Saturday, July 18, 2009

Aksel ja Gren


Aksel ja Gren, originally uploaded by Ruukel.

Aasa Tallinna Merepäevadel


Aasa Tallinna Merepäevadel, originally uploaded by Ruukel.

Friday, July 17, 2009

Wet and Dry

‘I don’t know about that bit. It looks a little too wet,’ Algis Martsoo’s warning comes just in time. I still have chance to change direction and skirt around a sinister-looking patch of black mud splashed with sporadic greenery.

I am standing in the middle of one of Europe’s largest peat bogs with what look like red tennis rackets strapped to my feet, conscious that one false step could lead to me ending up to my chest in cold, muddy water. The landscape is one of stunted trees and scrubby vegetation.

Still, if one must be put in such a position, Martsoo is a good person to be with. As a ranger, ecologist and guide at Estonia’s Soomaa National Park, he is something of a bog expert and to spend an afternoon in his company is to take a crash course in one of the continent’s rarest landscapes.

Soomaa is an extraordinary place, 390 square kilometres of wetlands, forests, floodplains and water meadows that comprise Estonia’s second-largest and newest national park. It is also home to rare species such as European brown bear, wolves, lynx and beaver.

Read more http://www.cnntraveller.com/2009/07/06/wet-and-dry/

Wednesday, July 08, 2009

Tuletee haabjamatkad

Äsja lõppenud laulupeo tuli viidi mööda muistseid veeteid Tartust Tallinna vanade puulaevade ja -paatidega. Viljandi ja Pärnu vahelist jõgedevõrku läbiti ühepuupaatidel - haabjatel.

Haabjamehed ei lase laulupeotule teekonnal võssa kasvada, kutsume teid haabjamatkadele Viljandi ja Pärnu vahelisel veeteel.

Võite tellida ühe- või mitmepäevase matka oma seltskonnale, küsige hinnapakkumist info@soomaa.com.
Võite aga ka ühineda plaaniliste kahepäevaste matkadega, kus osalevad tuletoojad. Plaanilised matkad toimuvad :
25.-26. juulil marsruudil Osju-Karuskose-Hiieaas. Kohtumispaik Karuskosel kell 10.00 ja
15.-16. augustil marsruudil Kuusekäära-Saarisoo-Urumarja. Kohtumispaik Saarisoos kell 10.00

Tellimiseks täitke vorm või saatke e-mail aadressil info@soomaa.com
Kahepäevalise tuletee matka hind 1450.- sisaldab:
- kohta haabjas
- vesti ja mõla
- õhtust sauna
- ööbimist omas magamiskotis
- kahte söögikorda mõlemal matkapäeval

Kaasa võtta:
- vahetusriided
- magamiskott
- saunatarbed

Loe ka Tuletulemise blogi ja vaata pilte tuleteekonnast

Haabjamatkad laulupeotule jälgedes


P6259333, originally uploaded by Ruukel.

www.soomaa.com/tuletee-haabjamatkad

Friday, June 26, 2009

Viljandi maavanem annab tule Parnu maavanemale

Tuesday, June 23, 2009

14.30 jõudis laulupeo tuli Puiatu sillale.

Kohalik külaselt pakub tulevedajatele lõunasööki.
Päeva teekonnast on kolmveerand maad läbitud.

Laulupeo tuli jõudis Tobra sillale.


P1014703, originally uploaded by Ruukel.

Täna startis laulupeo tuli Viljandist Soomaa suunas. Kell 11.00 jõudsid 9 haabjat Tobra sillani.
Õhtul kella seitsmeks saabub tuli Tohvrile, kus toimub rahvapidu.

Sunday, June 21, 2009

Laulupeo tuli Soomaal


Juuni, originally uploaded by Ruukel.

Laulupeo tule teekond jätkub haabjatega mööda Tänassilma jõge Viljandi poole.

22. juunil kell 17.00 on rahvapidu Viljandis ja siis algab teekond läbi Soomaa Pärnu suunas.

23. juunil kell 19.00 on rahvapidu Tohvris

24. juunil kell 19.00 on rahvapidu Karuskosel

25. juunil kell 19.00 on rahvapidu Tori-Jõesuu lähistel Hiieaasal

26. juunil kell 19.00 on rahvapidu Reius.

27. juunil jõuame Pärnusse ja laulupeotuli ühineb tantsupeotulega

Friday, June 19, 2009

Juhtkiri: Tere, tuli!

Valga maavanem Kalev Härk annab täna keskpäeval Pikasillas Viljandi maavanema kohusetäitjale Tõnis Kortsule sümboolselt üle laulupeotule, mis on nüüdseks viis päeva mööda jõgesid ja Võrtsjärve Tartust pealinna poole seilanud. Eelseisva öö veedab tule saatjaskond Tarvastu vallas Suislepas, kus sel puhul peetakse rahvapidu.

Tule liikumine läbi Eesti Tallinna on juba paarkümmend aastat olnud suurte üldpidude sissejuhatus. Seda traditsiooni võib julgesti pidada Eestile ainuomaseks. Selle kaudu antakse inimestele kümneis paigus märku, et suursündmus on algamas ning kõik on sinna teretulnud.

«Sakalal» on hea meel, et tänavu otsustati pealinna liikuda mööda veeteid ning see toob tule tervelt kuueks päevaks ka Viljandi maakonda. Vesitsi rändajatel seisavad ees katsumused Lõuna-Eestile iseloomulikel kitsastel ja käänulistel jõgedel. Mõnes kohas, näiteks enne Viljandit, ei pääse nad ka haabjate kuivale maale tõstmisest.

Ehkki ametlikult võtab maakond tule vastu täna, tuleb korrektsuse huvides märkida, et ühe öö on selle saatjaskond juba Viljandimaal veetnud, olles ankrusse heitnud Kolga-Jaani vallas Võrtsjärve väravaks kutsutavas Jõesuus.

Pealiskaudsel lähenemisel võib seesugune tule sõidutamine tunduda mõttetu vigurdamisena, mille peale asjatult raha ja energiat kulutatakse. Ent kui mõelda, millist sümboolset rolli on tuli eluallikana eestlaste kultuuris aastatuhandeid kandnud, pole see sugugi tühipaljas mäng, vaid on hea võimalus taas kinnitada rahva ühtekuuluvustunnet ja tõsta esile laulupidude auväärset traditsiooni.

Raskustest hoolimata on meil, mille üle rõkata ja millele kaasa elada!
Suure peotule süütamine kõigepealt tantsupeo staadioni ääres ja hiljem lauluväljakul on þest, mida jälgitakse hingevärinal ning milleta ei kujutata neid UNESCO kultuuripärandi nimistusse kuuluvaid pidusid ette. Mingem siis ja tervitagem tuld!


Allikas: Sakala

Soomaa puupäevadel elustus haabjas

Soomaa rahvuspargis Karuskosel lõppesid puupäevad "Ühest puust riistad", millel osalejad õppisid voolima puust kausse, lusikaid ja ühepuulootsikut ehk haabjat.

Meeskäsitööle keskendunud nelja laagripäeva mahtus teemaloenguid, Mark Soosaare filmi "Emavene" vaatamine, haabjasõidu harjutused jõel ja suitsusaunaõhtu.

Ühele vanemale puutöötavale pühendatud õppelaagri korraldas MTÜ Eesti Haabjaselts, mille eemärk on säilitada ja edendada haabjakultuuri. Seekord olid paarikümne huvilise hulgas kaugeimad puutöötegijad Soomest. (PP)

Wednesday, June 17, 2009

Laulupeo tuli seilab Viljandimaal kuus päeva

Nädalavahetusel Tartus süüdatud ja veeteeid mööda Tallinna poole teele asunud laulupeo tuli jõuab ametlikult Viljandi maakonda neljapäeval, kui see siseneb Väikeselt Emajõelt taas Võrtsjärvele.
18. juuni õhtul osaleb tule saatjaskond Suislepas Tarvastu valla rahvapeol.

19. juunil seilatakse kale ja viikingilaevaga Valmasse. Aluste liikumine on binokliga jälgitav Saba ja Riuma sadamast. Õhtul etendub Valma rahvapeol näidend «Naisvallavanem» Viljandimaa vallajuhtide esituses!

20. juunil jätkatakse teekonda Oiule, kust minnakse edasi haabjatel mööda Tänassilma jõge. Soovijatel on võimalik tuld pildista kella 13 paiku Kärma ja umbes kell 16 Rebaste sillal. Õhtul esineb Tänassilma rahvamajas naiskoor Emajõe Laulikud.

Maakonnakeskusesse jõuab tuli 22. juunil pärast seda, kui see on koos haabjatega Kuudeküla silla juures kuivale maale tõstetud ja vabatahtlike õlgadel linna kantud. Viljandi lauljad ja tantsijad tervitavad tuld sõudeellingu juures kell 17.

23. juuni õhtuks jõuab tuli mööda Raudna jõge Tohvrile, kus sellest süüdatakse jaanituli.

24. juuni õhtul saabutakse Soomaale Karuskosele, kust minnakse järgmisel päeval edasi Pärnumaale.



Autor: Rannar Raba
Allikas:
Sakala

Saturday, June 13, 2009

Estland Reisetaschenbuch - Christian Nowak - DuMont


Estland Reisetaschenbuch - Christer Nowak - DuMont, originally uploaded by Ruukel.

DuMont kirjastusel ilmus saksakeelne reisijuht Eestist.
Soomaa kanuumatkad on raamatu autori Christian Nowaki poolt soovitatud TOP 10 Eesti reisielamuse seas.
Lähemalt: http://www.dumontreise.de/reisefuehrer/show.php?rid=33231000000

Thursday, June 11, 2009

Soomaa piirkonna majaomanikele

Soomaa taluomanike huvigrupp

Kokkusaamine reedel 10. juulil 2009. a.
Kell 18:00

Soomaa rahvuspargi külastuskeskuses

Teemad:

* Soomaa piirkonna majaomanike mured ja probleemid
* Taluhoonete restaureerimine
* Kogemuste vahetamine

Info ja eelregistreerimine:
Madis Oras (KKA kultuuripärandi spetsialist), 53022170
MTÜ Tipu Looduskool, dagmar@tipulooduskool.ee

Üritust toetab EASi ja Siseministeeriumi Kohalik Omaalgatuse Programm.


--
MTÜ Tipu Looduskool
Tipu küla
Kõpu vald
71211 Viljandimaa
www.tipulooduskool.ee

Tel: +372 53536961

Wednesday, June 10, 2009

Laulu- ja tantsupeo tuli tuleb mööda vett

Sel laupäeval Tartus süüdatav ja Tallinna suunas teele saadetav laulupeo tuli läbib jaanipäeva aegu Viljandimaa.

Tuli liigub ülikoolilinnast mööda hansaaegset veeteed Pärnusse, kus see saab üheks Kihnus läidetava tantsupeo tulega.

Veeteedel liikumise põhjus on see, et tänavune tantsupidu kannab pealkirja «Mere pidu». Laulupeo pealkiri on «ÜhesHingamine». «Kes korra on paadis aerud kätte võtnud, teab hästi, et koos sõudmine nõuab head meeskonnatööd ja ühist hingamist ning lauldes liigub iga paat kiiremini,» seisab liikumist korraldava toimkonna teates.

Alused, mis tuld kannavad, on igale piirkonnale omased ajaloolised puulaevad. Tartust alustatakse teed äsja valminud viikingipaadiga Turm, mille sarnased seilasid siin kandis tuhatkond aastat tagasi.

Võrtsjärvel kasutatakse kalepurjekat, mis oli oluline töölaev veel sajand tagasi.

Soomaa ühepuulootsikud ehk haabjad, millega tuli liigub Võrtsjärvelt Pärnusse, on ainulaadsed veesõidukid, mis olid soode keskel elavatele inimestele sõiduvahendiks aastasadu.

Ruhnlaste jahta oli kaubapurjekas, mis suutis vastu pidada ka tormisel merel. «Loodame, et merejumal on Ruhnu karu nime kandva jahta vastu armuline ning annab talle teel Pärnust Tallinna piisavalt pärituult, kuid mitte tormi,» seisab teates.

Tule liikumist veeteel saavad kõik jälgida nii jõgede kallastel kui sildadel ning mõistagi on võimalik tulega kohtuda õhtustel rahvapidudel.

Tule tulemine on traditsioon, mille 1990. aastal algatas Eesti Meestelaulu Selts. Tänavu kannavad tule hea käekäigu ja kohalejõudmise eest hoolt paljud ühendused. Tartust Pärnussse saadavad tuld Tartu meeskoor Akadeemiline Emajõgi ja naiskoor Emajõe Laulikud. Merereisi peatuspaikades antavate kontsertide eest kannavad hoolt meeste- ja naistelaulu ning segakooride seltsid, rahvatantsu ning rahva- ja puhkpillimuusika seltsid.

Rahvapidusid tule teel korraldavad valla-, linna- ja maavalitsused. Tule tulemist toetavad ka paljud ettevõtted, kultuurkapital ning laulu- ja tantsupeo sihtasutus.


LAULU- JA TANTSUPEO TULE PEATUSPAIGAD
13.06-02.07.2009

13. juuni Tartu laulupidu - laulupeo tule sünd
14. juuni kell 19 Kärkna kloostri varemed
15. juuni kell 19 Ulila suveaed
16. juuni kell 19 Võrtsjärve külastuskeskus Jõesuus
17. juuni kell 19 Greete motell Soontagas
18. juuni kell 12 Pikasilla staadion
18. juuni kell 19 Suislepa laululava
19. juuni kell 19 Järveveere puhkekeskus Valmas
20. juuni kell 19 Tänassilma rahvamaja
22. juuni kell 17 Viljandi järve sõudjate elling
23. juuni kell 19 Tohvri
23. juuni tantsupeo tule sünd Kihnu jaanitulel
24. juuni kell 19 Karuskose
25. juuni kell 19 Tori-Jõesuu Hiieaas
26. juuni kell 19 Paikuse-Reiu vabaõhulava
27. juuni kell 19 Pärnu Kesklinna silla juures laulu- ja tantsupeo tule ühinemine
28. juuni kell 20 Kuressaare Raiekivi säär
29. juuni kell 20 Haapsalu Veskiviigi sadam
30. juuni kell 20 Kärdla sadam
1. juuli kell 20 Lohusalu sadam
2. juuli kell 22.40 tule jõudmine Tallinna Sadama Admiraliteedi basseini


Autor: Rannar Raba
Allikas: sakala.ee


Friday, June 05, 2009

Ilmatark: jaanipäeval võib tulla hoovihma

Soomaa ilmatark Indrek Hein ennustab, et jaanipäeval võib siin-seal Eestimaa paikades hoovihma tulla, laussadu siiski kartma ei peaks.

«Jaanipäeva ilma on praegu raske ennustada, aga eks tavaliselt on jaanipäev meil vihmane olnud,» sõnas Hein Postimees.ee'le. «Väga hullu ilma siiski ei tohiks tulla, laussadu ei tule, aga hoovihma küll.»

Hein ütles, et Eesti jaanipäevadest on viimastel aastatel 60 protsenti olnud märjapoolsemad, sutsu vihma kuskil ikka tuleb. Eesti on üldse selline paik, kus ühes nurgas sajab, teises aga mitte.

«Eeldan, et jaanikuu tuleb tavapärasest väga natuke soojem,» ütles Hein, kes oma ennustusi teeb linde ja loodust jälgides. «Loodus on praegu maha jäänud, soojus peab tulema.»

Äikest tuleb tema sõnul sel suvel ka, see pole välistatud ka jaanipäeval.

Ilmateadlane Ain Kallis seevastu tõi just välja, et ehkki inimesed arvavad vastupidi, on tegelikult jaanipäev enamikul aastatel olnud kuivapoolne. Täpset jaanipäeva ilma on tema sõnul rohkem kui nädal ette väga raske ennustada.


Autor: Merike Tamm
Allikas: ilmajaam.ee


Tuesday, June 02, 2009

The competition ´Estonian undiscovered treasurers 2009´ was won by Soomaa National Park


PRESSRELEASE

27 May 2009

The international jury announced today the winner of the competition "Estonian undiscovered treasures 2009. Tourism and protected areas" organised by the Estonian Tourist Board - Soomaa National Park was declared worth of the title of the best saving tourism destination. The high recognition was also awarded to Matsalu National Park and Vilsandi National Park with Viidumäe Nature Protection Area. The winner of the Estonian competition will be presented at the European tourism forum in October 2009. The winner of the Estonian competition will get also a place in the portal www.visiteurope.com which creates the network of the European top destinations.

According to Marje Braunbrück, the Deputy Director of the Estonian Tourist Board, this year's competition of saving tourism for highlighting the protection areas was a real ordeal for the jury. "All three destinations having applied with the value of protected area would be suitable to bear the title of "Undiscovered treasure 2009". But there could be one winner and the jury decided to declare Soomaa National Park as worth of the first place," Braunbrück said. She added that Matsalu and Vilsandi National Parks are also strong destinations of saving tourism, but Soomaa was able to be better of them in the even competition.

The decision of the jury was made for the benefit of Soomaa foremost due to the fact that the there national park is a strong promoter of the sustainable tourism. The local community and the entrepreneurs have been involved in the development of the region in Soomaa. Also the supporting infrastructure exists, incl the accommodation possibilities directly at the border of the protected area. The web marketing (soomaa.com), also information materials and others are in strong position. To sum up, the jury found that Soomaa as the protected area is better than the other competitors regarding the tourism development and is currently the most progressive destination of saving tourism, being ready to host also international tourism groups.

In case of Matsalu National Park the jury pointed out the reputation of the protected area among the persons interested in bird watching both in Estonia and Europe. The national park has good preconditions for the development of nature tourism, as it has doubtlessly high advantage in the context of the foreign markets in the given sector.

The jury valued highly Vilsandi National Park as the oldest nature protection area of the Baltic countries, by pointing out the administration of the protected area, cooperation local governments and community. The highest potential of Vilsandi is the development of seal observation, organising of traditional trips and showing and teaching of old works of the people living near the beach, also the wider implementation of the different saving tourism principles in the whole area.

Soomaa National Park was presented to the competition by NGO Green Riverland Partnership, Matsalu National Park is represented by NGO Terra Maritima and Vilsandi National Park with Viidumäe Nature Protection Area are represented by NGO Meremaa. The qualification to the competition was guaranteed by the low number of the ones having stayed overnight which should not have exceeded the Estonian average - 3.46 overnights per citizen.

The organisation of the competition is the part of the international project EDEN (European Tourist Destinations of Excellence) which was initiated and supported by the European Commission three years ago. The initiatives based on saving tourism both in member and candidate countries of the European Union will be diversified with EDEN project. This year 22 countries participate in the competition. Estonia joined the project in 2008 and the winner of the competition here - Viljandi- could present itself in autumn in introducing the European best destinations in France.

The topic of the competition of the next year is aquatic tourism.

Further information:
Marje Braunbrück
Deputy Director
Enterprise Estonia, Estonian Tourist Board

Monday, June 01, 2009

Unustatud mõisad 2009

Head sõbrad ja koostööpartnerid

Juba kuuendat suve on mõisakoolide uksed valla, et pakkuda täiendavaid võimalusi siseturismi elavdamiseks, Eestimaa avastamiseks.

Iga aastaga on mõisad, milles asuvad koolid, oma väärikat väljanägemist tagasi saanud. Mooste, Suure-Kõpu, Tammistu ja Olustvere on vaid mõned näited viimaste aastate suuremahulistest renoveerimistöödest.

Ka ajaloopärandi uurimise ja esitlemisega on tublisti edasi mindud. Mitmed mõisad on ajalooarhiivi abiga valmis saanud atraktiivsed ekspositsioonid. Kiltsi mõisakoolis valmis põhjalik ülevaatefilm kuulsast meresõitjast Adam Johann von Krusensternist.

Mõis on hea keskkond koolile. Mõisakoolide pingutusi kroonis sel kevadel Laupa Põhikooli edu. Tunnustuseks tehtud töö eest andis president Toomas Hendrik Ilves kooliperele üle Eesti kauni kooli auhinna.

Külastuspäevadeks on mõisakoolid põhjalikult ette valmistunud. Igal täistunnil toimub mõisates giidiga jalutuskäik, avatud on näitused ja kohvikud. Lisaks korraldatakse koolide tugevuste ja mõisate eripära rõhutamiseks kontserte, töötubasid ja muud huvitavat.

Külastuspäevad:

13.juuni, 27. juuni, 11, 12.juuli, 30. juuli, 8.august.

Mõisad avatud 10.00 kuni 18.40.

Lisainformatsiooni leiate www.unustatudmoisad.ee

Tulge meile külla ja võtke sõbrad kaasa!

Saatke palun kiri ka oma sõpradele ja tuttavatele edasi.

Kohtumiseni mõisas.


Teie mõisakoolid


Thursday, May 28, 2009

Konkursi ´Eesti avastamata aarded 2009´ võitis Soomaa Rahvuspark

Rahvusvaheline þürii tegi täna teatavaks EASi turismiarenduskeskuse eestvõttel korraldatud konkursi “Eesti avastamata aarded 2009. Turism ja kaitsealad” võitja – parima säästva turismi sihtkoha tiitli vääriliseks tunnistati Soomaa Rahvuspark. Kõrge tunnustuse pälvisid ka Matsalu Rahvuspark ja Vilsandi Rahvuspark koos Viidumäe Looduskaitsealaga. Eesti konkursi võitjat esitletakse Euroopa turismifoorumil oktoobris 2009. Võitja saab ka koha ka portaalis www.visiteurope.com, mis loob Euroopa tippsihtkohtade võrgustikku.

EASi turismiarenduskeskuse direktori asetäitja Marje Braunbrücki sõnul oli tänavune säästva turismi konkurss kaitsealade esiletõstmiseks þüriile tõeline katsumus. “Kõik kolm kandideerinud sihtkohta, mille väärtuseks on kaitseala, sobiksid kandma tiitlit “Avastamata aare 2009”. Kuid võita saab siiski vaid üks ja þürii otsustas tunnistada esikoha vääriliseks Soomaa Rahvuspargi,” ütles Braunbrück. Ta lisas, et ka Matsalu ja Vilsandi rahvuspargid on tugevad säästva turismi sihtkohad, ent Soomaa suutis neid tasavägises võistluses edestada.

Þürii otsus langes Soomaa kasuks eelkõige seetõttu, et sealne rahvuspark on tugev jätkusuutliku turismi edendaja. Soomaal on piirkonna arendamisse hästi kaasatud kohalik kogukond ja ettevõtjad. Samuti on olemas toetav infrastruktuur, sh majutusvõimalused vahetult kaitseala piiril. Tugeval järjel on veebiturundus (soomaa.com), samuti infomaterjalid jpm. Kokkuvõttes leidis þürii, et Soomaa kui kaitseala edestab teisi konkurente turismiarenduse osas ning on hetkel kõige progressiivsem säästva turismi sihtkoht, olles valmis vastu võtma ka rahvusvahelisi turismigruppe.

Matsalu Rahvuspargi puhul tõstis þürii esile kaitseala tuntust linnuvaatluse huviliste seas nii Eestis kui Euroopas. Rahvuspargil on head eeldused loodusturismi arendamiseks, sest nimetatud valdkonnas on tal välisturgude kontekstis vaieldamatult suur eelis olemas.

Vilsandi Rahvusparki kui Baltimaade vanimat looduskaitseala hindas þürii kõrgelt, tuues esile kaitseala administratsiooni, omavalitsuste ja kohaliku kogukonna koostöö. Vilsandi suurimaks potentsiaaliks on linnuvaatluse kõrval hülgevaatluse arendamine, pärimusmatkade ning rannarahva vanade tööde näitamine ja õpetamine, samuti erinevate säästva turismi põhimõtete laiem juurutamine kogu piirkonnas.

Soomaa Rahvuspargi esitas konkursile MTÜ Rohelise Jõemaa Koostöökogu, Matsalu Rahvusparki esindab MTÜ Terra Maritima ning Vilsandi Rahvusparki koos Viidumäe Looduskaitsealaga esindab MTÜ Meremaa. Konkursile kvalifitseerumise tagas madal majutatute ööbimiste arv, mis ei tohtinud ületada Eesti keskmist – 3,46 majutatud ööbimist elaniku kohta.

Konkursi korraldamine on osa rahvusvahelisest projektist EDEN (European Tourist Destinations of Excellence), mille algatas kolme aasta eest Euroopa Komisjon. EDENi projektiga soovitakse mitmekesistada säästval turismil põhinevaid algatusi nii Euroopa Liidu liikmes- kui kandidaatriikides. Tänavu osaleb konkursil 22 riiki. Eesti liitus projektiga 2008. aastal ja siinse konkursi võitja Viljandi sai võimaluse esitleda end sügisel Euroopa parimate sihtkohtade tutvustamisel Prantsusmaal.

Järgmise aasta konkursi teemaks on veega seotud turismipakkumised.

Lisainfo:

EDEN Euroopas: http://ec.europa.eu/enterprise/sector/tourism/eden/index_en.htm


Allikas: eas.ee


Tuesday, May 26, 2009

Eedeni aed asub Soomaal

Pressiteade
26. mai 2009.a.

EEDENI AED ASUB SOOMAAL


Soomaa rahvuspargi turismipiirkond võitis EASi Turismiarenduskeskuse eestvõttel korraldatava konkursi “Eesti avastamata aarded 2009. Turism ja kaitsealad”. Soomaa rahvuspargi esitas konkursile Rohelise Jõemaa Koostöökogu. Lisaks Soomaale kandideerisid parima sihtkoha tiitlile Matsalu Rahvuspark ja Vilsandi Rahvuspark koos Viidumäe Looduskaitsealaga. Matsalu Rahvusparki esindas MTÜ Terra Maritima ning Vilsandi Rahvusparki koos Viidumäe Looduskaitsealaga MTÜ Meremaa.

Konkursi korraldamine on osa rahvusvahelisest projektist EDEN (European Tourist Destinations of Excellence), mille algatas kolme aasta eest Euroopa Komisjon. EDEN projektiga soovitakse mitmekesistada säästval turismil põhinevaid algatusi nii Euroopa Liidu liikmes- kui kandidaatriikides. Tänavu osaleb konkursil 22 riiki ning konkursi eesmärgiks on tunnustada sihtkohti, mille väärtuseks on kaitseala ning kus arendatakse turismitooteid, arvestades kaitstavate piirkondade eripära, kohalike elanike kaasamist ning külastajate vajadusi. Võistlema oodati säästva arengu printsiipidel põhinevaid turismitooteid.

Konkursi auhind antakse üle "Avastamata aarete päeval" 27. mail 2009 Tallinnas Pirita Lillepaviljonis.

Lisainfo:
Rohelise Jõemaa Koostöökogu tegevjuht Merle Adams 56662675 merle@joemaa.ee
Sihtkoha esindaja : Aivar Ruukel aivar@soomaa.com

Soomaa esitluse slaidid on alla laaditavad: http://www.slideshare.net/Ruukel/soomaa-esitlus-edeni-konkursil

Tuesday, May 05, 2009

Haabjavideo

10.mai giidiga öömatk

Pühapäeval, kümnendal mail toimub öömatk.
Giidiga kanuumatka pikkus on ajaliselt ca 5 tundi.
Kohtumine kell 21.00 Kuusekääral.
Marsruudiks Kuusekäära-Riisa, 12km.
Matka keskel käiakse Karuskosel Ingatsi matkarajal.
Jalga tuleks panna mugavad jalanõud ning selga võimalikult soojad riided.

Hinnaks 300EEK inimene.
Kaasa pakkida veekindlad varuriided.

Registreerumiseks kirjuta info@soomaa.com või helista:
Aivar: 5061896 või Jaen: 53345704

Loe kodulehelt Öömatkad Soomaal
Vaata pilte Kanuumatkad Soomaal
Kirjuta ja loe foorumis Kanuumatkad Soomaal

Saturday, May 02, 2009

Kuidas taastada Pärnu - Viljandi veetee ?

Kuidas Soomaal elu püsima jääb?


Kuidas Soomaal elu püsima jääb, originally uploaded by Ruukel.

Sunday, April 26, 2009

EDEN Soomaal Kuresoos


EDEN Soomaal Kuresoos, originally uploaded by Ruukel.

Thursday, April 16, 2009

Juhtkiri: Pori üle katuse

Kui Vene ajal polnud suuremal osal eestimaalastel mõistest «viies aastaaeg» aimugi, siis nüüd teab peaaegu igaüks, et nii nimetatakse neid päevi, mil Viljandi- ja Pärnumaa piiril asuvas Soomaa rahvuspargis jõed ümbruskonna luhad, metsad ja teed üle ujutavad. Meedia vahendusel on sellest kujunenud vaatamisväärsus, mida sõidetakse uudistama nii lähedalt kui kaugelt.

Rahvuspargi külastuskorralduse spetsialisti Rait Partsi sõnul oli eelmiselgi nädalavahetusel külastuskeskuse ümbruses sagimas näha kümneid inimesi, kes ihkasid suurvett oma silmaga näha. Ent nii nagu 2005. aastal Pärnu linnatänavatele tunginud merevesi, meelitab ka Soomaa neid, kes looduse stiihiast tegelikult ei huvitugi, vaid tahavad endale soetatud neljarattalisi sõpru proovile panna.

Nõnda nad kihutavad mööda pudedaid teekatteid, nii et pori mitme meetri kõrgusele lendab, või siis tikuvad eriti õrna pinnasega kohtadesse, kust nende tegevuse laastavad jäljed isegi mõnekümne aasta pärast lõplikult kadunud ei ole. Neid huvitavad üksnes lõbu ja adrenaliin, mida nad sellest hetkest saavad.

Mida aasta edasi, seda sagedamini on rahvuspargi territooriumil majapidamist omavad inimesed pidanud nägema, kuidas suurvee toimel niigi nõrgaks muutunud kruusateede lagunemisele hoogu juurde antakse. Tagajärjeks on sügavad roopad ja kohati mitme meetri ulatuses minema uhutud teeosad, mille endise olukorra taastamiseks kulub tublisti aega ja raha.

Ehkki kergekäelistesse üldistustesse laskumine on libe tee, võib öelda, et laias laastus on rüüstajate näol tegu sama kontingendiga, kes keelu ajal kalastab, salaküttimist harrastab, ATV-dega terviseradu pahupidi pöörab ning prügi teepervedele ja metsatukkadesse sokutab. Need on inimesed, kelle südametunnistus näikse paremal juhul tundvat vaid seda, mis oma särgi alla jääb — kõik muu on kõrvaline ja tähtsusetu ega vääri lugupidamist.

Just kevaditi torkavad sääraste tegelaste «vägiteod» kõige rohkem silma. Ja seda kahjuks liiga sageli.


Allikas: sakala

Mees viiendast aastaajast

Soomaa stiihiaturismi ikoonil ­Aivar Ruukelil ja tema kolleegil Eedi Haasil on praegu käed-jalad tööd täis. Haabjad (ühepuulootsikud) ja kanuud lükatakse kuuri alt välja heinamaale ja metsa alla, kus saab nüüd mõnda aega rõõmsalt sõuda, ilma et põhi vastu maad käiks.Teisipäeval oli Halliste jõe veetase 3 m 10 cm kõrgem kui suvine keskmine.

Soomaa üleujutus on selle nädalalõpu suurim turismimagnet ning on vaatamist ja kaasategemist väärt. Aega, mil toast kempsu pääseb vaid kummipaadiga ja maanteede kohal voolavad kohati ka dþiipidele läbimatud jõed, nimetab kohalik rahvas Eesti viiendaks aastaajaks. Viienda aastaaja nautimiseks korraldatakse pühapäeval, 12. aprillil üleujutusalal kanuumatk.


Allikas: ekspress.ee

Wednesday, April 15, 2009

Soomaa Sõprade Seltsi ajaleht Jõvikas - number 38

Ilmus Soomaa Sõprade Seltsi ajalehe "Jõhvikas" värske number.

Fotokonkurss Soomaa Viies Aastaaeg


Fotokonkurss Soomaa Viies Aastaaeg, originally uploaded by Ruukel.

Soomaa üleujutus on sedakorda taandumas. Korraldame koostöös fotoportaaliga Nagi konkursi "Soomaa viies aastaeg".
Vaata nagi.ee/contest/29/

Fotokonkursile ootame teie jäädvustusi muljetest ja elamustest Soomaa viiendal aastaajal.
Auhinnaks parimale pildile suvine kanuumatk 10-le ja õhtu parvsaunas "Pühamüristus".

Lae oma suurvee pildid üles siin: nagi.ee/contest/29/

Jaen Soer 53345704
Aivar Ruukel 5061896

www.soomaa.com
soomaa-com.blogspot.com/

Thursday, April 09, 2009

Ujutus Soomaal teel Meiekoselt Karuskosele

Ujutus Soomaal teel Meiekoselt Karuskosele

Tõramaa-Kildu maantee esimene kilomeeter on autolõks

Sonni talu Tipu külas


Sonni talu Tipu külas, originally uploaded by Ruukel.

Wednesday, April 08, 2009

Teeme ära! Minu Eesti mõttekoda Soomaal


Teeme ära! Minu Eesti, originally uploaded by Ruukel.

01. mail toimuva Teeme ära! Minu Eesti mõttekotta Soomaal on registreerimine avatud.

Tuesday, April 07, 2009

В Соомаа наступило пятое время года — сезон половодий

Kümnendi viies ujutus

Meenutasime sõber Algisega erinevate aastate üleujutusi ja arvestasime välja, et käesolev on Soomaa viimase kümne aasta suuruselt viies. Siin väike tagasivaade neljale suuremale:

1) Viimase kümnendi võimsaim uputus oli 1999 aprilli alguses, Andres Tõnisson kirjutab, et suurvesi peegeldab Soomaa nägu. Kümne aasta tagune ujutus tõi massimeedia vahendusel esmakordselt "viienda aastaaja" kui Soomaa rahvuspargile omase loodusnähtuse avalikkuse teadvusesse.

2) 2002. aastal saabusid kevadiselt soojad ilmad oodatust varem - keset küünlakuud. Kas kliimamuutused? Vastalpäeval oli Soomaal ujutuse kõrghetk, Urmas Hännile kirjutas sellest, kuidas vastlakuklid sõitsid Karuskosele kanuuga.

3) 2004. aasta kevadel oli märkimisväärne suurvesi taas traditsioonilisel ajal, jõgede jääminekuga samaaegselt. Peeter Ernits käis ujutusalal kanuumatkal ja raporteeris, et Soomaa viies aastaeg ajab kanuudesse.

4) 2005. aasta jaanuari torm laastas Eestimaad ja põhjustas Pärnus paljudele tuska ja kahju toonud uputuse. Soomaale saabus jaanuarikuine viies aastaeg tormijärgse soojalaine harjal poolteist nädalat hiljem. Mari Lauer käis uudistamas, vaata videot. Kas aga pärnakatel on midagi soomaalaste uputuskogemustest õppida? Kahtlane...

Heaks indikaatoriks suurvee ulatuse või "suuruse" hindamisel on Soomaa rahvusparki läbiv Tori-Kõpu maantee. Korralike ujutuste ajal voolab Raudna jõgi sellest üle. Täna selline vaatepilt avanebki.

Viienda aastaaja kanuumatk


Jaanus Karuskose hoovis, originally uploaded by Ruukel.

Seoses viienda aastaajaga korraldame pühapäeval 12.aprill kanuumatka üleujutusalal.
Kogunemine kell 11.00 Riisal, Hoolmiku talus. Viienda aastaaja matka giid on Indrek Hein.
Marsruudiks: Tõramaa keskus - Riisa, Hoolmiku talu.

Hind: 300EEK/in.

Kaasa pakkida veekindlad varuriided.

Registreerumiseks kirjuta info@soomaa.com või helista:
Aivar: 5061896 või Jaen: 53345704

Loe foorumist: Kanuumatkad Soomaal
Vaata värskeid üleujutuse pilte.

Viljandi ja Pärnumaa piir Latioja kohal

7. aprilli hommikul enam Karuskosele autoga ligi ei pääse.

Tori-Kõpu maantee Põldsaare oja kohal

7. aprilli hommikuks on veetase Raudna ja Halliste alamjooksul Riisa külas tõusnud veel 10 cm ja ujtuab kergelt juba Soomaa peamist maanteed mis viib Tori-Jõesuust Soomaa keskusesse Tõramaal

Soomaa viies aastaaeg 2009

ERR.ee: Soomaal on jälle suurvesi

Soomaal on taas käes nn viies aastaaeg - suurvesi, mis on paljud kohalikud teed muutnud tavalise autoga läbimatuks.

Tänavune Soomaa suurvesi pole veel kaugetki kõige kõrgem - suvise madalseisuga võrreldes on see umbes kolm meetrit kõrgemal, mis on meetri jagu vähem kui rekordaastatel. Kui mullu oli Soomaa vee all pea igal aastaajal, siis tänavu tuli uputus koos jääsulamisega, vahendas ERR Uudised «Aktuaalset kaamerat».

Ehkki kohalike seas on neidki, kes unistavad Soomaa teede asfalteerimisest, leiab Kuusekäära talu peremees Indrek Hein, et häda pole tees, vaid inimmõistuses. Viha teevad maasturijuhid, kes oma võimsa sõiduriista omadusi niigi veest rikutud teedel üleujutuse ajal proovimas käivad.

Lääne teedekeskuse direktori Enn Raadiku sõnul ei ole lähiaastatel suuri investeeringuid Soomaa teedesse oodata, aga ilma hooleta need ka ei jää. Valmima peaks ka paarikilomeetrine tolmuvaba kattega lõik Jõesuust Riisa poole.


Allikas: ilmajaam.ee

Soomaal on jälle suurvesi

Soomaal on taas käes nn viies aastaaeg - suurvesi, mis on paljud kohalikud teed muutnud tavalise autoga läbimatuks.

Kohalikud on suurveega harjunud, kuid muret teevad teid lõhkuvad maasturijuhid. Suuremaid investeeringuid Soomaa teedesse lähiaastail ette näha pole, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Rahvusringhäälingu Opel tuleb mitu kilomeetrit enne sihtmärki, milleks on Kuusekäära talu Soomaal, tee äärde jätta. Enne kui suurema kliirensiga kaubikuga teed jätkata, tuleb teelt lükata jääpank.

Ja tänavune Soomaa suurvesi pole veel kaugetki kõige kõrgem. Suvise madalseisuga võrreldes on see umbes kolm meetrit kõrgemal, mis on meetri jagu vähem kui rekordaastatel. Kui mullu oli Soomaa vee all pea igal aastaajal, siis tänavu tuli uputus koos jääsulamisega.

Ehkki Karuskose turismitalu omanik Aivar Ruukel pääseb praegu oma valdustesse kõige paremini kanuuga, ei leia ta nurisemiseks põhjust.

"Sellepärast ta ju viies aastaaeg ongi, et siin ei ole uputus otseselt katastroofi maiguga, nagu võib olla kuskil mujal," ütles Aivar Ruukel. "Siin on ta looduse rütm."

Ehkki kohalike seas on neidki, kes unistavad Soomaa teede asfalteerimisest, leiab Kuusekäära talu peremees Indrek Hein, et häda pole tees, vaid inimmõistuses. Viha teevad maasturijuhid, kes oma võimsa sõiduriista omadusi niigi veest rikutud teedel üleujutuse ajal proovimas käivad.

"Ta tormab nagu marupeni sinna vette oma autoga, arvestamata seda, kui palju ta viib sellega ära kruusa ja kive tee pealt, mis on uuesti vaja jälle tagasi tuua," rääkis Kuusekäära talu peremees Indrek Hein. "Ja neid autosid tõesti on selle paari päevaga siin mitusada läbi lipsanud. Las ta olla kruusatee ja tal on laiust ja kõike, ainult et teda on vaja kivikillustikuga vähe tugevdada. Ja need lohud peavadki jääma niimoodi, et kui see hull autojuht tuleb, et ta ära upuks sinna, et siis ta enam teist korda ei tuleks."

Lääne teedekeskuse direktori Enn Raadiku sõnul ei ole lähiaastatel suuri investeeringuid Soomaa teedesse oodata, aga ilma hooleta need ka ei jää. Valmima peaks ka paarikilomeetrine tolmuvaba kattega lõik Jõesuust Riisa poole.

Küsimuseks jääb, mil määral Soomaa teid on üldse mõistlik kaasajastada . Soomaalt viib läbi Viljandi ja Pärnu vaheline lühim ühendustee ja kui liikluskoormus seal oluliselt kasvaks, kannataksid loodus ja Soomaa eripära.


Allikas: uudised.err.ee

Tipu kandi emailves sai mobiilse jälgimisseadme

Ulukispetsialistid panid Tipu uurimisalal mobiilivõrku kasutava jälgimisseadme külge esimesele emasele ilvesele.

«Tänavu talvel on Tipu uurimisalal kaelustatud juba neli ilvest, möödunud aastal sai jälgimisseadme kaks looma,» ütles metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse ulukiseire osakonna juhataja Peep Männil.

Ta täpsustas, et varem saatja saanud ilvesed olid kõik isased. Peale metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse on ettevõtmisega seotud Tartu ülikool ja Eesti maaülikooli ulukite uurimisrühm.

Kaeluse panemiseks püütakse ilvesed kastlõksudega kinni ning uinutatakse. «Et emased ilvesed satuvad lõksudesse isastega võrreldes harvem, peab uurimisrühm täiskasvanud emase ilvese tabamist heaks saavutuseks,» märkis Männil.

Looma kaelusele kinnitatud jälgimisseade fikseerib iga nelja tunni tagant satelliitide abil ilvese geograafilised asukohapunktid ning saadab need EMT võrgu kaudu lühisõnumina arvutisse. Tegu ei ole kaameraga, mis võimaldaks looma elu reaalajas jälgida, vaid see seade täidab teaduse eesmärke.

Telemeetrilised uuringud on vajalikud ilveste arvukuse täpsemaks hindamiseks ning asurkonna kaitse paremaks korraldamiseks. Samuti võimaldab see uurida, milline on kiskja mõju saakloomadele.

Lisaks ilvestele on tänavu Tipu uurimispiirkonnas seadme saanud kolm metskitse ja kaks kährikut. Loomade püük märgistamise eesmärgil kestab veel paar nädalat, hiljem jätkub nende pidev jälgimine.

Tipu uurimisalasse kuuluvad Soomaa rahvuspark ning riigimetsa majandamise keskuse kasutatav Tipu ja Kilingi-Nõmme jahipiirkond, kus ulukiuurijad jälgivad kompleksselt ulukiasurkondades toimuvat. Teadlased loodavad, et uurimisalast saab lähitulevikus rahvusvahelise tähtsusega uurimisprojekt.

Ilvese kaelustamine sai teoks metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse, Tartu ülikooli ja Eesti maaülikooli ulukite uurimisrühma koostöös.

Ulukite telemeetrilise jälgimisega seotud uuringuid toetab keskkonnainvesteeringute keskus. Uurimisrühma aitab ka keskkonnaamet.


Allikas: sakala

Monday, April 06, 2009

Soomaal kevadine üleujutus

Kanuumatkad metsas


Kanuumatkad metsas, originally uploaded by Ruukel.

Läbipääs raskendatud


Läbipääs raskendatud, originally uploaded by Ruukel.

Soomaal algas viies aastaaeg

Soomaal on alanud igakevadine viies aastaaeg, mil kanuuga mööda jõge sõites saab teha kõrvalpõike metsa alla või heinamaale.

„Jõgedelt on jää peaaegu läinud ja sulavesi on metsaalused ja heinamaad üle ujutanud,“ ütles Soomaa taluperemees Aivar Ruukel Raadio Pärnule. Tema sõnutsi ei ole sellekevadine veemöll rekordiliselt suur, kuid tegemist on siiski korraliku üleujutusega.

Igakevadine viies aastaaeg hakkas Soomaal tuure koguma möödunud nädala keskel. Et lumi pole metsa all veel täielikult sulanud, tõuseb vesi Ruukeli hinnangul veelgi. Kohalikel on esimesed kanuusõidud juba tehtud ja kuna heinamaad on vee all, saab sealgi väikse tiiru teha.

Soomaa elanikud on kevadvetega harjunud ja oma elu korraldamisel arvestanud, et vesi võib õue tungida. Ruukel ütles, et kui mujal on nii suured üleujutused katastroofi maiguga, siis Soomaal on see rutiinne looduserütm. Ka loomad ja linnud saavad suurvee eest pageda rabaservale pelgupaika, kus nad on väljaspool ohtu.

Ruukeli sõnutsi on kõige suurem mure hoopis see, et teed on üle ujutatud ja vesi kannab kruusa minema.

Praegu on Soomaale viiv põhitrass kevadvetest puutumata, kuid mööda väiksemaid teid enam autoga sõita ei saa.


Autor: Raido Keskküla
Allikas:
Pärnu postimees


Talukohta ei ole unustatud

Soomaa rahvuspargi külastuskorralduse spetsialisti Rait Partsi ütlemist mööda ei ole Toonoja matkaraja ja Mardi talu eest hoolitsemist unustatud, kuigi looduskaitsereformi ja rahanappuse tõttu on see takerdunud.

Partsi kinnitusel on matkarajale viiv rippsild praegu tõesti suletud, sest selle omanik, Ülejõe talu peremees on mures oma vara pärast.

«Omanik väidab, et matkajad on tema maja juures paha teinud ja sinna pääsesid nad just tänu sillale, mis vaatamata halvale tehnilisele seisukorrale on kõigile avatud olnud,» kõneles ta.

Spetsialisti sõnul püütakse Ülejõe peremehega läbi rääkida ja saavutada kas või selline kokkulepe, et too annaks silla värava võtme külastuskeskusse. «Siis oleks omanikul vähemalt mingi kontroll seal käijate üle.»

Praegu soovitas Rait Parts Toonojale minna mööda pikemat, viieteistkümne kilomeetri pikkust matkarada, mis kulgeb piki Halliste ja Navesti jõe serva. See on paar aastat tagasi korrastatud vana vankritee, mis algab Riisalt ning viib matkajad üle Toonoja Mesimurakale.

Mardi talust rääkides tõdes spetsialist, et kuni eelmise aasta lõpuni kandis selle eest hoolt riiklik looduskaitsekeskus, kuid pärast looduskaitsereformi on see töö rohkem kohalikele inimestele ja entusiastidele jäänud.

Parts kinnitas, et vähehaaval püütakse seda paika siiski korrastada. Põlenud saunale on pandud uus katus ning vahetatud on ülemised palgid. Elumajast lammutati 2007. aastal välja vanad küttekolded ning mädanenud põrandalauad. Korrastatud on ka matkaraja märjemaid ülekäigukohti.

«Oleme taluõuel korraldanud talguid,» lisas spetsialist. Viimati puhastati hoonete ümbrust võsast tänavu talvel. Siis oli ettevõtmisse haaratud Eestimaa Looduse Fond.

Järgmise tööna on Partsi sõnul plaanis esimesel võimalusel panna elumajale uued põrandad ja aknad ning paigaldada laetalad, et hoone laiali ei vajuks.

«Tahame selle koha ikka korda teha, kuid saame seda teha vähehaaval,» lausus ta.


Allikas: sakala

Viimase talveilma turjal Toonojale

Õige pea tõusevad Soomaa jõed üle kallaste ning turistid ruttavad omapärasest loodusnähtusest osa saama. Eelmisel nädalal hoidis aga talv sellest maanurgast veel küünte ja hammastega kinni.

Laupäeval polnud Soomaal suurveest märkigi. Jõed olid suuremalt jaolt jääkaane all ning lumine vaikus valitses ka Aesoos, seal, kus Halliste jõgi suubub üsna järsu nurga all Navestisse. Kuulsa Soomaa üleujutuse üks põhjus ongi ju seal tekkiv veepais, sest Navesti ei suuda Halliste jõe kaudu Sakala kõrgustikult alla voolavat vett alati vastu võtta.

Hingevärinal üle jõe

Meie väikese seltskonna eesmärk oli seekord matkata Toonojale, rabasaarele, millest on küll palju kõneldud ja kirjutatud, aga kuhu minul polnud õnnestunud oma jalga tõsta.

Kui retke algul tundsime puudust kevadpäikesest, siis oma teekonnal jõudsime mitu korda tõdeda: talvised ilmaolud aitasid käigu õnnestumisele kõvasti kaasa.

Esimene üllatus tabas meid siis, kui olime autod Kaansoo—Jõesuu teele jätnud ja Aesoos asuva rippsilla juurde astunud. Selgus, et kitsas rippsild, mis paljudele matkajatele eredaid elamusi on pakkunud, oli küll oma kohal, kuid sellele minekut tõkestavad liblikatega kaunistatud värav ja silt «Eravaldus».

Seisime veidi aega nõutult, kuid siis astusid esimesed julged jõejääle. Nõnda vudisime ühekaupa teisele kaldale, hinges kerge hirmuvärin — sellest paigast pisut eemal oli Navestil näha ka vesiseid laike.

Mõnekilomeetrise matkaraja lõpp-punkti jõudmine võttis meil aega umbes poolteist tundi. Algul viis tee tükk maad mööda Navesti jõe kallast ning siis pööras täisnurga all lõunasse ja suundus Kuresooga ümbritsetud rabasaarele.

Majapidamine, millest kohe pärast silda möödusime, jäigi viimaseks asustatud kohaks sel teekonnal. Pärast seda tervitasid meid raja ääres ainult mahajäetud eluasemed. Teatavasti asus kunagi rabasaarel Toonoja külas lausa seitse talu. Esimesed neist rajati Leetva küla karjamaadele XIX sajandi algul. Küla hakkas tühjaks jääma eelmise sajandi keskel ning viimane elanik lahkus sealsest Mardi talust 1987. aastal.

Just seesama Mardi talu oli meie retke sihtpunkt, sest eelinfo kohaselt pidid seal olema lõkkekoht ja ulualune.

Oma teekonnal möödusime üsna raja ääres asuvast kokkukukkunud hoonest, kus lauahunniku sees püsis vapralt püsti vaid korstnajalg.

Järgmisena imetlesime omaaegset Aule talu vaatamisväärsust kivikeldrit. Peremees Aadu oli selle tarbeks ehitusmaterjali kohale kandnud mujalt, sest Toonoja rabasaarel kivisid ei leidunud. 1882. aastal ehitatud maakiviseinad on praegugi veel jonnakalt püsti, kuid katust pole neil enam ammu.

Toonoja mängis peitust

Toonoja rabasaarel kõndida polnud sugugi raske: metsas kulges kitsas tee, mis oli küll kaetud poolde säärde ulatuva lumega, kuid oli täiesti läbitav. Ilmselt oli see kunagiste külaelanike vankritee.

Hea, et ma matkajate rivi sabas sörkisin, muidu oleksin Toonojast võib-olla seda märkamata üle kihutanud — rabasaare ja kunagise külaga sama nime kannab ka Kuresoost vett toov oja. Õigemini need teised kaks ongi oma nime saanud just oja järgi.

Nime päritolu kohta on mitu oletust. Näiteks on pakutud, et see tuleneb sõnast «toonela», või siis sõnast «tooma» — oja toob vett rabast.

Toonoja viimane elanik Jaan Kimmel on ühes intervjuus öelnud aga seda, et kunagi olevat seal kandis kasvanud palju «tommingaid» ning oja hõigati «tommingate ojaks». Hiljem oli see lühenenud Toonojaks.

Laupäeval andis Toonoja olemasolust tunnistust üksnes kitsas purre.

Ülemjooksul oli siiski mõnes kohas näha, et oja sisaldab ka pruunikat rabavett. Seal oli vesi hakanud ennast jää alt vabaks võitlema.

Tuleb tunnistada, et üks meie seltskonna liige suutis oma jalad Toonojas märjaks kasta. Mardi talu juurde jõudnud, uurisime, kas ta saaks oma varbaid soojendada suitsusaunas. See seisis aga pärast mõne aja tagust põlengut endiselt kasutamiskõlbmatuna. Ka Mardi talu elumaja jättis kurva mulje.

Tänu järjekindlusele saime tule lõkkeasemel lõpuks üles — kuivi puid polnud ju käepärast — ning vanast adrast ja okastraadist meisterdatud grill­alusel oli võimalik ka teemoona soojendada.

Vanas taluõues kaikusid korraks taas inimeste hääled.


Autor: Liisi Seil
Allikas: sakala

Soomaalased asuvad turiste meelitama

Soomaa ettevõtjad asutasid mittetulundusühingu, mille eesmärk on senisest rohkem turundustegevust välismaale suunata.

Loodavasse ühendusse koonduvad peale ettevõtjate turismindusega seotud inimesed Viljandi- ja Pärnumaalt.

Junsi puhkekeskuse juhataja Aimar Kuill sõnas, et ühing hakkab Soomaad reklaamima ning muu hulgas eri allikatest, näiteks Ettevõtluse Arendamise sihtasutuse turundusmeetmest raha taotlema.

«Tahame tuua välismaa ajakirjanikke meie turismiettevõtteid vaatama, et nad neist oma väljaannetesse kirjutaksid,» rääkis Aimar Kuill.

Turismiettevõtja Aivar Ruukel lausus, et sidemeid plaanitakse luua nendega, kes koostavad Euroopas reisiraamatuid.

«Peatselt ühineb Soomaa rahvuspark rahvusvahelise ühendusega PAN Park ja saab ühtlasi ökoturismi sertifikaadi. See annab Euroopa turul uusi võimalusi.

Soomaa on Eestis ainus, kes oma põlisloodusega PAN-parkide võrgustikku sobib,» selgitas Ruukel.

Turismiettevõtja hinnangul tunnevad Soomaa vastu eelkõige huvi inimesed nendelt maadelt, kus ürgloodust pole.

«Kavatseme panuse teha Saksamaale, Hollandile ja Inglismaale,» täpsustas ta. «Näiteks Inglismaal on väga hästi arenenud vaatlusturism, mille käigus jälgitakse linde, loomi ja taimi.»

Ruukeli sõnutsi on Eesti vastu suur huvi ka Jaapanis ja tulevikus võivad sihtgrupina kõne alla tulla Hiina turistid.

«Oleme eri ettevõtted, aga ajame ühist Soomaa asja ja klient võtabki meid ühtse sihtkohana,» nentis Ruukel. Seetõttu on plaanis koostada valmisreise, millesse kuulub eri turismiettevõtete pakutavat.

Koos on kavas välja töötada Soomaa ühtne turunduskontseptsioon. Sellesse kaasatakse peale ettevõtjate ja giidide riigimetsa majandamise keskus ja keskkonnaamet. «Näiteks võiks teha Soomaa tuure,» pakkus Ruukel.


Autor: Egon Valdaru
Allikas:
sakala

Friday, April 03, 2009

Viies aastaaeg Karuskosel


90403karuskose 024, originally uploaded by Ruukel.

Jääminek Jõesuus


Jääminek Jõesuus, originally uploaded by Ruukel.

Linavästrik - jäälõhkuja


Linavästrik - jäälõhkuja, originally uploaded by Ruukel.

Mitmekesine Eesti- Loodusõhtu Soomaa rahvuspargi külastuskeskuses

Reedel 10 aprillil algusega kell 18.00 toimub Soomaa rahvuspargi külastuskeskuses Kõrtsi-Tõramaal järjekordne loodusõhtu. Seekordsel loodusõhtul esineb loodusfotograaf Sven Zaãek, kes räägib oma kaameraga tehtud rännakutest Eestis.

Sven Zaãek on tuntuim Eesti noorema generatsiooni fotograaf, kelle looming on paljudele tuttav läbi loodusfoto ajakirja LOFO.

Loodusõhtu käigus avatakse külastuskeskuses ka fotonäitus ja loodusjutu vahepalana esinevad noored muusikud.

Soomaa rahvuspargi külastuskeskuses toimuvaid loodusõhtuid toetab Keskonnainvesteeringute keskus ja loodusõhtud on kõigile huvilistele tasuta.

Täpsem info e-posti aadressilt: keskus@soomaa.ee või telefonil 4357164


Allikas: soomaa.ee

Thursday, April 02, 2009

Kildu tee 2.aprill 2009


Kildu tee 2.aprill 2009, originally uploaded by Ruukel.

Juurdepääs Soomaale ida poolt muutub lähipäeval küsitavaks. Lemmjõe tase tõuseb ja on ületanud KIldu-Tõramaa maantee.

Tuesday, March 31, 2009

4. aprill avame kanuumatka hooaja


Kanuumatk Soomaal, originally uploaded by Ruukel.

Laupäeval, neljandal aprillil avame kanuumatka hooaja!
Kogunemine kell 11.00.
Marsruuti ning kogunemiskohta täpsustatakse reedel.
Hinnaks 300EEK inimene.
Kaasa pakkida veekindlald varuriided.

Registreerumiseks kirjuta info@soomaa.com või helista:
Aivar: 5061896 või Jaen: 53345704

Loe kodulehelt Kanuumatkad Soomaal
Vaata pilte Kanuumatkad Soomaal

Tuesday, March 17, 2009

21. ja 22.märts räätsamatk giidiga Kuresoos

Kevad tuleb. Üksteise järel saabuvad esimesed rändlinnud. Kuldnokkadele ja lõokestele lisaks on juba ka kohatud Soomaa vapilinde sookurgi. Tegemist on esimeste hulljulgetega, sest talv ei taha võitluseta taganeda. Ehkki reedel on ametlikult kevade algus, on nädalavahtuseks oodata talviselt miinustemperatuuriga ilma. Korraldame lumise talve ära saatmiseks räätsamatkad rabas.

Räätsamatk Kuresoos
Matkame lammimetsas ja rabas, otsime kevade märke ja loeme loomajälgi lumel.
Matka juhib Soomaa ilmatark Indrek Hein.
Matka algus: kell 11.00 nii laupäeval 21.03 kui pühapäeval 22.03
Kogunemine: Karuskose talus
Hind: 300.- inimene
Hind sisaldab: räätsade renti ja giiditeenust

Matkale tulles pange end sobivalt riide ning jalga ilmastikuoludele vastavad jalanõud!

Registreeru siin või kirjuta: info@soomaa.com
Võib ka helistada: Aivar: 5061896 või Jaen: 53345704

Loe kodulehelt Räätsamatkad Soomaal
Vaata pilte Räätsamatkad Soomaal


Friday, March 13, 2009

MTÜ Soomaa Turismi juhatus


MTÜ Soomaa Turismi juhatus, originally uploaded by Ruukel.

Asutati MTÜ Soomaa Turism, pildil värske juhatus Suure-Jaani vallavalitsuse ees, vasakult Aivar Ruukel, Raivo Olesk, Katrin Ruumet, Liina Lõoke, Aimar Kuill. Aimari seljataga sümboolne maailmaturg, mida ühiselt minnakse vallutama.

Thursday, March 12, 2009

Matkamehest ettevõtjale annavad seiklused leiva lauale

Paar aastat tagasi seiklusmatkade korraldamist alustanud Argo Linnamäe arvab, et kui ettevõtja silmad säravad ja ta oma tööd tõeliselt naudib, läheb ärilgi hästi.

Linnamäe firma OÜ Seikle Vabaks tegeleb loodusmatkadega, korraldab kajakimatku Läänemaa jõgedel ja mererannikul, räätsaretki soodesse ja rabadesse, linnuvaatlusmatku, GPS-orienteerumismatku, jalgsimatku, suvepäevi, kiikingu- ja vibulaskmisüritusi ja talvel tõukekelgusõite. Mees alustas füüsilisest isikust ettevõtjana, viimased poolteist aastat on tegutsetud osaühinguna.

“Olen lapsepõlvest peale armastanud matkata, käisin noorte tehnikute majas skaudiringis ja muidu sõpradega retkedel,” meenutas Linnamäe oma seiklemispisikuga nakatumist. “Vahepeal tegin sõjaväes karjääri, aga viimaks otsustasin teha midagi hingele ja just seda, mida kõige paremini oskan.”

Toetused innustasid

Alustuseks registreeris Linnamäe end töötuks ja läbis tööturuameti ettevõtluse ja raamatupidamise kursused, samuti olümpiakomitee ja matkaliidu korraldatud üld- ja matkatreenerite spetsiifilised koolitused. Valmis äriplaan sai tööturuametist ettevõtluse alustamise toetust 20 000 krooni, mille eest osteti esimesed GPS-seadmed, vibud ja veel üht-teist.

Järgmise sammuna pöördus ettevõtja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusse (EAS), kus koostati järgmine äriprojekt ja taotleti taas toetust. “Seal oli projekti tegemine põhjalikum ja keerukam, aega läks rohkem,” meenutab Linnamäe. “Sain EASist toetust 50 000 krooni, tingimuseks oli 25 protsenti omaosalust. Lõpuks oli mul varustust umbes 75 000 krooni eest. Praegu on tööturuametist ettevõtluse alustamise toetust võimalik taotleda 70 000 krooni, see teeb tagantjärele isegi natuke kadedaks, kuna paar aastat tagasi sealt üle 20 000 ei saanud.”

Toetused andsid Linnamäe sõnutsi tugeva tõuke ja hea ajendi ammuplaanitud ettevõte käima lükata. Palju kasu oli koolitusest, kus muu hulgas õpetati raamatupidamist korraldama ja ametkondadega korrektselt suhtlema. Nullist alustamisel mängib väga tähtsat rolli realistlik äriplaan, mis aitab kulusid plaanida ja kontrolli all hoida, rangelt nõutav aruandlus distsiplineerib.

Linnamäe lisab, et firmat ei tee siiski ainult asjad, vaid ikka inimene, kes asju ajab. Ilmselt oleks ta seiklusmatkadega alustanud isegi ilma toetuse ja vahenditeta, sest tänapäeval ei pea kõike ostma, hakkama saab vahendeid rentides. Nii teeb Seikle Vabaks koostööd Soomaa turismitaluniku Aivar Ruukeliga, kes vajadusel laenutab tõukekelke või pakub retkelistele majutust, Linnamäe omakorda rendib Ruukelile suuremate gruppide puhul räätsasid ja omaenda isikus matkajuhi teenust. Kuigi mehed on konkurendid, ei välista see sõbralikku koostööd.

Otseselt turu-uuringuid Linnamäe enne äri alustamist ei teinud, teada oli, et mujal Eestis pakub mõni firma analoogseid teenuseid, aga Pärnumaal neid ei olnud.

Matkates loodusega sõbraks

“Olin enne pidevalt oma sõpradele ja tuttavatele matku ja seiklusmänge korraldanud ning kõik olid rahule jäänud,” meenutas Linnamäe. “Tekkis mulje, et äkki teisedki tahaksid Eestimaa loodust avastada. Pärnumaal on ju võrratuid metsi ja rabasid, omaette elamus on näha kajakimatkal Läänemaa väga mitmekesise loodusega rannikualasid merelt. Toodete väljamõtlemisel on minu ja mu õe sõprusringkond siiamaani hea testgrupp: pärast matka saab kohe tagasisidet, kas oli vahva või mitte.”

Põhiliselt tunnevad seiklusmatkade vastu huvi eestimaalased, kes tahavad looduses lõõgastuda või huvitavaid elamusi saada. Suvel moodustasid klientidest 25 protsenti välismaalased, kes Pärnusse sattudes turismiinfopunktist või reklaamidelt info leidsid. Talvel on kõige populaarsemad tõukekelgu- ja räätsaretked, suvel kajakimatkad ja linnuvaatlusretked, kuna Pärnumaa on Eesti läänepoolne põhiline lindude rände koridor.

Osaühingus on talveperioodil hõivatud tööga paar-kolm inimest, suvel palgatakse pisut lisatööjõudu. Otseselt matkadel käimine moodustab tööst veerandi, ülejäänud aeg kulub marsruutide koostamisele, retkede ettevalmistamisele, klientidega suhtlemisele ja turundustööle. Firma vedamise kõrval juhendab Linnamäe veerand kohaga Pärnu loodusmajas laste matkaringi, see hoiab meeled ärksana ja aitab end kursis hoida värskemate loodusteadmistega.

Suru aga surutisele vastu!

Eelmise aastaga võrreldes tuleb tellimusi küll vähem, kuid Linnamäe hindab olukorda normaalseks: hoolimata majanduslangusest, soovivad inimesed endiselt vaba aega sisustada. “Majandussurutis võib ju olla, aga ise peab vastu suruma,” kinnitas ettevõtja naerdes. “Kui jääd, kõrvad lontis, norutama, võid kindel olla, et surutis sulle kaela tuleb. Kohalikes spaades võib maksta mõne tunni mõnulemise eest sama hinna kui päevase matka eest, kus saab värsket õhku nautida, loodust avastada ja uusi teadmisi omandada.”

Paar aastat tagasi tahtis üks suurem firma osaühingut üles osta, aga Linnamäe ei nõustunud oma nii palju vaeva ja tööd nõudnud “lapsukest” kuidagi kõrvale jätma.

Mees tunneb oma sõnutsi kergendust, et ta omal ajal võttis vastu õige otsuse ega sidunud end suurte pangalaenudega, mis praegu nii mõnelegi ettevõtjale meelehärmi valmistavad.

“Kõik põhineb erakapitalil, tegutsesin põhimõttel “pigem tasa ja targu kui suurte võlgadega”,” ütles Linnamäe rahulolevalt. “Elan ettevõtjana ära, leib on laual. Kasumist enamiku investeerin reklaami ja tootearendusse, plaanin varustust juurde osta. Mulle meeldib minu töö tohutult ja kui teed oma asja säraga silmis, näevad seda sära kliendidki ja tahavad ikka ja jälle tagasi tulla.”

Allikas: Pärnu postimees.
Reporter: Karin Klaus

Wednesday, March 04, 2009

Ilves, Ilves - Loodusõhtu Soomaa rahvuspargi külastuskeskuses

Laupäeval, 14 märtsil algusega kell 17.00 Toimub Soomaa rahvuspargi külastuskeskuses Kõrtsi-Tõramaal järjekordne loodusõhtu. Seekordse loodusõhtu teemaks on meie metsade ainus kasslane Ilves (Lynx lynx)

Koostöös Metsakaitse ja Metsauuenduskeskusega korraldatav loodusõhtu on jätk 2008 aasta kevadel alguse saanud vestlusringide sarjale tutvustamaks meie metsades elunevaid kiskjaid.

Seda, mis loom ilves on, mida ta sööb ja kus ta magab räägivad Metsauuenduskeskuse ulukiseire osakonna töötajad Peep Männil, Raido Kont ja Marko Kübarsepp

Soomaa rahvuspargi külastuskeskuses toimuvaid loodusõhtuid toetab Keskonnainvesteeringute keskus ja loodusõhtud on kõigile huvilistele tasuta.

Täpsem info e-posti aadressilt: keskus@soomaa.ee

Tuesday, February 17, 2009

22.veebruar kombineeritud räätsa- ja tõukekelgumatk


Kicksparking on the River, originally uploaded by Ruukel.

Eeloleval pühapäeval, 22. veebruaril kutsume kombineeritud räätsa- ja tõukekelgumatkale.
Kelgutame jõejääl ja räätsame rabas. Matk kestab ca 4 tundi.

Kohtumine kell 11.00 Karuskosel.
Giid on Indrek Hein.
Matka lõpus pakume Karuskosel kamina ääres kuuma teed ning räägime ilmajuttu.

Matkahinnaks on 300EEK inimene.

Matkale tulles pange end soojalt riide!

Registreeru siin või kirjuta: info@soomaa.com
Võib ka helistada: Aivar: 5061896 või Jaen: 53345704

Loe kodulehelt Räätsamatkad Soomaal ja kelgumatkad Soomaal
Vaata pilte Räätsamatkad Soomaal ja tõukekelgumatkad Soomaal

Национальный парк Соомаа (Болотная земля)

Kolleegid lähevad Piitrisse messile, küsisid kaasa Soomaa kohta esitlust. Panime miskit sellist kokku.

Friday, February 13, 2009

Aivar on 2008 turismiedendaja nominent

Täna alanud turismimessil TOUREST jagati taas traditsioonilisi Parima Turismiedendaja tiitleid. Oli vahva üllatus hommikul messile jõudes paarilt tuttavalt kuulda, et olen ka nominentide seas :)
Nad olid ETFL-i kodulehelt lugenud !
Ise ma lugenud polnud, ega ka kuulnud miskit, seega oli selge ka see, et kuna keegi ETFList ei olnud helistanud siis tiitel läheb kellegile teisele.
Läks Tartusse Kaja Allilenderile, palju õnne Kaja!
Vahva on seejuures, et Kaja panus on ka ülisuur Soomaa arengus, tema vedamisel pandi alus rahvuspargi infrale ja turundusele, kirjutasin sellest lähemalt siin.
ETFL-ile aga tänu taas nomineerimast, 1997 aastal läks edukamalt.

Thursday, February 12, 2009

Trükist ilmus Soomaa turismikataloog


soomaa-kataloogi-kaas, originally uploaded by Ruukel.

Soomaa 2009 aasta turismikataloogi koostas MTÜ Roheline Jõemaa, koostöös piirkonna turismiasjalistega. Trükis hõlmab Soomaa PAN Pargi piirkonna ehk Soomaa rahvuspargi ja selle mõjuala.
Esimest korda on ühtede kaante vahele kaasatud Soomaa sihtkoha kõik ettevõtjad ja turismiteenuseid. Trükist jagatakse juba TOURESTi messil.

Wednesday, February 11, 2009

Soomaa ilmatark: kevad ei ole enam kaugel


Head uudised külmapelglikemale inimestele tulevad Soomaalt Indrek Heinalt, kelle teatel peaks olema talvel selg puruks, kevad lähedal ning pikemas perspektiivis lootust ilusale suvele.


Soomaa
ilmatark Indrek Hein ütles, et loodus teeb küll imelikke käike, kuid suurem osa ilmamärke näitavad siiski, et kevad ei ole enam kaugel.

"Tavaliselt on täiskuu toonud küpse külma, kuid nüüd on olnud üsna soe, puud oli öösel tilgas," rääkis Hein. "Suurt külma ei tohikski enam tulla, kuigi eks taganev talv veel jupsib ja miinuseid viskab. Tänavu on olnud nii, et põhja pool Eestis on olnud jahedam ja lumerikkam, kui lääne pool."

Jahedama ilma piir läheb Heina märkamist mööda libamisi Paide ja Türi juurest Rakvere poole, Soomaa jääb soojemasse ossa, Rakveres on aga külmem.

"Aasta algus oli selge, samuti küünlapäev ja kui nüüd esimene märts on ka ilus, siis tuleb suvi kindlasti etem, kui eelmine," lubas Hein. "Kui eelmisel suvel vähemalt meil põhiliselt sadas, siis tänavune peaks tulema kuivem."

Praegugi on Soomaal nii märg, et kohalikud elanikud teevad enamiku vajalikest käikudest kummisaapaga. Märg küljealune on hoidnud liikvel ka kährikud, kes õiget talveund tänavu maganud polegi.

Lähiaja ilmast rääkides arvas Hein veebruari lõpus tulevat ühe kõvema tormi, mis toob kaasa kas tugeva lume- või vihmasaju.


Allikas: maaleht
Bianca Mikovitð

Friday, February 06, 2009

Laulupeotuli jõuab Viljandisse laevastiku saatel

22. juunil teeb Viljandis vahepeatuse laulu- ja tantsupeo tuli, mis liigub Tartust Tallinna mööda vett.

Laulupeo sünnilinnas Tartus süüdatud tuli asub vana hansateed mööda Pärnu poole purjetama: esmalt Tartust lodja ja viikingilaevaga Võrtsjärvele, sealt kale ja teiste paatidega Viljandisse.

Peo Viljandimaa kuraator Vaike Rajaste rääkis, et hansatee pole päris Viljandi järveni laevatatav ning seetõttu läbivad veesõidukid mõne kilomeetri maad mööda. Kale küll Viljandisse ei jõua, kuid sellegipoolest peaks kokku saama paraja laevastiku, millega liituvad siinsed sõudjad.

«Järvele tulevad haabjad, 15 meetri pikkune viikingilaev ja muidugi Viljandi paadimees — kokku kindlasti üle kümmekonna aluse,» loetles Rajaste.

Tule vettmööda viimise idee autor Mati Raamat Tartu meeskoorist Akadeemiline Emajõgi selgitas, et teekonnal kohtuvad laul ja iidne laevasõit.

«Pärnu—Viljandi—Tartu veeteed pole läbitud mitte ainult muinasajal, vaid
suhteliselt hiljuti, umbes kolmsada aastat tagasi,» rääkis Raamat. «Ja miks vedada tuld mööda maad, kui saab seda teha ka mööda vett?»

22. juunil on Viljandi järve ääres tulesadamaks muudetud sõudeellingute juures koos maakonnast suurele peole minevad lauljad ja tantsijad ning sinna on oodatud kõik huvilised. Püsti pannakse telk, kus näidatakse kroonikafilme, ning lodjakojas saab proovida oma käega arhailisi käsitöövõtteid.

Viljandist viivad tule mööda muistset veeteed Pärnusse mehed ürgsete ühepuulootsikute haabjatega. Pärnus ühineb laulupeo tuli Kihnus süüdatud tantsupeo tulega ning liigub Tallinna rannarootslaste puulaevadega.

Tuld kandvad veesõidukid pakuvad tervel teekonnal uhket vaatepilti.
«Paljudel inimestel pole võimalust laulupeole minna, aga tulest ja lauludest saavad nemadki nüüd osa,» lausus Raamat.

Tantsupeo alateema on eestlaste mererahvaks olemine — mere teemaga on seotud peaaegu kõik tantsud. Pidu avatakse 2. juuli päikeseloojangul Tallinnas Admiraliteedi juures nii, et ka peol osalejad ise saavad tule saabumist näha.

2.—5. juulini Tallinnas peetav tantsu- ja laulupidu kannab pealkirja «ÜhesHingamine». Koos juhendajate ja väliskollektiividega on ennast peole kirja pannud üle 50 000 inimese, sinna pääseb neist 37 000.

Allikas: 24tundi.ee
Margus Haav

Naised võtsid vana koolimaja oma hoolde

Kõpu vallavalitsus andis Tipu koolimaja ümbruse hoonestusõiguse kolme­kümneks aastaks mittetulundusühingule Tipu Looduskool, kes plaanib sinna rajada külamaja ja õppekompleksi.

Kuigi hoonestusõiguse leping sõlmiti 19. jaanuaril, on mittetulundusühing jõudnud anda põllumajanduse registrite ja informatsiooni ametisse esimese rahataotluse, mille rahuldamine selgub kevade jooksul. Kõnealuse projektiga soovib ta saada summa, mille eest ehitatada vana koolimaja kõrvalhoonesse külamaja.

«Kõigepealt tahame luua paiga, kus külarahvas saaks koos käia ning kus oleks võimalik ka mittetulundusühingu üritusi korraldada,» selgitas Tipu Looduskooli juhatuse liige Dagmar Hoder.

Edaspidi kavatseb ühing teha vanast koolimajast õppe- ja majutuskompleksi ning taastada krundil asuva keldri ja lauda-küüni.

«Praegu koostame looduskooli arengukava,» kõneles Dagmar Hoder. «Seda toetab Vabaühenduste Fond, mida Avatud Eesti Fondi vahendusel rahastavad Norra, Island ja Liechtenstein.»

Mittetulundusühing Tipu Looduskool asutati 2007. aasta augustis. Selle tegevus elavnes eelmisel suvel, kui Soomaal seni vabatahtlikuna tegutsenud Dagmar Hoder Saksamaalt lõplikult Eestisse kolis. Koos temaga on ühingu eestvedaja Soomaa kauaaegne sõber Tiina Korts.


Allikas: Sakala
Liisi Seil

Thursday, February 05, 2009

Looduse Omnibuss Tartu: Räätsaretk Soomaale Valgerappa

Looduse Omnibuss Tartu

Pühapäeval, 08. veebruaril 2009

Räätsaretk Soomaale Valgerappa

Päeva märksõnadeks on Köler, Ruukel ja Tenno. Talvine räätsaretk viib meid Johann Köleri lapsepõlvekoju Lubjassaarde ning sealt räätsadel Soomaa ühte uhkemasse sohu - Valgerappa. Tagasiteel teeme kaks peatust. Kabalas vaatame fotokunstnik Lembit Tenno suurte looduspiltide näitust. Võhmas aga uurime, miks väikelinn ja tema laululava ületavad meediakünnist. Räätsaretke juhendavad Aivar Ruukel ja Jaen Soer. Kunstnik Johann Kölerit meenutab ja meid toidab Lubjassaare perenaine Linda Köhler.

Väljasõit Tartust Keskkonnahariduse Keskuse eest Kompanii 10 kell 9.00, tagasi Tartus kell 19.

Sõidu hind koos lõunasöögi ja räätsade rentimisega täiskasvanutele, sealhulgas üliõpilastele ja pensionäridele 250.-, õpilastele 200.-, lapsed, kes veel koolis ei käi, tasuta.

Info ja registreerimine 6 481 740, 56476297 info@looduseomnibuss.ee
www.looduseomnibuss.ee

Looduse Omnibuss Tallinn: Räätsaretk Soomaale Valgerappa

Looduse Omnibuss Tallinn

Pühapäeval, 08. veebruaril 2009


Räätsaretk Soomaale Valgerappa


Päeva märksõnadeks on Köler, Ruukel ja Tenno. Talvine räätsaretk viib meid Johann Köleri lapsepõlvekoju Lubjassaarde ning sealt räätsadel Soomaa ühte uhkemasse sohu – Valgerappa. Teel Lubjassaarde teeme kaks peatust. Kabalas vaatame fotokunstnik Lembit Tenno suurte looduspiltide näitust. Võhmas aga uurime, miks väikelinn ja tema laululava ületavad meediakünnist. Räätsaretke juhendavad Aivar Ruukel ja Jaen Soer. Kunstnik Johann Kölerit meenutab ja meid toidab Lubjassaare perenaine Linda Köhler.

Väljasõit Rahvusraamatukogu eest kell 9.00, tagasi Tallinnas kell 19.

Sõidu hind koos lõunasöögi ja räätsade rentimisega täiskasvanutele, sealhulgas üliõpilastele ja pensionäridele 250.-, õpilastele 200.-, lapsed, kes veel koolis ei käi, tasuta.

Info ja registreerimine 6 481 740, 56476297 info@looduseomnibuss.ee
www.looduseomnibuss.ee

Loodusõhtu kotkastest

Loodusõhtu toimub 11.veebruaril kell 18.00 Laane küla Seltsimajas (Junsi Puhkekeskuses), piletihind 50.-. Pletihind sisaldab kohvi, teed ja näkitsemist. Vajalik eelnev registreerimine telefonil 5295270 või maili teel aimar@junsi.ee

Eestis pesitseb 222 linnuliiki, neist 24 kuuluvad röövlindude hulka. Suuremaid, laiade tiibadega, võimsaid päeval tegutsevaid röövlinde kutsutakse kotkasteks. Eestis pesitseb 6 liiki kotkaid.
Eesti keeles "kotka" nime kandvad linnud ei ole lähisugulased. Ühist perekonnanime (Aquila) kannavad vaid kaljukotkas ja konnakotkad. Ülejäänud kuuluvad kõik eri perekondadesse.
Tõenäoliselt pidas nimetus "kotkas" silmas linnu kõverat nokka: soome murdes tähendab see naela painutatud otsa. Kaugete sugulaskeeltega ühine on hoopis vanem nimetus "sääsk", mis algselt tähendas kotkast ja on praegugi soomekeelne kalakotkas.

Tuesday, February 03, 2009

8.veebruar räätsamatk Valgerabas


jäljed lumel, originally uploaded by Ruukel.

Eeloleval pühapäeval 8. veebruaril kutsume teid räätsadega Soomaa soodest kõige vanemasse - Valgerabasse.
See on üks väheseid võimalusi Valgeraba külastada, kuna siin pole matkaradu ning
kevadsuvisel poolaastal (15.02-31.07) on see raba külastajatele üleüldse suletud.
Matka hind 300.- sisaldab giiditeenust ja räätsade renti.
Kohtumispaik on Lubjassaares kell 11.00
Matka ajaline pikkus ca 3 tundi.

Registreeru siin või kirjuta: info@soomaa.com
Võib ka helistada: Aivar: 5061896 või Jaen: 53345704

Loe kodulehelt Räätsamatkad Soomaal
Vaata pilte Räätsamatkad Soomaal
Kirjuta ja loe foorumis Räätsamatkad Soomaal

Canis lupus


Canis lupus, originally uploaded by Ruukel.

Hundijäljed tuulepluusil.

Monday, February 02, 2009

KKA Pärnu-Viljandi regioon

Alates 1. veebruarist 2009 tööd alustav Keskkonnaamet, on Keskkonnaministeeriumi Keskkonnateenistuste, Riikliku Looduskaitsekeskuse ja Kiirguskeskuse baasil loodud Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, mis teostab täidesaatvat riigivõimu ja riiklikku järelevalvet ning kohaldab riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses. Ameti tegevusvaldkond on riigi keskkonna- ja looduskaitse ning -kasutamise ja kiirgusohutuse poliitika ja programmide ning tegevuskavade elluviimine:

KKA jaguneb kuueks regiooniks. Soomaa Rahvuspark kuulub KKA Pärnu-Viljandi regiooni.


Regiooni esindused asuvad:

Pärnumaa:

Tel: 447 7388, faks: 447 7399,
e-post: parnu@keskkonnaamet.ee
Roheline 64, 80010 Pärnu


Viljandimaa:

Tel:435 5610, faks: 435 5611,
e-post: viljandi@keskkonnaamet.ee
Paala tee 4, 71014 Viljandi


Allikas:
soomaa.ee

 

Tõukelgumatkad Karuskosel, Soomaal
Posted by Picasa