi asutamisest, mis oli esimene kihelkonnamuuseum Eestis.

Pulst töötas Tori muuseumi ühingu esimehe ja juhatajana kümme aastat, 1934-1944.

Rahvamajas toimub 19. mail üritus “Alustame algusest”, kus saab ülevaate muuseumi asutamisest, elustuvad pildikesed omaaegsetest vanavara kogumisretkedest ja esinevad ringreisil olevad külamuusikud.

August Pulsti õpistu

“Näitus toob hästi välja August Pulsti eluloo ja peamised tegevussuunad: vanavara ja pärimusmuusika kogumise ja populariseerimise ning kunsti,” tunnustas Tori väikeses muuseumitoas nähtut August Pulsti õpistu juhataja Sofia Joons.

Pärimusmuusika õpet pakkuv õpistu tegutseb Viljandis pärimusmuusika aidas ja on juhataja sõnul vaadanud Augusti Pulsti tööd pärimusmuusika valdkonnas tervikuna ning näinud selles kolme suurt põhilist kvaliteeti.

Need on järgmised: esiteks massiivne ja täpne kogumistöö ülekirjutuste, salvestuste ning kogumispäevikutena.

Teiseks: järjekindel ja väsimatu töö pillimeeste ringreisidega 1930. aastatel. Pulst ei hakanud kogutud pärimusmuusikat seadma, vaid tõi esile häid muusikuid ja võimalikult autentset pärimusmuusikat moonutamatul kujul.

Kolmandaks: tema isiksus, loov ja uuendusrikas mõtlemine pluss hea suhtleja ja demagoog. Pulst tundis oma aega hästi ja sai hästi hakkama uute institutsioonide ja ettevõtmiste rajamisega. Ei andnud järele: kui saadud raha ei jätkunud tema alustatud projektide jaoks, siis võttis oma raha lisaks.

“Tal olid visioonid, julgust ega puudunud huumorisoon,” lõpetab Joons loetlemise.

Võrreldav kultuuriloolane

Joonsi arvates on August Pulstil tema kultuuriloolist panust arvestades analoogid nii eesti kui teiste riikide kultuuris. Näiteks Otto Andersson Soomes, Olof Andresson ja Anders Zorn Rootsist.

“Minu arvates on tema omapära see, et ta oli nii vanavara koguja, pärimuskultuuri populariseerija kui institutsioonide, näiteks Eesti teatri- ja muusikamuuseumi ja Tori kihelkonnamuuseumi rajaja ühes isikus,” täpsustas Joons.

Lisades tõsiasja, et tema arvates on August Pulst laiema avalikkuse jaoks tundmatu.

“August Pulsti isiksuse, elutöö ja ettevõtmiste tundmine rikastab eesti kultuurilugu,” rõhutas Joons. “Meie Eesti pärimusmuusika keskuses ja August Pulsti õpistus leiame, et ta on meie aja pärimusmuusikute, pärimusmuusika korraldajate ja -õpetajate hea eeskuju ja mõttekaaslane.”

Joons lisas, et üks hetki, mida ta möödanikust ise kogeda tahaks, on istumine publiku hulgas Estonia kontserdisaalis, kui toimub rahvamuusikute August Pulsti korraldatud ja väljamüüdud(!) kontsert, ja kuulata muusikat, vaadata publikut ning pärast seda vahetada paar sõna legendaarse mehe endaga, et saada teada, mida ta ise toimunust arvab.

Kingitud maalikogu

Pulst läks muusikaajalukku mehena, kellel õnnestus vastuseisust hoolimata viia rahvamuusikud Estonia kontserdisaali esinema.

Kontserdi korraldamisega tegelevas 18 kultuuritegelasest koosnevas toimkonnas toetas teda vaid üks liige. Ülejäänud nõudsid tõmbenumbrina kas või Soomest balleti lavale toomist, aga mitte “torupillimehi”.

Muuseumitegevust toetav kontsert siiski toimus. Selle piletid müüdi kahe päevaga välja ja lisakontsertki läks täismajale.

Sõjajärgsel ajal hoidus Pulst avalikust elust eemale, kirjutas mälestusi, kodu-uurimusi, maalis. “Eesti nõukogude entsüklopeedia” teda ei maini. Aga õli- ja pastellmaalid jõudsid näitustele mitmel pool koduriigis ja Läti pealinnas.

August Pulst läks toonela teele 1977. aasta 22. novembril. Tõelise veinigurmaanina tuntud mehe head sõbrad olid peielauaski kadunukese veine degusteerinud.

Pool aastat pärast Pulsti surma, 20. aprillil 1978 pandi tema maalide valimik üles Tori näidissovhoosi kontorisse.

Tollane majandi direktor Jaan Vija lubas valdavalt 1970. aastatel valminud 28 mütoloogilise temaatikaga maali vastuvõtul kõigile kuuldavalt, et see hinnaline maalikogu jääb Tori näidissovhoosi varamusse ja leiab väärilise koha edaspidi rajatavas muuseumis.

Autor ise oli kirja pannud, et ta maalis sellepärast, et konkretiseerida lugusid Tori mütoloogiast, kuulajale kujukalt, ilmekalt ja värvikalt silme ette manada.

Kellel aega lugeda üleskirjutusi ja süveneda rahvamaja seina täitvasse valikväljapanekusse, saab Pulsti sõnadele kinnitust: need tööd räägivad vaatajaga muhedalt.

Mais jõuab valiknäitus Viljandisse pärimusmuusika aita. Selline kokkulepe on Tori muuseumil tehtud.

Märtsist alustavad pärimusmuusikud ringreisi mööda Eestit. Kontserdid toimuvad peamiselt rahvamajades ja info nende kohta saab õpistu kodulehelt www.folk.ee/opistu.

Samal aadressil on loodud leht ülevaatega August Pulsti juubeliaasta sündmustest ja tema elulugu. Üritused toimuvad mitmel pool: Tallinnas, Tartus Eesti Rahva Muuseumis ja lõpevad 30. oktoobril ei kusagil mujal kui Estonia kontserdisaalis suure külapillimeeste esinemisega.

Tori muuseumitoas linaga kaetud laual ootab sissekirjutusi külalisteraamat.

August Pulstil oli kolm last: kaks poega ja tütar. Esiisa 120. sünniaastapäevale pühendatud näituse avamisel jätsid raamatusse oma sõnumi Pulsti viis sugulast.

Toonoja

Toonoja on üks müstilisemaid paiku Soomaal.

Arheoloogilised leiud tõestavad, et Toonojal elati juba kiviajal. Pronksiajast pärineb Toonojalt üks pronksist õõs. Mainitud pronksese on Põhja-Saksamaa päritoluga. Viimane Toonoja asustus algas 19.saj.algul, kui esimesed asukad rajasid siia Leetva küla karjamaadele oma talud.

Alustades oma teekonda läbi mahajäätud küla Toonoja ülemjooksult, jõuame kõigepealt Räsu talu varemete juurde.Talu oli riigirendi koht ning väike.Üks perepoegadest oli inseneri vaimuga ning ehitas ojale veskipaisu ning miniveski. See jahvatas oma tarbeks leivajahu. Samuti saadi energiat laastulõikamismasinale ja dünamole,mis talule elektrit tootis. Järgmine talu allavoolu on Mardi. On teada, et talu peremees Jaan Land (1873-1941) toimetas külas sünni ja surma korral vaimulikke talitusi. Seda tööd jätkas tema poeg August.
Mardile järgneb Vanasauna talukoht. Talukoha esimene peremees Jüri Päärson töötas maamõõdu abitöölisena,sel ajal, kui Toonoja küla krunte mõõdeti. Majapidamine lõppes peremehe surmaga kolhoosiperioodil. Perenaine läks Pärnusse tütarde juurde elama. Eluhooned jäid saatuse hoolde.

Vanasauna juures, üle oja, teisel kaldal asus Jüri Päärsoni venna Peet Päärsoni väike maja koos 0,5 ha suuruse maalapiga. Peet oli üle valla kuulus jahimees. Pere oli lasterikas:6 poissi ja 5 tüdrukut.
Järgmine talukoht allavoolu oli Arude. Esimene peremees Tõnis Blokk läks Kaukaasiasse Salme külla. Peremehel olevat olnud sepapada - kodahoone. Järgnevatel aegadel vahetas talukoht mitmeid peremehi. Viimane peremees Oskar Pärtel suri 1970.- tel aastatel.
Kaugeim talu Toonoja külas, rabasaare viimases sopis oli Piuoja. Selle talu maad olid külas kõige viljakamad. Viimane peremees Jaan Land suri 1960.- te alguses. Siis jäi ka talu tühjaks.
Põhjapoolseim talu oli Aule. Talus asus küla ainuke kivikelder,mis ehitati 1882.a.Talu jäi tühjaks 1940datel.
1940-41 aastad Toonojale erilist mõju ei avaldanud, samuti ei toonud suuri muudatusi Saksa okupatsioon. 1944.a. oli suur ränne üle Toonoja. Oli päevi, kus tuli koduteed juhatada kuni 200-le inimesele päevas.
1949 rajati esimene kolhoos "Kuresoo".
Toonojalt on läbi aegade lähtunud palju taliteid. Üle Kuresoo liiguti mitmes suunas: Piuoja lähistelt sai raba lõunakaldale Suitsnale; Räsult läks tee üle Kuresoo edelanurka Härmale. Talitee ühendus oli veel Aulelt Navesti jõe äärde Kõrgoja talu juurde.

1912.a. "Päevalehe", "Aja" ja "Koidu" hinnata erilisa "Kodu" nr. 11 kirjutab: "See küla,nagu juba tähendatud, rabas ümber piiratud, muust maailmast lahus seisab,siis võib siin veel tänapäev vanu Eesti talutaatisid näha, nagu nad 50-60 aasta eest olid ja elasid. Nii kannavad taluisad siin pikki juukseid, mõned nendest käivad, jalad põlvest saadik kinni mässitud jne. Kuid juba tungib uue aja vajam ka sellesse raba nurka maetud külasse, juba on küla noorpõli välise ilma kombed ja viisid omandanud, vanade, hallipealiste tudisevate taadikeste arv jääb aasta-aastalt ikka vähemaks ja ühes nende arvu kahanemisega kahvatavad ikka enam ja enam endise aegade moed ning laadid ja varsti jõuab aeg, kus see küla välimiste vendade kõrval millegi poolest enam erataoline pole. Olgu see nurk ka nii kehv kui ta on, kuid ühte viisi kallis on ta noortele, kes laias maailmas laialt ringi käinud, kui ka raukadele, kes siis oma ilusama eluea, oma nooruse, oma õnnelisemad tunnid ja päikesepaistelisemad päevad mööda saatnud on. Vanade kui noorte hing sulab ühte lauliku sõnadega:
" Kas olgu soo ehk rabamaa Sa siiski minu kodumaa."

Viimane külaelanik lahkus Toonojalt Mardi talust 1987.aastal.

Loe Hans Väre augustikuisest käigust Toonojale.

Wednesday, January 21, 2009

24. jaanuaril kelgumatkale


Eeloleval laupäeval sõidame tõukekelkudega Navesti ja Halliste jõel.
Jää paksus on turvaline, nii 12 - 15 cm. Matka juhib Aivar Ruukel.
Huvilised on teretulnud ca 3 tunnise kelgumatkaga liituma.
Matkal osalemiseks on kaks võimalust - ennelõunane ja pärastlõunane. Hommikul on plaan sõita Saarisoost ülesvoolu Aesoosse ja sealt Hallistet mööda Riisale.
Pärastlõunane matk kulgeb allavoolu :)
Hind 300.-
Kelkude arv on piiratud, seepärast kehtib lihtne reegel - regamise kiirus loeb.
Matka kohtumispaik on kell 10.00 Saarisoos ja kell 13.00 Riisal Hoolmiku talus.
Ja Saarisoos saab sauna ka!

Telli siin või kirjuta: info@soomaa.com või helistades 53345704 (Jaen) , 5061896 (Aivar)

Tutvu ka kodulehel: Kelgumatkad Soomaal
Vaata pilte: Kelgumatkad Soomaal
Kirjuta ja loe ka foorumis: Kelgumatkad Soomaal.

Monday, January 12, 2009

18. jaanuaril räätsamatkale


Räätsamatkal uitame Kikepera laugastikes ja käime keset raba asuva salapärase Hundissaare järve ääres.
Kohtumispaik kell 11.00 Jõesuus, Hostel Soomaa parklas. Matka pikkus 2-3 tundi.

Kaasas on kogenud giid. Riietus: soojalt.

Matka hind 300.- krooni sisaldab giiditeenust ja räätsade renti.

Telli siin või kirjuta: info@soomaa.com või helistades 53345704 (Jaen) , 5061896 (Aivar)

Tutvu ka kodulehel: Räätsamatkad Soomaal
Vaata pilte: Räätsamatkad Soomaal
Kirjuta ja loe ka foorumis: Räätsamatkad Soomaal.

Soomaa vaated jõudsid kalendrisse

Turismiettevõtja Aivar Ruukel andis välja esimese Soomaa rahvuspargist tehtud pildikalendri.

«Olen juba mõni aasta selle peale mõelnud, aga pole varem nii kaugele jõudnud,» tunnistas Soomaa turismiettevõtja Aivar Ruukel. Ta kinnitas, et tegemist on esimese sellise piirkonda tutvustava kalendriga.

Trükis, mis kannab pealkirja «Soomaa.com», on valminud Aivar Ruukli enda kulu ja kirjadega. Tema tehtud on ka kõik fotod, välja arvatud kaks pilti, millel on ettevõtja ise peal.

Iga kuu juures on tsitaat mõnelt inimeselt, kellele meeldib Soomaal seiklemas käia. Samuti on kirjas üritused, mis kuu jooksul aset leiavad.

Trükise tähtpäevad pärinevad maausuliste sirvilaudadelt.

«Mõtlesin, et ei saa sinna panna läbisegi kaevurite ja kosmonautide päevi ning kristlikke pühi,» selgitas Aivar Ruukel. «Otsustasin, et valin eelkristlikud tähtpäevad, sest Soomaa on ju samuti sellest ajast pärit.»

Piirkonna auväärsele vanusele vihjab ka esiküljel asuv arv 10 222. Arvatavasti murdis Balti jääpaisjärv just nii paljude aastate eest endale tee ookeani, vabastades Lääne-Eesti ning sealhulgas ka Soomaa ala vee alt.

Kalendrit trükiti 500 eksemplari ning Aivar Ruukel jagab seda tasuta oma koostööpartneritele, klientidele, kohalikele ja teistele Soomaaga seotud inimestele.

Sakala
Liisi Seil

Sunday, January 11, 2009

Tõukekelgumatkad Soomaa jõgedel


Tõukekelgumatkad Soomaa jõgedel, originally uploaded by Ruukel.

Friday, January 09, 2009

Soomaa ootab tõukekelguga matkama

Soomaal saab sel pühapäeval tõukekelguga mööda külmunud Lemmjõge matkata. Pea 15 kilomeetrit pika matka stardipaik on kell 11 Oksal.

Matka korraldaja Aivar Ruukel rääkis portaalile kalev.ee, et matkalistel on võimalus nautida mõnusat talveilma ja tutvuda giidi juhendusel erinevate loomade jälgedega. Ta lubas, et näha saab põtrade, metskitsede, rebaste ja jäneste lumemustreid, aga ka huntide, ilveste ning metssigade jälgi.

Kuigi matkale tulnutele pakutakse sooja teed, peaks riietuma soojalt ning vastavalt ilmastikuoludele.
Matka hinnaks on 300 krooni, mis lisaks giiditeenusele sisaldab ka spetsiaalset suuskadega varustatud tõukekelku.
Eelnevaks registreerumiseks tuleks kirjutada infoatsoomaa.com või helistada telefonidel 53345704 (Jaen) või 5061896 (Aivar).
Ruukeli sõnul jätkatakse Soomaal matkade korraldamisega seni, kuni jääolud lubavad.


Kalev.ee

Kikeperas uitavad kaelusega ilvesed (Pärnu Postimees)

Kikepera hoiualal püüdsid metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse töötajad aasta lõpul lõksu 22,5 kilose isailvese, et sättida kiskjale raadiosaatjaga varustatud kaelus, kirjutab Pärnu Postimees.

Kikepera hoiuala jääb Soomaa rahvusparki, kus loodusteadlased on 2007. aastast teinud ulukloomade telemeetrilist seiret.

Seire annab ülevaate liigi arvukusest ja asurkonnast, juba kolm ilvest on saanud GPS/GSM-süsteemil põhineva kaeluse.

Metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse ulukiseire osakonna juhataja Peep Männil selgitas, et Soomaal ja selle lähiümbruses elavate ilveste keskmine liikumisala hõlmab 140 ruutkilomeetrit. Hinnanguliselt elab 800ruutkilomeetrisel uurimisalal ligi 12 ilvest.

Pikemaid rännakuid võtavad Eesti suurimad kaslased ette erandkorras või jooksuajal. Saakloomadena jahivad nad metskitsi, jäneseid, väikesi närilisi.

Ilves on Euroopas kaitsealune loomaliik. Eestis arvatakse elavat tuhatkond ilvest.


Roheline värav

Pakane kasvatab veekogudel jääd

Miinuskraadidesse langenud õhutemperatuur annab inimestele julgust jääle minna, täiesti turvaliselt saab end sellel tunda siiski vaid jalgsi.

Möödunud nädalal vajus Võrtsjärvel Tondisaare lähedal läbi jää ATV. Keskkonnainspektsiooni vaneminspektor Guido Kapp teadis öelda, et see saadi siiski üsna kiiresti veest kätte.

Võrtsjärve limnoloogiakeskuse juhataja Ain Järvalt oli õnnetuspaiga ligidal näinud palju puitu. «Ju mehed nägid suurt vaeva, et ATV-d kätte saada,» arvas ta.

Järvalti sõnul võisid sõitjad suhteliselt kindlal jääl sattuda värskelt üheksa külmakraadi juures jäätunud lahvanduskohale.

Võrtsjärve kutselised kalurid käivad püügil mootorsaanidega, autodega nad jääle veel ei kipu.

«Laupäeval käisin luurel ja pühapäeval sõitsin mootorsaaniga võrke teise kohta üle tõstma,» rääkis kalur Enn Kell. Tema peab mootorsaani turvalisemaks kui ratastega sõiduriistu.

Kella jutu järgi võib mees jääle minna, kui selle paksus on 7-8 sentimeetrit, mootorsaaniga võib sõita 10-11 sentimeetri paksusele kattele. Praegu on jää paksus 17-18 sentimeetrit.

Viljandi järve rannavalvurite hinnangul on jää paksus veekogul keskmiselt 15 sentimeetrit ja see meelitas nädalavahetusel püügile kümmekond kalurit.

Lausa ohtlikke kohti järvel pole, kuid kõrkjate ääres ja allikate kohal on jää õhem. Kaugemale tuleks hoiduda ka vooluveekogude suudmetest ja lähtekohtadest.

Soomaa matkakorraldaja Aivar Ruukel ütles, et lahvandused on jõgede kiirema vooluga kohtades, näiteks Raudna jõe suudmes, samuti sildade all. Nädalavahetusel Lemmjõe alamjooksul käinud kalamehed hindasid jää paksuseks kümme sentimeetrit.

«Tõukekelgumatkade hooaeg on alanud,» lisas Ruukel.


Sakala

Wednesday, January 07, 2009

11. jaanuarlik tõukekelgumatk Lemmjõel


Kohtumispaik kell 11 Oksal. Matka pikkus 4-5 tundi.

Kaasas on kogenud giid. Riietus: soojalt.

Matka hind 300.- krooni sisaldab giiditeenust ja kelgu renti.

Telli siin või kirjuta: info@soomaa.com või helistades 53345704 (Jaen) , 5061896 (Aivar)

Küsimuste puhul võib ka pöörduda foorumi: Tõukekelgumatkad Soomaal.

Tulevastest matkadest vaata Soomaa kalendrist

Monday, January 05, 2009

Räätsamatkajad keset Kuresood


Räätsamatkajad keset Kuresood, originally uploaded by Ruukel.

Eilse räätsamatka pildid Flickris üleval.

Sunday, January 04, 2009

Europe s Wilderness PAN parks


Europe s Wilderness PAN parks, originally uploaded by Ruukel.

Friday, January 02, 2009

Soomaal märgistati järjekordne ilves

28 detsembri õhtupoolikul püüdsid Metsauuenduskeskuse spetsialistid eluspüügilõksu kasutades Kikepera hoiualal 22,5 kg kaaluva isailvese, kellele paigaldati raadiosaatjaga varustatud kaelus.

Alates 2007 aastast on Soomaal ja selle lähiümbruses Metsauuenduskeskus koostöös LKK, RMK ja Tartu Ülikooliga viinud läbi ulukloomade telemeetrilist seiret. Telemeetrilise seire eesmärgiks on parema ülevaate saamine erinevate ulukloomade arvukusest ja asurkonna üldisest käekäigust. Soomaa rahvuspargis, Kikepera hoiualal ja Kilingi-Nõmme Riigijahipiirkonnas teostatava seireprojekti käigus on alates 2007 aasta varakevadest kaelustega varustatud kolm ilvest.

Telemeetrilised uuringud on üheks parimaks viisiks ulukloomade seirel, täiendades traditsioonilist jahiulukite talvist jäljeloendust. Eluslõksuga püütud loomad uinutatakse,kaalutakse ja varustatakse GPS/GSM süsteemil põhineva kaelusega, mis määrab satelliitide kaudu looma asukoha, andes iga nelja tunni järel andmed üle GSM mobiilivõrgu uurijatele.

Seniste uuringuandmete tulemusena on selgunud, et keskmiselt on Soomaa ja selle lähiümbruses paiknevate ilveste liikumisala ca. 140 ruutkilomeetrit. Pikemaid rännakuid võetakse ette vaid erandkorras või jooksuaja saabudes, mil ühe looma territoorium võib ulatuda ca. 300 ruutkilomeetrini. Hinnanguliselt elab kogu uurimisalal ca. 12 ilvest. Ilveste peamiseks toiduseks on metskitsed, jänesed ja väiksemad närilised.

Lisaks ilvestele on uurijate huviorbiidis ka hundid ja metskitsed.

Täpsem info: Peep Männil peep.mannil@metsad.ee Tel: 7457088, GSM: 5134898

Allikas: www.metsad.ee

Thursday, January 01, 2009

Räätsamatkad Kuresoos 2009 esimesel nädalalõpul


Räätsamatkad Kuresoos, originally uploaded by Ruukel.

Uue aasta esimesel nädalavahetusel teeme kaks talvist räätsamatka külmunud Kuresoos. Kuresoo on Eesti suurim rabamassiiv, pindalaga 110 ruutkilomeetrit. Avastame koos giidiga, mida huvitavat on rabaloodusel jutustada talvel.

Laupäevane ca 3-tunnine matk, mida juhib Indrek Hein kulgeb raba lõunaserval Kuusekäärast Karuskosele. Kogunemine on kell 11.00 Kuusekäära talus.

Pühapäevasel ca 4-tunnisel soomatkal ületame Kuresoo põhjast lõunasse. Teejuhiks on Aivar Ruukel Koguneme kell 11.00 Aesoo külas.

Matka hind 300.- krooni sisaldab giiditeenust, räätsade renti ja kuuma teed matka lõpus Karuskose talus kamina ääres.

Telli siin või kirjuta: info@soomaa.com või helistades 53345704 (Jaen) , 5061896 (Aivar)

Tulevastest matkadest vaata Soomaa kalendrist

Head uut aastat 2009


Head uut aastat 2009, originally uploaded by Ruukel.